5-25-64/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-64

1. november 2025 Eesistuja Heili Sepp, liikmed Ivo Pilving ja Margit Vutt Valimisliidu Maardu Hääl - Golos Maardu kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. oktoobri
3. a otsuse nr 78 peale Valimisliit Maardu Hääl - Golos Maardu Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB Jätta Valimisliidu Maardu Hääl - Golos Maardu kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Valimisliit Maardu Hääl - Golos Maardu (kaebaja) esitas
5. oktoobril 2025 kaebuse Maardu linna valimiskomisjoni tegevuse peale. Kaebaja palus tühistada linna valimiskomisjoni otsus, millega kinnitati kaebaja kandidaatide nr 189, 190, 199 ja 207 hääletustulemused ja loeti kehtetuks osa neile antud hääli. Ka palus kaebaja korraldada uus hääletussedelite ülelugemine kõikides jaoskondades, pidades arusaamatuks, kuidas saab 5% künnis ööpäeva jooksul kuue hääle võrra tõusta.
6. Maardu linna valimiskomisjon ei nõustunud kaebaja väidetega, mis puudutavad mainitud kandidaatide poolt antud häälte kehtetuks tunnistamise põhjuseid. Muudatuse valimiskünnises tingis andmesisestusviga hääletustulemuste protokollis. Isegi kui linna valimiskomisjon tunnistaks kaebuses nimetatud kehtetud sedelid kehtivaks, ei muudaks see valimistulemust, kuna kaebaja ei ületanud valimiskünnist.
7. Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) jättis
8. oktoobri
9. a otsusega nr 78 kaebuse rahuldamata. Vaidlusalused hääletamissedelid tuli kehtetuks tunnistada, sest neile kirjutatud numbrid ei ole selgelt loetavad ega üheselt mõistetavad. Häälte kolmandat korda lugemine saab toimuda vaid erandjuhul, kui on alust eeldada, et see võib muuta valimistulemust (näiteks sõltub üksikutest häältest mandaat), ning jaoskonna ja valla valimiskomisjoni kindlaks tehtud hääletamistulemused on erinevad. Kaebuses ei ole sellist olukorda kirjeldatud. Pelgalt hüpoteetiline kahtlus ei ole piisav, et VVK teeks Maardu linna valimiskomisjonile ettekirjutuse hääli kolmandat korda lugeda. Valimiskünnise muutuse tingis 5-25-64 häälte esimese lugemise tulemuste sisestamisel tehtud viga, mille tagajärg likvideeriti häälte teistkordsel ülelugemisel.
10. Kaebaja esitas
11. novembril 2025 VVK kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub tühistada VVK otsus nr 78 ning korraldada kõigis jaoskondades uus häälte ülelugemine. Hääletamistulemus Maardu linnas tuleb tunnistada kehtetuks, sest häältelugemisprotseduuri juures tehtud vead tõid kaasa ebaõige valimistulemuse. Hääli on kehtetuks tunnistatud pigem kaebaja kahjuks ja on kahtlus, et kehtivaks on loetud olulisel hulgal ka selliseid sedeleid, mis etteantud kriteeriumite kohaselt peaksid olema kehtetud. Samuti on tegemist selge menetlusliku rikkumisega, kui kaks kaebaja kandidaati, kes hääletasid enda poolt, ei ole saanud vähemalt ühte häält. VVK väide, et kandidaadi nr 112 sedelite ümbrikul oli kirjas 152, ei vasta tõele. Tegelikult oli ümbrikul algul kirjas
13. Samuti palub kaebaja tühistada valimistulemuse Maardu linnas, sest see on vastuolus kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 1 lg-ga
14. Põhiseadusega (PS) ei ole kooskõlas olukord, kus mandaatide jaotus toimub viisil, et 73,9% kehtivatest häältest annab Keskerakonnale 95,2% mandaatidest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15. Kaebaja on seisukohal, et hääli on tunnistatud alusetult kehtetuks kaebaja kahjuks. Kaebaja kandidaadid olid registreerimisnumbritega 189–
16. Olles tutvunud Maardu linna valimisringkonnas kehtetuks loetud hääletamissedelitega, leiab kolleegium, et Maardu linna valimiskomisjoni otsus lugeda väidetavalt kaebaja kandidaatidele antud hääletamissedelid kehtetuks oli KOVVS § 54 lg 7 p-de 4 ja 5 alusel põhjendatud. Kaebaja väide, et kaks tema valimisliidu kandidaati ei ole saanud vähemalt ühte häält, ehkki nad hääletasid iseenda poolt, on tõendamata.
17. Maardu linna valimiskomisjoni selgituse kohaselt tuvastati kandidaadi nr 112 sedelite ülelugemisel, et ümbrikus oli tegelikult 152 sedelit (ja ümbrikul oli kirjas 152), mitte 52, nagu oli ekslikult märgitud jaoskonnakomisjoni protokollis. Riigikohtule esitatud kaebuse kohaselt kirjutati jaoskonnakomisjonis ümbrikule algul aga 52, mitte
18. See kaebaja väide on tõendamata. Kolleegium nõustub VVK-ga ning peab usutavaks põhjendust, et tegemist oli ilmse andmesisestusveaga jaoskonnakomisjoni töös. Selle tagajärjed kõrvaldati häälte korduslugemisel linna valimiskomisjonis, tingides seeläbi valimiskünnise tõusu.
19. Kolleegium ei tuvastanud õigusrikkumist, mis mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi oluliselt (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lg 2).
20. Kaebaja väljendab kahtlust, et kehtivaks loeti mitmed hääletamissedelid, mis etteantud kriteeriumite kohaselt peaksid olema kehtetud, kuid ei ole esitanud ühtegi sellist kahtlust kinnitavat tõendit. Ühtlasi väljub selline väide esialgu VVK-le esitatud kaebuse piiridest, mistõttu ei saanud VVK selle suhtes oma otsuses seisukohta võtta.
21. Samuti on uudne kaebaja väide, et valimistulemus on ebaproportsionaalne ning seega vastuolus põhiseadusega. Valimisseadused (KOVVS § 1 lg 3, riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 1 lg 4) sätestavad valimissüsteemi alusena, et valimistulemused tuleb teha kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel, täites seeläbi PS § 60 lg-st 1 tulenevat nõuet. KOVVS §-s 56 (vt ka RKVS § 62) on sätestatud valimistulemuste kindlakstegemise kord, mille korrektsel rakendamisel saadud mandaatide jaotust tuleb pidada proportsionaalseks. Kaebusest ei nähtu, et Maardu linna valimisringkonnas oleks nimekirjamandaatide jaotamisel irdutud kehtivast valimistulemuste kindlakstegemise korrast 2