← Eesti

2-22-6537/18

Obsah (13)§ 371§ 423§ 425§ 173§ 168§ 174§ 138§ 144§ 175§ 338§ 217§ 177§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-22-6537 Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2025, Pärnu Tsiviilasi MMMarkFish osaühing hagi T.Ü.V Mauri OÜ vastu kahju hü

) § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja kirjeldatud asjaoludel ei ole tegemist eraõigusliku vaidlusega.

  1. Kohus järgnevalt põhjendab oma seisukohta. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist. Kahjuks on hageja mootorsõidukile tehnoülevaatuse tegemisel väidetavalt ebaõigete töövõtete kasutamise tagajärjel tekkinud käigukasti rikke kõrvaldamisega seotud kulud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja seaduslik esindaja M. M. pöördus
  2. juulil 2022 kostja töökotta sõiduki AMG Hummer tüüp H2/N2 (registrinumber XXX) korralise tehnoülevaatuse tegemiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõiduki käigukasti väidetav kahjustumine tekkis põhjuslikus seoses kostja tegevuse või tegevusetusega (aeglusti välja lülitamata jätmine pärast tehnokontrolli lõppemist), samuti kahju suuruse üle. Kostja leiab, et ei ole mingeid kohustusi rikkunud ning hageja käigukasti remondivajadus ei ole seotud kostja juures tehtud tehnoülevaatusega.
  3. Kohus leiab, et kuigi hageja pöördus sõidukile tehnoülevaatuse tegemiseks kostja poole ja kostja hageja soovil ülevaatuse tegi, ei tekkinud sellega poolte vahel eraõiguslikku suhet (ei sõlmitud teenuse osutamiseks nt käsundus- või töövõtulepingut). Riigikohtu senise praktika kohaselt on õigussuhe eraõiguslik, kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud (vt RKTKo 05.04.2017, nr 3-2-1128-16 (p 13); erikogu 17.05.2023 määrus 2-23-2831 (p 8)). 4

(7)Tsiviilasi nr 2-22-6537
  1. Sõiduki selle nõuetele vastavuse kontrollimiseks regulaarselt ülevaatusele esitamise kohustus on kehtestatud seadusega. Liiklusseaduse (LS) §-s 73 sätestatakse, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning olema nõuetekohaselt varustatud. Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli (LS § 73 lg-d 1 ja 2). Nende nõuete täitmist tagatakse riikliku sunniga - LS §-ides 207 ja 208 nähakse karistusena ette rahatrahv tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki liikluses juhtimise või juhtimisele lubamise eest.
  2. LS § 73 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta teeb otsuse Transpordiamet või käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing, kellega Transpordiamet on sõlminud halduslepingu. Seega tehnoülevaatust võivad teha eraõiguslikud äriühingud, kellel on Transpordiameti luba ja kes tegutsevad halduslepingu alusel. Kohus leiab, et eraõigusliku äriühingu poolt Transpordiametiga sõlmitud halduslepingu alusel tehnoülevaatuse tegemine ei ole käsitatav avaliku ülesande täitmisega eraõiguslikus vormis, mille puhul avalik-õiguslik suhe tekib ainult halduslepingu poolte - Transpordiameti ja ülevaatuspunkti omava äriühingu - vahel, ning sõidukiga ülevaatusele tulijatele osutaks ülevaatuspunkt teenust eraõiguslikul alusel.
  3. Kohus leiab, et ülevaatuspunkti tegevus on käsitatav avaliku võimu volitusel toimuva haldustegevusena. Kuigi ülevaatuspunkt on eraõiguslik juriidiline isik, täidab ta halduslepingu alusel riiklikku ülesannet – kontrollib sõiduki vastavust seadusest tulenevatele nõuetele, et tagada liiklusohutus ja keskkonnanõuete täitmine. Nii liiklusseaduse
  4. peatüki, kui selles sisalduva § 191, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Transpordiametit sõlmima äriühingutega halduslepinguid sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks, pealkirjades viidatakse, et reguleeritakse riigivõimu teostamisega seotud toiminguid. Ülevaatus on sõiduki omaniku seadusest tulenev kohustus, mitte vabatahtlik teenus. Tehnoülevaatuse kord ja nõuded (sh nõuded ülevaatuspunktile ja selle inventarile, ülevaatuse tulemuste hindamise ja ülevaatuse tulemuste vormistamise kord) on liiklusseaduses antud volituse alusel kehtestatud majandusja kommunikatsiooniministri
  5. juuli 2011 määrusega nr
  6. LS § 73 lg 5 kohaselt hüvitab mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli kulud sõiduki omanik, valdaja või vastutav kasutaja valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud piirmäärades. Tasu piirmäärad kehtestatud Majandus- ja Taristuministri
  7. detsembril 2017 vast võetud määrusega nr 71 „Tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest võetava tasu piirmäärad.“ Seega ka tehnoülevaatuse eest makstava tasu suuruses ei saa sõiduki omanik ülevaatuse tegijaga eraldi kokku leppida. Riigikohus on rõhutanud, et õigussuhte olemust ei muuda see, et teenust osutatakse tasu eest – määrav on see, et ülevaataja tegutseb avaliku võimu volitusel ja teeb otsuse, millel on õiguslik tagajärg sõiduki liikluses osalemisele. Ülevaatus lõpeb haldusakti andmisega – sõidukile väljastatakse kontrollkaart vastavalt ülevaatuse tulemustele kas otsusega „tehniliselt korras“, „esitada kordusülevaatusele“ või „omal jõul sõitmiseks kõlbmatu“. Tehnoülevaatuse tegemiseks ei ole sõidukiomanikul võimalik anda ettevõtjale sarnaselt käsundiandjaga juhiseid või tellijana ette kirjutada ja nõuda ülevaatuse tegijalt konkreetset tulemust. Tehnoülevaatus on avalik-õiguslik menetlus, kus ülevaataja on sisuliselt haldusorgani volitatud isik. Kui sõiduk ei läbi ülevaatust, on tegemist avalik-õigusliku otsustusega, mille täitmist tagatakse riikliku sunniga – kehtiva tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimise eest on seaduses ette nähtud rahatrahv. Kuna ülevaataja tegutseb riigi volitusel ja tema otsus on haldusakt, saab seda vaidlustada halduskohtus, mitte tsiviilkohtus. Eraõiguslik element (teenustasu maksmine ülevaatuspunktile) ei muuda suhte põhiolemust – see on avalik-õiguslik kontrollimenetlus, mille eesmärk on tagada avalik huvi (liiklusohutus ja keskkonnakaitse).
  8. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja kui sõiduki omaniku ja kostja kui ülevaataja vahel eraõiguslikku suhet ei tekkinud. Seega ka hageja väidetav ülevaatuse nõuete rikkumisega põhjustatud kahju on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. 5
(7)Tsiviilasi nr 2-22-6537 Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 109 järgi juhul, kui toiminguga rikutakse isiku õigusi, võib isik nõuda haldusorganilt või kohtult toimingu ärajätmist või lõpetamist ning toimingu tagajärgede kõrvaldamist ja kahju hüvitamist vastavalt riigivastutuse seadusele ning pöörduda selleks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis. Kohus on jõudnud järeldusele, et vaatlusalusel juhul ei tegutsenud tehnoülevaatuse läbiviija eraõiguslikus vormis, vaid täitis avalikku ülesannet.
  1. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti (RvastS § 12 lg 3).
  2. Eeltoodust tuleneb, et avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju saab hageja nõuda kostjale tehnoülevaatuse läbiviimiseks volitused andnud haldusorganilt halduskohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluse korras esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest pidanuks maakohus

§ 371lg 1 p 1 alusel keelduma.

Kuna kohus võttis hagi ekslikult menetlusse, tuleb hagi

§ 423

lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata: kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt

§ 425lg-le 1 kohuse jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

26. Hagejal tuleb kahju hüvitamise nõudega pöörduda halduskohtusse, maakohus ise ei saa nõuet halduskohtule üle anda. Halduskohtusse pöördumisel tuleb hagejal silmas nõude aegumise tähtaegu. Kohus selgitab, et RvastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamiseks kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamiseks või selle põhjustanud sündmusest arvates. Hageja esitas kahjunõude tähtaegselt, kuid valele kohtule. Tänaseks on hageja kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisest arvestatav kolmeaastane tähtaeg möödunud, kuid vahepealse aja on asi olnud maakohtu menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 alusel hagi esitamisega nõude aegumine peatus. Nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega (TsÜS § 160 lg 3). Menetluskulude jaotus 27.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg-st 2 tulenevalt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Selles asjas ei ole

§ 168lg-test 3-5 tulenevaid aluseid menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks.

Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. 28.

§ 174

lg 1 alusel kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate kulude suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamis kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälisteks kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud (

§ 144

p 1).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirjale on lisatud Advokaadibüroo Oberg & Partnerid
  2. oktoobri 2022 arve nr 221003, mis on kostjale esitatud tsiviilasjas 2-22-6537 hagi materjalidega tutvumise ja vastuse koostamise eest 432 eurot (s.o 360 eurot + käibemaks 72 eurot). Kostja selgitas, et vandeadvokaat Raul Oberg oli kostja lepinguline esindaja alates hagi menetlusse võtmisest kuni vähemalt hagile vastuse koostamiseni, adv Oberg on kostja lepingulise esindajana 6

(7)Tsiviilasi nr 2-22-6537 märgitud ka kostja
  1. septembri 2022.a. menetlusdokumendis (kostja vastus), kostjale on esitatud arve lepingulise esindaja poolt hagimaterjalidega tutvumise ning hagile vastuse koostamise eest. Asjaolu, et kostja lepinguline esindaja ei allkirjastanud ise kirjalikku vastust hagile ja ei esitanud seda kostja nimel ise kohtule, ei välista, et vandeadvokaat Raul Oberg oli kostja esindajaks kohtumenetluses hagile vastuse koostamiseni.
  2. Hageja leiab, et kostja esindaja A. U. esitatud menetluskulude nõue lepingulise esindaja kulu 360 euro nõudes ei kuulu rahuldamisele, sest asja materjalidest ei nähtu, et vandeadvokaat Oberg oleks menetluses kostjat esindanud.
  3. Kohus leiab, et hageja vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja
  4. septembri 2022 kirjalikus vastuses on kooskõlas

§ 338

lg 1 p-ga 1 märgitud, et kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat Raul Oberg, ning tema kontaktandmed. Hagejal ei saanud tekkida muljet, et kostja menetluses lepingulist esindajat ei kasuta ja et sellega seonduvaid menetluskulusid ei teki.

§ 217

lg 2 järgi see, et kostja seaduslik esindaja ise allkirjastas vastuse, ei välista, et vastuse koostas kostja lepinguline esindaja. Kostja vastus on korrektselt vormistatud ja õiguslikult argumenteeritud. Kohus leiab, et kostja vastuses esindaja andmete märkimine tõendab, et kostja kasutas menetluses lepingulise esindaja abi, ning tal on õigus taotleda menetluskuludena lepingulise esindaja kulude hüvitamist.

  1. Riigikohus on
  2. mai 2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 selgitanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjale lisatud arvel näidatud advokaadi ajakulu kokku 3 tundi materjalidega tutvumiseks (1 tund) ja kostja kirjaliku vastuse koostamiseks (2 tundi) on vaidluse sisu ning kostja kirjaliku vastuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ja selle asjaga tegelemiseks vajalik. Hageja ei ole kostja esindaja kulude suurust vaidlustanud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot + käibemaks on mõistlik ja kohtupraktikas tunnustatud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määra ei ületa. 33. Kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 360 eurot. Kostja kinnitas, et saab makstud käibemaksu tagasi arvestada. Seega hagejal tuleb menetluskulud kostjale hüvitada ilma käibemaksuta summas. 34.

§ 177

lg 2 alusel ja vastavalt kostja taotlusele kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 35. Hageja enda menetluskulude suurust kohus kindlaks ei määra. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et kuna hagi jääb läbi vaatamata seetõttu, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse, on hagejal õigus

§ 150

lg 1 p 3 ja lg 4 alusel õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus hageja eest 04. augustil 2022 riigilõivu 315 eurot Rüütli Advokaadibüroo OÜ (kustutatud). Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule kirjalik avaldus, milles näidata ära, millisele arvelduskontole tagastatav riigilõiv kanda (märkida konto omaniku nimi, isiku- või registrikood ja konto number). Kuna riigilõiv on tasutud rohkem kui kaks aastat tagasi, siis

§ 150lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb käesoleva määruse jõustumisega. (Allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.