← Eesti

1-14-8118/79

Obsah (6)§ 75§ 69§ 199§ 65§ 64§ 68

Kriminaalasi nr 1-14-8118 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-8118 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Viru V

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada V.A-d käitumiskontrolli perioodil osalema Mitmedimensioonilise pereteraapia programmis (MDFT). 2.

§ 69

lg 4 kohaselt lugeda üldkasuliku töö tunnid kuni 30 tunni ulatuses kaetuks Mitmedimensioonilise pereteraapia programmis (MDFT) osalemisega.

  1. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 85 (kaheksakümmend viis) eurot 44 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 11.06.
  2. a otsusega on V.A süüdi tunnistatud

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi (13.10.2013.

a ja 09.11.2013. a toime pandud kuriteoepisoodides), mille eest mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 04.12.2013.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10917 mõistetud ja Tartu Maakohtu 28.01.20114. a määrusega täitmisele pööratud karistusega (üksikkaristustest raskeima suurendamise teel). V.A-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvestati V.A-le mõistetud liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 04.12.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10917 mõistetud ja Tartu Maakohtu 28.01.
  2. a määrusega täitmisele pööratud karistus. Sama kohtuotsusega tunnistati V.A süüdi

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi (01.03.2014.

a ja 20.04.2014. a toime pandud kuriteoepisoodides), mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti V.A-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti V.A eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 69

lg 1 alusel asendati V.A-le mõistetud vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 kohustati V.A-d üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustati V.A-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustati V.A-d otsima endale töökoht hiljemalt 01.07.2015.

a või olema aktiivne tööotsija või alustama õpinguid alates 01.09.

  1. a põhihariduse omandamiseks. Nimetatud kohtuotsus jõustus 29.06.
  2. a. 29.01.
  3. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande V.A kohta, kuna V.A on kahel korral, s.o 08.08.
  4. a ja 20.01.
  5. a rikkunud talle

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtuvalt alustas V.A Põltsamaa Linnavalitsuse järelevalvespetsialisti juhendamisel üldkasuliku töö tegemist vastavalt ajakavale 11.08.

  1. a. Seisuga 29.01.
  2. a on V.A talle määratud 358 üldkasuliku töö tunnist ära 148teinud tundi, tegemata on 210 tundi. V.A-l tekkisid probleemid talle määratud üldkasuliku töö ajakava täitmisega augustis
  3. a. Kuna V.A Saulmäe ei ilmunud tööle ajavahemikul 17.08-19.08.
  4. a, koostas kriminaalhooldusametnik 26.08.
  5. a Raganr V.A-le esimese kirjaliku hoiatuse. Teise kirjaliku hoiatuse koostas kriminaalhooldusametnik V.A-le 16.12.
  6. a, kuna viimane rikkus talle detsembriks
  7. a koostatud üldkasuliku töö ajakava. Det sembris
  8. a ei täitnud V.A kordagi talle koostatud üldkasuliku töö ajakava. V.A tõi üldkasuliku töö mittetegemise põhjuseks haigestumist, halbu ilmastikutingimusi, töö tegemiseks sobiliku riietuse puudumist nin g töö otsimist. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et 08.08.
  9. a tuvastas Jõgeva politseipatrull V.A-l alkoholijoobe 0,93 mg/l kohta. V.A viibis ajavahemikel 11.01-13.01.
  10. a ja 20.01-22.01.
  11. a Paide politseijaoskonnas kuna oli

§ 199

lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinni peetud. V.A teistkordsel kinnipidamisel, s.o ajavahemikul 20.01- 22.01.

  1. a, tuvastati V.A-l alkoholijoove 1,29 mg /l kohta. V.A täidab talle pandud kontrollnõudeid korrektselt. V.A on alates 17.08.
  2. a Töötukassas töötuna arvel. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata V.A-le

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendava kohustuse osaleda Mitmedimensioonilise pereteraapia programmis (MDFT), kuhu kaastakse ka tema täisealine pereliige. Nõusoleku nimetatud programmis osalemiseks on andnud V.A ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohus määras erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 16.02.

  1. a. Kriminaalhooldaja jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldusametnik märkis, et lisaks 29.01.
  2. a kohtule esitatud erakorralises ettekandes toodule, on V.A-l 06.02.
  3. a politseipatrulli poolt tuvastatud alkoholijoove 1,21 mg/l kohta. Kriminaalhooldusametniku selgituste kohaselt V.A ei pea küll kinni üldkasuliku töö ajagraafikust, kuid käesoleval ajal on kriminaalhooldusalune 2 tehtud üldkasuliku töö tundide arvestuses ees temale koostatud ajagraafikust. V.A-l on tegemata 186 tundi üldkasulikku tööd. V.A selgitas, et talle on arusaadav, milliseid kohustusi tuleb täita. V.A ei mäleta tulenevalt suurtest tarvitatud alkoholi kogustest alkoholi tarvitamisi. V.A kinnitas, et ta suudab täita täiendavat kohustust, mida kriminaalhooldaja palub määrata. Kaitsja toetab kriminaalhooldusametniku ettepanekut määrata V.A-le käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kaitsja taotleb vastavalt

- § 69 lg le 4 V.A sotsiaalprogrammis osalemisega lugeda kaetuks 30 tunni ulatuses üldkasuliku töö tunnid. Kaitsja taotles menetluskulude riigi kanda jätmist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja selles esitatud taotlus Raganar V.A-le täiendava kohustuse määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg -s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

§ 75

lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg -s 2 sätestatule.

Erakorralise ettekande kohaselt on V.A kahel korral rikkunud talle Tartu Maakohtu 11.06.

  1. a otsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi (08.08.
  2. a ja 20.01.
  3. a). Kohus leiab, et esitatud materjalide pinnalt on tuvastatud, et V.A on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi kahel korral, s.o 08.08.
  4. a ja 20.01.
  5. a. Kuigi V.A ise kohtuistungil alkoholi tarvitamisi ei mäletanud, kinnitavad V.A-l tuvastatud alkoholijoobe seisundit 08.08.
  6. a indikaatorvahendi kasutamise protokoll (IV kd, tl 7) ja V.A seletus kriminaalhooldajale (IV kd, tl 8) ning alkoholijoobe seisundit 20.01.
  7. a Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna vastus kriminaalhooldajale (IV kd, tl 9). Kohus ei tuvastanud rikkumisi õigustavaid asjaolusid. Lisaks on kriminaalhooldaja avaldanud kohtuistungil, et V.A on 06.02.
  8. a rikkunud talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. S ellekohast rikkumist kinnitavaid tõendeid esitatud ei ole. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus V.A-le täiendava kohustuse määramiseks on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et V.A on üldjoontes täitnud käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi korrektselt ja kuigi V.A on rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajakava korduvalt, on ta käesolevaks ajaks töö tegemise graafikust ees. Samuti on oluline arvestada, et V.A on äsja saanud 18-aastaseks, st tegemist on noore inimesega. Lisaks on äärmiselt oluline tegeleda perekondlike suhete taastamisega, mis võimaldaks tagada hea tugivõrgustiku ja perekonnaliikmetega normaalse läbisaamise. V.A ja tema ema xxxxxxxxxxxxxxon avaldanud valmisolekut ja nõusolekut programmis osalema. Kohus peab võimalikuks ja vajalikuks määrata V.A-le lisakohustuseks osaleda Mitmedimensioonilise pereteraapia programmis (MDFT). Siinkohal arvestab kohus, et 3 Mitmedimensioonilise pereteraapia programmi läbimisega on V.A-l võimalus saavutada oma käitumises positiivseid muutusi ja seeläbi vähendada kuritegevuse riski. Kohtu hinnangul tuleb kriminaalhooldust jätkata ja anda V.A-le võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata V.A-le

§ 75

lg 2 p -s 8 sätestatud kohustus läbida Mitmedimensioonilise pereteraapia programm (MDFT). Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas asjas on V.A menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 85,44 eurot. - Kohus leiab, et V.A menetluskulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel täies ulatuses riigi kanda. Siinjuures arvestab kohus, et V.A on kuriteod toime pannud alaealisena ja kaitsja osavõtt on seetõttu tulenevalt KrMS § 45 lg 2 p 1 alusel kohustuslik. Lisaks on V.A 18 aastane, kuid ei õpi ega käi tööl. V.A on töötuna arvel , kuid Tartu Maakohtu 11.06.2015. a otsusest tulenevalt on kohustatud tegema üldkasulikku tööd. Eeltoodust nähtuvalt puudub V.A-l igasugune iseseisev sissetulek. Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.