Obsah (6)

§ 76§ 209§ 63§ 65§ 75§ 5

1-18-9726 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9726 (17230102237) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Q.B vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Q.B-lt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-18-9726 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 28.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.
3. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.12.2018 otsusega tunnistati Q.B süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi ning talle mõisteti

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus (1 aasta ja 6 kuud) kaetuks Harju Maakohtu 09.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2318 mõistetud raskema karistusega (2 aastat, 8 kuud ja 25 päeva) ning loeti Q.B poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat, 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Harju Maakohtu 09.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2318 mõistetud karistuse kandmise algus, s.o 18.02.

1. Kohtuotsus jõustus 03.01.
3. Kinnipidamisasutuses Q.B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb võimalikus röövimises, samuti seksuaalses ärakasutamises. Oht on kõige tõenäolisem kui kinnipeetav on alkoholijoobes. Alkoholijoobes olles on käitumine ettearvamatu ja vägivaldne, siis on ka mõjutatav. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 35%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 41 - 62%. Arvestades eeltoodut ei toeta Viru Vangla kinnipeetav Q.B vabastamist ennetähtaegselt. Vangla toetab kinnipeetava Q.B ennetähtaegset vabastamist vaid tingimusel, kui kohaldatakse KrMS § 426 lõikes 3 sätestatut.
4. Kriminaalhooldusametnik toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist ainult tingimusel, kui kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada ning allutada käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Q.B-le tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpu ni ehk kuni 12.11.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata järgmi sed kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi - antud kohustus aitaks ära hoida võimalikke sõltuvusprobleeme ning vähendaks uue kuriteo toimepanemise riski ja

§ 75lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele järelevalvele kestusega 3 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets nõustub oma 02.07.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Q.B ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Q.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
2. Süüdimõistetu Q.B teatas 05.07.2019 kohtuistungil, et ta sooviks vabaneda vanglast elektroonilise valve alla. Ta kinnitas seda, et Viru Vangla iseloomustuses toodud andmed vastavad tegelikkusele. Ta tõi ka välja, et tema korter on suletud, kriminaalhooldus ei saa sisse, kuna võtmed on korteriühistu esimehe käes. Kehtiva distsiplinaarkaristuse põhjuseks on see, et ta keeldus vett joomast, kui võttis tablette. Mingit vanglateenistuja solvamist ei olnud. Ta plaanib tasuda võlgnevuse 6728, 20 eurot selliselt, et kohe asub tööle. Ta juba helistas restorani Lido ja teda võetakse tööle. Ta viibib kinnipidamisasutuses juba neljandat korda. Tal esinesid varasemalt probleemid kontrollnõuete täitmisega. Seekord täidab ta kontrollnõudeid, kuna vanus juba on selline, et ta on väsinud vangistusest ja otsustas, et võtab end kokku ja hakkab 2 1-18-9726 elama nagu inimene. Lähedastest on tal suhted ema ja vennaga, kes on ka võimelised teda majanduslikult toetama. V S tal on suhe kaks aastat. Ta helistas V S, kes ütles, et tema korteris elavad lapsed ja ta tuleb kinnipeetu juurde elama. Ta soovib, et teda saadetaks välja Eesti Vabariigist.
3. Kaitsja leidis, et tänaseks ei ole alust Q.B vabastamiseks enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuna toimiku materjalidest pole näha, et tal on elukoht, kuhu oleks võimalik elektroonilise valve kohaldamine. Samal ajal Q.B suhtes on tehtud otsus väljasaatmise osas. Vangla toetab vabastamist koos väljasaatmisega. E sineb alus vabastada tingimisi tingimusel, et ta saadetakse Eestist välja. Põhimõtteliselt kaitsja näeb, et kinnipeetav ise on nõus sellega. Kui kohus otsustab vabastada tingimis väljasaatmisega, siis kaitsja palus riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda, kuna näha, et Q.B ei ole võimeline riigile tasuma neid. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega , kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et ei ole põhjendatud Q.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 9.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kan dmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.12.2018 otsusega tunnistati Q.B süüdi

§ 209

lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi ning talle mõisteti

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus (1 aasta ja 6 kuud) kaetuks Harju Maakohtu 09.04.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-2318 mõistetud raskema karistusega (2 aastat, 8 kuud ja 25 päeva) ning loeti Q.B poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat, 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Q.B karistuse kandmise alguseks loeti 18.02.2018. 11.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Q.B temale mõistetud karistusajast (2 aasta 8 kuud ja 25 päeva) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Samas Viru Vangla iseloomustusest Q.B kohta tuleneb, et tal ei ole vabanemisjärgset elukohta, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2017.a määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 12-20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet. Seega kohus leiab, et 3 1-18-9726 käesoleval juhul on juba formaalne eeldus Q.B ennetähtaegseks vabastamiseks täitmata. Vaatamata sellele hindab kohus ka materiaalsete eelduste täidetust süüdimõistetu Q.B ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 13.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 15. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1 -14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmet ele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et Q.B individuaalse täitmiskava alusel on Viru vanglas määratud 20.12.2018 käskkirjaga nr 6 -2/1002-1 tööle üldkasutatavate ruumide 4 1-18-9726 koristajaks alates 21.12.2018 - tähtajatult. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas vanglas töötamist. Ka nähtub eeltoodud iseloomustusest, et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt Q.B isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 21.11.2018 käskkirjaga nr 2-2/18/1118 määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus, kuna ta solvas vanglateenistujat. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3 -1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole aga õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu ei ole võimeline kinnipidamisasutuses alluma kehtestatud korrale, siis nimetatu näitab selgelt, et tema puhul ei ole karistus veel saavutanud enda eesmärki ning suunanud teda enda käitumist korrigeerima selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik talle teha mingeid etteheiteid seoses tema tegevusega.
2. Kokkuvõtvalt süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, sest ta on küll säilitanud vanglas viibides töötegemise harjumuse, kuid samas on pannud toime distsiplinaarteo solvates vanglaametnikku. Kohus leiab, et ainult eeskujuliku käitumise puhul kinnipidamisasutuses on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, sest nimetatu näitab seda, et süüdimõistetu on mõistnud seda, et tuleb püüelda õiguskuuleka käitumise suunas. Arvestades ka Y. Zhabanovi poolt kohtuistungil välja toodut, mille kohaselt eitas ta vanglateenistuja solvamist, siis nimetatu näitab selgelt, et karistus ei ole saavutanud veel enda eesmärki, kuna süüdimõistetu ei tunnista oma viga. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Q.B elama asuda aadressile XXX. Samas ei ole isik andnud antud aadressil elavate isikute andmeid ega kontakte. Kinnistusraamatust nähtub, et antud aadressil elab J S, kes on ka korteri omanik. Kusagilt ei nähtu kinnipeetava seos antud isikuga. Kokkusaamiste nimekirjas on isik nimega V S, kes on märgitud kinnipeetava elukaaslaseks. Võetud telefoni teel V ühendust. V kinnitas, et Q.B `i näol on tegemist tema elukaaslasega. V ise ei ela aadressil XXX. J S on V S tütar. V S ei nõustunud ütlema, kus ta ise elab, kuid teadis, et kinnipeetav on andnud vabanemisjärgseks elukohaks tema tütre aadressi. Nii J, kui ka tema mehe, R J, sõnul ei anna nemad oma nõusolekut kinnipeetava nende juurde elama asumiseks. Mõlema isiku sõnul ei ole Q.B kunagi nende juures elanud ning nemad ei oska öelda, miks anti nende aadress. XXX on tegemist kahetoalise korteriga, kus elab J S koos oma mehe ning lapsega. Tulenevalt sellest ei ole kinnipeetaval vabanemisjärgset elukohta. Kinnipeetav on Venemaa kodanik, kelle suhtes on kohaldatud juba 15.06.2016 SM otsusega nr 1-24/92 sissesõidukeeld tähtajaga 10 aastat. Ka enda ema korterile aadressil XXX puudub tal juurdepääs.
4. Kohtu hinnangul isiku elutingimused ei toeta Q.B `i vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub püsiv elukoht ja töökoha olemasolu on paljasõnaline. Vangla iseloomustusest nähtub, et tal on olemas elukaaslane V S, kuid kes ei ole valmis enda elukohta avaldama. Nimetatu näitab kohtu hinnangul seda, et süüdistataval puudub vabaduses lähedase isiku tõsine tugi Eesti Vabariigis. Samuti ei saa jätta märkimata seda, et Q.B-l on võlgu Täitise andmetel 6728, 20 eurot, mis raskendab oluliselt tema majanduslikku toimetulekut vabaduses olles.
5. Kokkuvõtvalt süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub nii püsiv elu - kui ka töökoht vabaduses, tal on rahalisi kohustusi märkimisväärses suuruses, mis raskendab tema resotsialiseerumist. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
6. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. 5 1-18-9726
7. Q.B `i iseloomustus näitab, et keskhariduse omandas ta 1992 Severomorskis (Murmanski oblastis). On omandanud seal katlakütjamasinist-operaatori eriala. Riigikeele oskus puudulik. Eelmise RH põhjal alustas 14.01.2014 riigikeele algajate tasemel, kuid katkestas 11.03.2014 motivatsiooni puudumise tõttu. Vestlusel väitis, et tal on A2 tase. Venemaa kodakondsusega ja väljasaatmisotsusega, mistõttu ei ole kohustatud riigikeelt õppima. Enda sõnul õpib riigikeelt iseseisvalt, ka inglise keele omandas väidetavalt iseseisvalt õppides.
8. Iseloomustusest tulenevalt on Q.B kriminaalkorras karistatud üheksa korda, neist viis on kehtivad. Kohus saab arvestada ainult kehtivaid kriminaalkaristusi hindamaks ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. Vanglas viibib neljandat korda. Praegu kannab karistust kelmuse eest; dokumendi, pitsati ja plangi võltsimise eest; võltsitud dokumendi, pitsati ja plangi kasutamise eest; tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Eelnev karistus oli määratud süstemaatilise varguse eest. Kehtivatest karistusandmetest nähtub, et tema poolt toime pandavad kuriteod on suunatud erinevate õigushüvede vastu ja tema kuritegelik käitumine on olnud väga tihe.
9. Kokkuvõttes leiab kohus, et Q.B tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul alused Q.B tingimisi ennetähtaja vabastamiseks elektroonilise valve alla. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks Q.B ära uue kuriteo toimepanemisest kui jaatada seda, et tal on olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht. Ohuprognoos Q.B puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Q.B tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus arvestab ka seda, et kohtuotsusega mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud veel pikk aeg ning praegu vabastamine ja väljasaatmine oleks kohtu arvates ennatlik kui jaatada sellise võimaluse olemasolu käesoleval juhul. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kahjuks räägib ka see, et varasemalt ei ole ta suutnud käitumiskontrolli edukalt läbida.
10. Kohus nendib, et välistatud ei ole see, et Q.B vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega osutub hilisemalt põhjendatuks KrMS § 426 lõike 3 kohaldamisega, kui süüdimõistetu näitab enda edasise käitumisega kinnipidamisasutuses, et ta on tõesti muutnud enda mõtteviisi ja suhtumist ning on aru saanud, et tema edasin e elukäik sõltub tema käitumisest.
11. Kohtuistungil osales süüdimõistetu Q.B kaitsja Deniss Matvejev. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse tä ies ulatuses, s.o summas 180 eurot. Vastavalt seadusele tuleb kõnealune menetluskulu Q.B-lt välja mõista. Kohus leiab, et Q.B-l võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest.
12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Q.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 6