← Eesti

2-25-7815/24

Obsah (7)§ 444§ 410§ 413§ 415§ 164§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2025, Paide Tsiviilasja number 2-25-7815 Tsiviilasi XX hagi XX vastu elatise

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, nr 3-2-1129-14, p 11 kolmas lõik). 5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud ja kohus on määranud asjas kohtu eelistungi ning kohustanud kostjat isiklikult 30.09.2025 istungile ilmuma, ei ole kohtu eelistungile ilmunud. Kohtukutses on selgitatud, et 2

(4)kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus kohustas kostjat isiklikult 30.09.2025 istungile ilmuma. Kostja ei ilmunud 30.09.2025. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjuseks mitteilmumisest. Kostja palus lahendada asja tagaseljatotsusega. Hageja taotles kohtu eelistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist. 6.

§ 410

sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole ilmunud kohtuistungile, ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega pole seda põhistanud. Kohtukutse on kostja kätte saanud. Kohus on kostjat kohustanud isiklikult 30.09.2025 istungile ilmuda. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kostja kohtu eelistungile kohale ei ilmunud. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

  1. Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
  4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
  5. Alates 2025 aprillist on elatise baassumma 282,31 eurot. 2024 keskmine brutokuupalk oli 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot ja seega on alates 01.04.2025 elatise miinimummäär 301,74 eurot. 3

(4)
  1. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hageja eestkostja toetusi hageja eest 80 eurot.
  2. Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
  3. Hageja palub elatise välja mõista alates 20.05.
  4. PKS § 108 Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja perioodi 20.05.2024-30.09.2025 kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 4799 eurot.
  5. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
  6. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
  7. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 16.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 17.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.