← Eesti

5-25-66/2

Obsah (6)§ 6§ 19§ 63§ 22§ 12§ 40

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-25-66 14. novembe

) §-s 1 sätestatud valimiste ühetaolisuse põhimõtte rikkumisega. Kaebaja taotles, et VVK annaks juhtunule õigusliku hinnangu ning selgitaks, kuidas on sellises olukorras tagatud valimiste ausus ja ühetaolisus.

  1. VVK jättis
  2. oktoobri
  3. a otsusega nr 80 kaebuse läbi vaatamata. Kaebust võib tõlgendada selliselt, et sellega vaidlustatakse riigi valimisteenistuse (RVT) või jaoskonnakomisjoni tegevusetuse seadusvastaseks tunnistamist. Kuigi EKRE valimisagitatsiooniga tegeles erakonna teine kandidaat, võib agitatsioon avaldada mõju ka kaebaja valimistulemusele, mistõttu puudutab juhtunu kaebaja subjektiivseid õigusi.

§ 6lg 2 kohaselt on valimisagitatsioon keelatud ainult hääletamisruumis.

RVT kehtestas 25. augustil 2025

§ 19

lg 2 alusel korralduse nr 1 „Hääletamise korraldamise ja valimistulemuste kindlakstegemise juhend kohaliku omavalitsuse 5-25-66 volikogu valimisteks 2025. aastal“. Sellest järeldub, et linna või valla valimiskomisjonide ega valimiste korraldajate pädevuses ei ole seada piiranguid väljaspool hääletamisruumi toimuvale agitatsioonile. Kuna kaebuses kirjeldatu ei ole omistatav valimiste korraldajale ega linna valimiskomisjonile, ei ole kaebus käsitatav valimiskaebusena

§ 63tähenduses.

  1. Kaebaja esitas
  2. novembril 2025 Riigikohtule kaebuse, milles palub VVK otsuse nr 80 tühistada ja saata asi tagasi VVK-le uuesti otsustamiseks. Ta soovib, et VVK-d kohustataks hindama valimiste korraldaja tegevusetust valimiste ühetaolisuse põhimõtte tagamisel Tartu Lõunakeskuse valimisjaoskonnaga seotud alal. VVK otsuses toodud argumendid erinevad oluliselt VVK koosolekul arutatust, mistõttu ei ole otsus legitiimne. Valimiste korraldajal on põhiseadusest ja seadusest tulenevalt kohustus tagada valimispõhimõtete järgimine ka eraterritooriumil asuvas valimisjaoskonnas ning ta ei saa seda delegeerida kaubanduskeskuse turvatöötajale. EKRE-t ei teavitatud sellest, millised valimisagitatsiooni erireeglid Tartu Lõunakeskuses kehtivad. Kuna Eesti Reformierakond oli nendest reeglitest teadlik, ei ole erakondi võrdselt koheldud.
  3. VVK jääb otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Lisaks palub VVK hinnata Riigikohtule esitatud kaebuse tähtaegsust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Kolleegium nõustub VVK seisukohaga, et kaebus tuli jätta läbi vaatamata. Kuigi VVK
  5. oktoobri
  6. a koosoleku protokollist nr 37 nähtub, et osade VVK liikmete hinnangul ei olnud kaebus tähtaegne, siis otsuses nr 80 sellist põhjendust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei kajastu. Protokollis avaldatud seisukohad ei riku kaebaja õigusi, kuna tema kaebus jäi läbi vaatamata sisulistel põhjendustel. Kolleegiumi arvates on nii VVK-le kui Riigikohtule esitatud kaebused tähtaegsed.
  7. Valimisjaoskondade arvu ja hääletamisruumide asukohad määrab valla- või linnavalitsus (

§ 22lg 2 p 2).

Asukoha määramisel on iseäranis oluline, et valimisjaoskonnad paikneks lihtsasti ligipääsetavates kohtades, milleks on üldjuhul ka kaubanduskeskused kui avalikud kohad (korrakaitseseaduse (KorS) § 54). Seega on valimisjaoskonna paigutamine kaubanduskeskusesse iseenesest lubatav. Avalik võim peab aga kindlustama, et valimispõhimõtteid järgitaks ka valimisjaoskondades, mis asuvad eraomandis olevatel kinnistutel. Selleks tuleb näiteks juba kinnistu kasutamise kokkulepet sõlmides hinnata, et kinnistul oleks valimisteks vajalikud tingimused tagatud ja et kandidaatidel oleks seal võrdne võimalus teha õiguspärast valimisagitatsiooni. 7. VVK ülesandeks on muu hulgas valvata valla ja linna valimiskomisjonide ning valimiste korraldajate tegevuse järele (

§ 12lg 1).

Järelevalvega kindlustatakse, et kõik valimiste korraldajad tegutseksid kooskõlas valimispõhimõtetega. Kui eraomanik piirab valimisagitatsiooni oma kinnistul ning kohtleb kandidaate ebavõrdselt, ei ole see siiski omistatav jaoskonnakomisjonile, kes korraldab hääletamist ja vastutab valimisreeglite järgimise eest hääletamisruumis (

§ 40lg 3), ega ka VVK-le.

Kui kinnistu omanik eirab valimispõhimõtteid talle kuuluval kinnistul, kus valimisjaoskond paikneb, võib sellest teavitada jaoskonnakomisjoni või linna- või vallavalitsust. Olukorras, kus seadus ei sätesta selgelt pädevat organit, kes saab korrakaitsemeetmeid rakendada, ega seda, milliseid meetmeid rikkumise lõpetamiseks kohaldada võib, tuleb nimetatutel teha koostööd poliitilise väljendusvabaduse tagamiseks, sh vajadusel kaasates politsei kui üldkorrakaitseorgani (KorS § 6 lg 2). Nagu öeldud, avalikul võimul lasub kohustus hoolitseda selle eest, et valimispõhimõtteid järgitaks ka olukorras, kus hääletamisruum paikneb erakinnistul (vt p 6). Lisaks saab vaidlustada valla- või linnavalitsuse otsust asukoha valikul halduskohtus (halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1). 2

(3)5-25-66
  1. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium põhiseaduslikkuse seaduse § 46 lg 1 p-le 2 tuginedes M. Saare kaebuse rahuldamata. järelevalve kohtumenetluse
  2. Kolleegium peab oluliseks märkida, et olukorras, kus erakonnal keelatakse mõnes asukohas valimisagitatsioon, riivatakse põhiseaduse (PS) § 60 lg 1 teises lauses ja § 156 lg 1 esimeses lauses sätestatud vabade valimiste põhimõtet, kuivõrd sellega takistatakse vastava erakonna kandidaatidel enda vaadete ja seisukohtade tutvustamist. Lisaks riivab agitatsioonikeeld erakonna tegevusvabadust (PS § 48 lg 1 teine lause) ja väljendusvabadust (PS § 45) (vrd RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, p 28).
  3. Kolleegium ei välista, et kaebajal või tema erakonnal võib olla agitatsiooni väidetavast õigusvastasest piiramisest tulenevaid eraõiguslikke nõudeid, mida saab esitada maakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1). Ehkki eraomanik saab ise otsustada, kas tema maal või ruumides valimisagitatsiooni lubada, ei ole selline otsustusvabadus piiramatu. Euroopa Inimõiguste Kohus on pidanud võimalikuks, et osal juhtudel võib kogunemisvabadus kaaluda üles kogunemise koha omaniku õiguse otsustada oma omandi valdamise üle ning riigil võib tekkida positiivne kohustus kaitsta muid põhiõigusi, reguleerides omaniku varalisi õigusi (vt EIKo 06.05.2003 Appleby jt vs. Ühendkuningriik, p 47). Kolleegiumi arvates on see seisukoht samuti kohaldatav valimisagitatsiooni lubatavuse hindamisel. Vaidlust lahendaval kohtul tuleb igal üksikjuhul otsustada, kui intensiivselt agitatsioonikeeld kandidaatide poliitilist väljendusvabadust riivab, ning leida vastandlike õiguste ja huvide vahel kohane tasakaal (vrd samas, p-d 48 ja 49). Eraomanik võib põhimõtteliselt keelata valimisagitatsiooni tegemise oma ruumides ja territooriumil ning seda enda poliitilise eelistuse järgi ka vaid ühele või mitmele kandidaadile või poliitilisele jõule. Samas on omaniku otsustusvabadus piiratud esmajoones juhul, kui ta lubab enda kinnistut avalikult kasutada ja tegu on potentsiaalsete valijate jaoks olulise käidava kohaga (vrd võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 2). Sel juhul tuleb lubada agitatsiooni võrdsetel ja läbipaistvatel alustel kõigile kandideerijatele ja poliitilistele jõududele. Iseäranis tuleb see tagada juhul, kui eravalduses paikneb valimisjaoskond.
  4. Samuti tuleb arvestada, et kui kinnistu omanik seab kandidaatidele valimisagitatsiooniks erinevad tingimused, võib see sõltuvalt asjaoludest olla käsitatav keelatud annetusena eelistatud poliitilistele jõududele (erakonnaseaduse § 123 lg-d 1 ja 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.