) § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS
lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. 8. Kohus saab aru, et kaebaja on 19.01.2025 kohtule esitatud teatega soovinud kaebuse nõuet muuta, paludes kaebuse menetlusse võtta täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 õigusvastasuse tuvastamise nõudes.
lg 2 p 6 kohaselt võib tuvastamiskaebusega nõuda haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Täitmisplaan on kehtestatud justiitsministri määrusega, seega on tegemist õigustloova aktiga, mitte haldusaktiga või halduse toiminguga, mille tühisuse või õigusvastasuse kindlakstegemist saaks halduskohtumenetluses tuvastamiskaebusega nõuda. Kohus saab jätta kaebuse (st
lg-s 2 sätestatud nõude) läbivaatamisel õigustloova akti kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega, kuid õigustloovat akti ei saa halduskohtus iseseisvalt vaidlustada, st sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (
Kaebuse muutmine ei ole selliselt seega lubatav ning kohus keeldub kaebuse muutmise vastuvõtmisest. 9. Kaebuse muutmine ei oleks lubatav ka juhul, kui sisustada kaebaja 19.01.2025 avaldust soovina esitada uue nõudena kohustamis- või keelamiskaebuse (s.o vangla kohustamiseks F.C ümberpaigutamiseks avavanglasse või vangla keelamiseks jätta rahuldamata F.C taotlus avanglasse ümberpaigutamiseks). Kohustamisnõude esitamise eeldusena peab vangla olema keeldunud F.C avavanglasse paigutamisest (
Praegusel juhul ei ole see eeldus täidetud (06.11.2024 käskkiri on kehtetuks tunnistatud) ning vangla ei ole ka tegevusetu ega viivituses, arvestades, et küsimuse uuesti otsustamise kohustus tekkis 13.01.2025 vaideotsusega. Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (
Kohus selgitab, et kui kaebaja leiab, et täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 on põhiseadusega vastuolus, saab ta taotleda halduskohtult normi põhiseaduspärasuse kontrollimist tema õigusi riivava haldusakti või toimingu vaidlustamiseks kohtule esitatava kaebuse raames. Käesoleval juhul ongi kaebaja esialgselt sellise kaebuse esitanud, kuid kuivõrd Tallinna Vangla on kaebaja kaebuse kohtueelses menetluses rahuldanud, siis on kaebaja õiguskaitsevajadus ära langenud ning kaebuse menetlemise jätkamiseks puudub alus. Kaebajal on võimalik pöörduda uuesti vastava kaebusega kohtusse, kui tema suhtes tehakse uus avavanglasse ümberpaigutamisest keelduv otsus ja selle vaidlustamisel on läbitud kohtueelne menetlus. Kaebuse menetluse lõpetamine 11.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kõnealuse sätte eesmärgiks on vältida vaidluse jätkumist, kui kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud.1 12. Tallinna Vangla on 13.01.2025 vaideotsusega F.C 24.11.2024 vaide rahuldanud ja vangla 06.11.2024 käskkirja kehtetuks tunnistanud. Vaideotsuse kohaselt tuleb Tallinna Vangla III üksusel F.C avavanglasse paigutamise osas langetada uus otsus. Ka kaebaja on 19.01.2025 kohtule edastatud teates seda möönnud. Seega on kaebaja 16.01.2025 kohtule esitatud kaebuse nõue rahuldatud. Kaebaja õiguskaitsevajadus on ära langenud ja kaebuse eesmärk saavutatud. 13.
lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seejuures võetakse arvesse
lg-s 2 sätestatud eeldust, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus leiab, et isegi juhul, kui tõlgendada kaebaja 19.01.2025 esitatud teadet taotlusena jätkata menetlust haldusakti (Tallinna Vangla 06.11.2024 käskkirja) õigusvastasuse tuvastamise nõudes, siis ei ole antud juhul täidetud tingimust, mille kohaselt peab menetluse jätkamine olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja on põhjendanud oma õiguskaitsevajadust eeldusega, et ka järgnev Tallinna Vangla otsus avavanglasse paigutamise osas on tema suhtes keelduv. Kohus leiab, et kaebaja prognoos Tallinna Vangla tehtava uue otsuse kohta kaebaja avavanglasse paigutamisest keeldumise osas on ennatlik. Kaebaja on 16.01.2025 kaebuses märkinud, et kriminaalasi, mille tõttu on täitmisplaani § 17 lg 2 p 4 alusel keeldutud kaebaja avavanglasse paigutamisest, võidakse lõpetada. Uue otsuse tegemise ajaks võivad asjaolud olla muutunud, samuti võidakse asjaolusid ümber hinnata, mistõttu puudub alus eeldada, et Tallinna Vangla igal juhul keelduva otsuse teeb. Juhul, kui kaebaja suhtes tehakse uus avavanglasse paigutamisest keelduv otsus, on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks 1 Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 509 3
Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule uuesti esitada (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.