) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 4 ja lg 3 alusel, sest kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud ja kaebaja on saavutanud oma kaebuse eesmärgi. Kohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
lg 2 p 6 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Täitmisplaan on kehtestatud justiitsministri määrusega, seega on tegemist õigustloova aktiga, mitte haldusaktiga või halduse toiminguga, mille tühisuse või õigusvastasuse kindlakstegemist saaks halduskohtumenetluses tuvastamiskaebusega nõuda. Kohus saab jätta kaebuse (st
lg-s 2 sätestatud nõude) läbivaatamisel õigustloova akti kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega, kuid õigustloovat akti ei saa halduskohtus iseseisvalt vaidlustada, st sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (
Kaebuse soovitud viisil muutmine ei ole seega lubatav ning kohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest. Kui sisustada kaebaja avaldus sooviga esitada kohustamis- või keelamiskaebus, siis ka see ei oleks lubatav. Kohustamisnõude eeldusena ei ole vangla keeldunud kaebaja avavanglasse paigutamisest (käskkiri on kehtetuks tunnistatud) ega ole ka tegevusetu ega viivituses. Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (
Viidatud eeldused ei olnud halduskohtu hinnangul täidetud. Puudus alus eeldada, et vangla teeb kaebaja ümberpaigutamise küsimuses õigusvastase otsustuse. Kaebajal on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta ümberpaigutamise küsimust lahendava haldusakti vaidlustamise kaudu (seejuures on võimalik taotleda kohtult esialgset õiguskaitset –
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seejuures võetakse arvesse
lg-s 2 sätestatud eeldust, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Isegi juhul, kui tõlgendada kaebaja 19.01.2025 esitatud teadet taotlusena jätkata menetlust haldusakti (Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja) õigusvastasuse tuvastamise nõudes, ei ole antud juhul täidetud tingimus, mille kohaselt peab menetluse jätkamine olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Pelgalt objektiivse õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.12.2024 otsus haldusasjas nr 3-21-1862, p 11). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. Kaebaja palub 19.02.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ning võtta vastu kaebuse muutmine ja saata asi halduskohtule lahendamiseks. Kaebaja vaide rahuldamisel kehtetuks tunnistatud käskkirja osas ei ole tehtud uut otsust ning kontaktisik RS ja III üksuse juht KK on kaebajale suuliselt selgitanud, et vastus on negatiivne, kuna kaebaja ei vasta täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 nõudele. Kohus on ekslikult märkinud, et ei ole täidetud kohustamisnõude eeldus, milleks on vangla keeldumine tema ümberpaigutamisest avavanglasse. Uus otsus on tehtud suuliselt, seetõttu peab kohus jätkama kaebuse menetlemist kaebaja õiguste kaitseks. Õiguskaitsevajadus on põhjendatud sellega, et kaebaja vaide rahuldamine oli aja venitamine vangla poolt, sest kaebaja vaiet ei rahuldatud kaebaja poolt välja toodud alustel. Käskkiri nr 5-1/24/2066 on õigusvastane põhjusel, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 on vastuolus PS, KrMS ja HMS-ga. Kaebaja selgitus, et tema kriminaalasi võidakse lõpetada, on ennatlik prognoos, kuid täitmisplaani § 17 lg 2 p-st 4 lähtumine on vangla kohustus. Kohus oleks pidanud andma võimaluse kaebuses esinevad puudused kõrvaldada. Kohtul on kohustus aidata lahendada kaebaja taotlus oluliste asjaolude väljaselgitamisega, mitte aga lähtuda pelgalt vangla esitatud vaideotsusest. Vaideotsuses nr 1-8/1-25/290-2 määratud uue otsuse langetamise tähtaeg on ületatud, mis kinnitab kaebuse menetlemise vajalikkust ja põhjendatust, kirjalikku keeldumise otsust ei ole kaebajale tähtaegselt kätte toimetatud. Kaebaja ei nõustu kohtumääruse punktis 14 esitatuga, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebaja sama nõuet uuesti esitada. Väljatoodud punkt määruses vastandub ülejäänud määruses esitatuga ja on eksitav, kuna punktis 10 selgitab kohus midagi muud, mis tekitab olukorra, et kohus on lihtmenetluses teinud vastuolulise määruse ning ei ole süvenenud sisuliselt õiguskaitse vajadusse. Kaebus oli tühistamiskaebus, mitte tuvastamiskaebus, tühistamiskaebus eeldab õigusvastasuse tuvastamist. Kohus ei arvestanud teates esitatud 3
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 5), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
9. Halduskohus tugines
lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisel õiguskirjanduses väljendatud seisukohale, et antud sätet tuleb tõlgendada pigem laialt ning sätte eesmärgiks on vältida vaidluse jätkumist, kui kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud.1 Sama kinnitab kohtupraktika.2
lg 2) või lõpetab menetluse (samas lg 1 p 4).3 Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja soovis 19.01.2025 kaebuse muutmise avalduses sisuliselt abstraktse normikontrolli tegemist (sõnastuses „jätkata siiski põhiküsimusega, milleks on täitmisplaani paragrahv 17 lg 2 p 4 nõue“ ning „täitmisplaani paragrahv17l g 2 p 4 ei vasta PS ega ka ole kooskõlas HMS ja KRMS“). Abstraktseks normikontrolliks puudub halduskohtul
Halduskohtul on kohustus jätta asja lahendamisel kohaldamata asjasse puutuv seadus või muu õigustloov akt, kui see on vastuolus põhiseadusega, ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks, mis võib päädida normi kehtetuks tunnistamisega (
lg 4, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 15 lg 1 p 2), kuid sellist nõuet ei saa kaebaja esitada ega halduskohus menetleda eraldiseisvalt, vaid see eeldab konkreetset vaidlust. Ka Riigikohus on selgitanud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord 4, seetõttu ei ole lubatav kaebus muutmise nõue täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 põhiseaduspärasuse kontrolliks. 11. Halduskohus analüüsis vaidlustatud määruses ka kaebaja avalduse võimalikke alternatiivseid tõlgendusi ja jõudis kokkuvõttes õigele järeldusele, et puudub alus lubada kaebuse muutmist jätkamaks kaebuse menetlust nii kohustamis- või keelamiskaebusena kui ka jätkutuvastuskaebusena. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja täiendab neid alljärgnevalt. 1 Siigur, K.,
B.V – Merusk, K., Pilving, I. (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2013, lk
C.I.c.bb. – Merusk, K., Pilving, I. (toim). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tln 2013, lk 53. 4 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 9. 4
Samuti puudus alus keelamiskaebuse esitamiseks, kuna polnud alust eeldada, et vastustaja teeks kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel õigusvastase otsuse, muutuda võisid faktilised asjaolud ja sellest sõltumata olnuks võimalikku uut negatiivset otsust olnud võimalik tõhusalt vaidlustada tühistamiskaebusega, taotledes vajadusel koos sellega esialgset õiguskaitset. Seega ei olnud kaebuse nõude muutmine keelamisnõudeks
Täpsustada tuleb halduskohtu määruse p-s 13 esitatud põhjendust, et
lg 2 alusel menetluse jätkamisel tuleb arvesse võtta
lg-s 2 sätestatud eeldust, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Nagu Riigikohus on selgitanud, ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle
lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud
lg-s 2; küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 5 Seega üksnes asjaolu, et kaebaja õiguste kaitseks oleks tõhusam tulevase võimaliku keelduva haldusakti vaidlustamine, ei välistaks kaebuse menetluse jätkamist esmase haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks. Halduskohus märkis aga põhjendatult, et jätkutuvastamiskaebuse menetlemist ei olnud alust pidada kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks, kuna kaebaja prognoos Tallinna Vangla tehtava uue otsuse kohta kaebaja avavanglasse paigutamisest keeldumise osas oli ennatlik. Uue otsuse tegemisel võinuksid asjaolud või hinnang neile olla muutunud, nt kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu. 15. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks ka sõltumata hinnangust, kas kaebuse menetluse jätkamine jätkutuvastuskaebusena oli 5 28.10.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-580, p 12. 5
lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. 6 Praegusel juhul lõpetas halduskohus asja menetluse
lg 3 alusel ilma kaebust menetlusse võtmata, mistõttu ei saa kaebuse menetluse jätkamist põhjendada menetlusökonoomia. Teiseks ei ole kohtu hinnangul jätkutuvastuskaebust lubava
lg 2 eesmärgiga kooskõlas sellise tuvastamiskaebuse menetlemine, mis sisuliselt seisneb õiguse üldakti seadus- või põhiseaduspärasuse tuvastamises ehk abstraktses normikontrollis. Kuigi kohus ei ole
lg 2 kohaldamisel seotud § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamisekaebuse esitamise piirangutega, tuleb jätkutuvastamiskaebuse puhul ometi lähtuda halduskohtu volitustest. Olukorras, kus kaebaja õiguste kaitseks ei oma sisulist tähtsust hinnang vastustaja haldusakti, sh selle põhjenduste, vaid üksnes selle aluseks oleva positiivse õiguse normi õiguspärasusele, ei oleks jätkutuvastuskaebuse menetlemine kooskõlas seaduse mõttega. Kaebaja võib taotleda põhiseadusega vastuolus oleva normi kohaldamata jätmist juhul, kui tema suhtes on täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 alusel tehtud toiminguid või antud haldusakte, mis puudutavad konkreetselt tema õigusi või kohustusi. Abstraktseks normikontrolliks on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega näiteks õiguskantsleri poole (õiguskantsleri seaduse § 15).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.