KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-543 Haldusasi D.T kaebus Rae valla va

)1 § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust ning taganud kaebaja lapsele lasteaiakoha, ei oleks kaebaja pidanud sõlmima kolmepoolselt lepingut lapsehoiuteenuse rahastamiseks ning tegema kulutusi lapse erahoiu tasudele, mis olid suuremad kui munitsipaallasteasutuses. Kuna vastustaja kaebaja lapsele lasteaiakohta ei pakkunud, puudus kaebajal võimalik

§ 10lg-s 1 nimetatud variantide vahel valida.

1. Kaebaja nõudes kirjeldatud huvitegevus ei ole vanema vabatahtlikult valitud huviring. Tegemist on kunsti-, muusika- ja liikumistundidega, mis on osa alusharidusest ning sisaldub munitsipaallasteaedades nii õppekavas kui ka kohatasus. Kuna erahoid ei ole alusharidust pakkuv asutus, puudus neil ka kohustus pakkuda alusharidust, mis munitsipaallasteaias kuulub kohatasu sisse.
2. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:
3. Rae vallale esitati lapse munitsipaallasteaia kohataotlus 15.08.2022 sooviga saada lasteaiakoht alates 01.08.2023 Peetri teeninduspiirkonda. Laps sai lasteaiakoha alates 26.08.
4. Seejuures pakkus vastustaja lapsele kahte erinevasse teise teeninduspiirkonna lasteaeda kohta, mille kasutamise algusaeg oleks olnud 21.08.2024, kuid kaebaja nendest loobus. 2.

§ 10

lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Lastehoiuteenuse rahastamisele kohaldatakse

§ 27lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

Selle realiseerimiseks sõlmisid pooled 31.08.2023 Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2023-

2. Lepingu punktide 2.2 ja 3.1.5 kohaselt kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu eest sama summa, mis oleks tal tulnud tasuda, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias. Seda ületava lastehoiu teenuse kulu tasus lepingu kohaselt vald. Tasu huvitegevuse eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti maksavad, mistõttu vald ei hüvita huviringide tasu.
3. Sõlmitud leping ei näinud ette lastehoiu toidukulude hüvitamist valla poolt. Vastavalt lepingu punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem tasuma lastehoius toidukulu täies ulatuses ise. Arvestades eelnevat ning privaatautonoomia põhimõtet, ei ole vastustaja kaebajale kahju tekitanud. Lisaks on kaebaja kahjuarvestuses munitsipaallasteasutuse toiduraha päevatasu väiksem, kui alates 01.09.2022 kõikides vanuserühmades kehtinud teeninduspiirkonna kalleima Aruheina lasteaia toiduraha päevatasu 2,50 eurot.
4. Registreerimistasu tasumist ei ole kokku lepitud lastehoiu, lapsevanema ja vallaga sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingus, mistõttu vald ei hüvita ka registreerimise tasu.
5. Kaebaja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist saamata jäänud tulumaksutagastuse osas. Väidetavalt enamtasutud tulumaksu hüvitamiseks puudub alus. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 10

lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: 1 Kehtetu alates 01.09.2025 2

§ 10

lõikes 1 sätestatud kohustuse kaebaja lapsele koha pakkumisega Assaku lasteaeda, kus laps oleks saanud hakata lasteaiakohta kasutama alates 21.08.2024 (dtl 88). Kaebaja selgitas, et loobus kohast, kuna eelistas teist lasteaeda ning valla ametnik andis telefonivestluses lootust saada koht sobivamasse lasteaeda. Kaebaja ei ole väitnud, et Assaku lasteaed ei oleks olnud faktiliselt kasutatav, vaid et kaebaja eelistas teist lasteaeda. Kuna

§ 10

lg 1 kohustas valda võimaldama kohta teeninduspiirkonna lasteaias, tuleb Peetri teeninduspiirkonna Assaku lasteaeda koha pakkumisega vastustaja kohustus täidetuks lugeda. Kaebaja lapsel oli selle pakkumisega võimalik asuda lasteaiakohta kasutama alates 21.08.

1. Seega on ajavahemikuks, mil kaebajale võis kahju tekkida 01.08.2023-20.08.
3. Asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha, kohatasu ja lepingutasu ei tähenda seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebajal oli tõenditest nähtuvalt algusest peale soov panna laps munitsipaallasteaeda. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et laps käis erahoius, kuna vald lapsele munitsipaallasteaia kohta soovitud ajaks ei pakkunud ega teavitanud ka koha pakkumata jätmisest. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks lasteaiakohta pakutud alates hiljemalt 01.08.2023 ja kaebaja oleks sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta munitsipaallasteaias ning kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
4. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus

§ 10

lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius ja erahoius tasutud lepingutasu, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud kohatasu ja toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses. 3

§ 10

lg-s 1 nimetatud kohustuse täidetuks lugemine alates 21.08.2024 ei mõjuta kohtu hinnangul kohatasu ja huvitegevuse lisatasu summat, mida kaebaja oleks pidanud augustis 2024 tasuma erahoius juhul, kui laps oleks hakanud käima munitsipaallasteasutuses alates 21.08.

1. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lepingu p 2.2 kohaselt ei mõjutanud lapse tegelik hoius käimine kohatasu suurust (dtl 7) ja huvitegevuse lepingu kohaselt oli erinev kohatasu suurus määratud hoiukoha kasutamisel täis- ja osaajaga (dtl 53). Samuti nähtub kohtule, et kuigi kaebaja laps käis alates 26.08.2024 munitsipaallasteaias, s.o kasutas augustis 2024 hoiukohta osaajaga, esitati kaebajale arve siiski koha- ja huvitegevuse tasu täissummas (dtl 25). Kaebaja esitatud kahjuarvestuse (dtl 10) kohaselt tasus ta teenuste eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, kokku 175 eurot. Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu sellise huvitegevuse eest, mida ka munitsipaallasteaedades pakutakse väljaspool tavapärast päevakava, ning lapse huviringides osalemine ja selle eest tasumine oli vanema vabatahtlik valik. Kohtud on varasemalt sarnastes vaidlustel leidnud, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast, mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja muusikatunde (vt nt Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsuse nr 3-22-2643 p 34-35). Vastustaja on praegusel juhul esitanud tõendina ka Aruheina lasteaia õppekava (dtl 91 jj). Õppekava p 2.1 kohaselt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse arenemist kehaliselt, vaimselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt terviklikuks inimeseks. Laps on kehaliselt aktiivne ja tal on kujunenud arusaam tervise hoidmise tähtsusest. Punkti 3.2 kohaselt on rühma päevakavas ajaliselt kokku lepitud 2 korda nädalas muusika- ja liikumisõpetaja poolt läbiviidavate tegevuste ajad, sh on p 3.3 kohaselt ka sõimerühma päevakavas planeeritud tegevused. Punkti 4 kohaselt tugineb lasteaia õppe- ja kasvatustegevus koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale, mille valdkondadeks on ka kunst, muusika ja liikumine; peamiste õppemeetodite hulgas on joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine ja modelleerimine, laulmine, helisalvestiste kuulamine, mäng pillidel, rütmiline liikumine ja -harjutused. Õppekavas on kirjeldatud ka 1,5-3-aastaste laste oskusi kunsti, muusika ja liikumise valdkondades (vastavalt dtl 132-133, 136-137, 139-140). Eelnimetatud lepingu p 2.2 kohaselt sisaldab lastehoiu kohatasu lastehoius käimist 5 päeva nädalas E-R kellaajal 08.00-17.30, s.o sisuliselt lapse hoidmist. Huvitegevuse lepingulisas (dtl 53) on aga kirjeldatud muusikaringi, saviringi ja lastejooga sisu, mis kohtu hinnangul vastavad lasteaia õppekavalistele muusika, kunsti ja liikumise valdkonna tegevuste eesmärkidele. Seega oli huvitegevuse lisatasu puhul tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebajate laps saaks võimalikult samasugust teenust, nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias ning kirjeldatud huvitegevused on sisuliselt võrreldavad muusika- kunsti- ja liikumistunniga munitsipaallasteaias. Soovides oma lapsele pakkuda tegevust, mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajal muud võimalust, kui tasuda huvitegevuse tasu. Kohtule ei nähtu lapsehoiuteenuse ega huvitegevuse lepingutest, et lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud vabatahtlik või oleks olnud võimalik huvitegevusest täielikult loobuda, sh loobuda ka lapse huvitegevuses osalemisest päevadel, mil laps hoius käis. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebajatel tuli lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Seega loeb kohus tasu vanema lapse muusikatundide eest kohatasu hulka. Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Tabelis on arvestatud nii õppetegevuse (huvitegevuse) lisatasu, mille kohus luges eelnevalt kohatasu hulka, kui ka kohatasu põhiosa erinevust augustis
2. Kohtu arvestus allpool erineb august 2024 munitsipaallasteaia kohatasu osas 19.06.2025 määruses esitatust. Kohus selgitab järgnevat: 4

§ 10lg 1 kohaselt tuli lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses.

Asjas ei ole vaidlust selles, et Rae Vallavolikogu 18.03.2024 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“2 § 1 lg 3 ja § 2 kohaselt oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri teeninduspiirkond. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vald oma

§ 10

lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ei sätestanud kohapakkumise tegemisel vanema eelistusega arvestamist. Kaebaja kahjuarvestuses on munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuks märgitud 2,40 eurot. Vastustaja kinnitas aga, et toiduraha päevatasu oli teeninduspiirkonna kalleimas lasteasutuses 2,50 eurot (dtl 90). Kohus vähendas august 2024 lastehoiu toidupäevade arvu proportsionaalselt tööpäevade arvuga, mil kaebaja lapsel tekkis võimalus alates 21.08.2024 munitsipaallasteaias käia, kuid vanem sellest loobus. Ajavahemikul 01.-25.08.2024 oli 16 tööpäeva (E-R, v.a 20.08.2024). Ajavahemikul 01.-20.08.2024 oli 13 tööpäeva (E-R, v.a 20.08.2024). Seega vähendab kohus toidupäevade arvu 18,75% (1-13÷16=0,1875) võrra. Kaebajale on esitatud arve 12 toidupäeva eest (dtl 26). Kohus arvestab toidupäevi 2,25 päeva (12×0,1875) võrra vähem, s.o august 2024 toidupäevade arvuks jääb 9,75 (12-2,25). Samuti muudab kohus vastavalt toiduraha summat, mis oleks tasumisele kuulunud erahoius. Uueks summaks on 53,63 (5,5×9,75=53,625≈53,63). Kuu Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses Toiduraha päevatasu erahoius Arvestatud Tasutud toiduraha toidupäevade (hoiu arvete järgi) arv (hoiu arvete järgi, sh tasaarvestus) Tõend (dtl) Toiduraha vahe (hoiu arvestuse järgi) August 2023 2,50 € 5,00 € 4 20,00 € 10,15 10,00 € September 2023 2,50 € 5,00 € 15 75,00 € 10,16 37,50 € Oktoober 2023 2,50 € 5,00 € 11 55,00 € 10,17 27,50 € November 2023 2,50 € 5,00 € 16 80,00 € 10,18 40,00 € Detsember 2023 2,50 € 5,00 € 6 30,00 € 10,19 15,00 € Jaanuar 2024 2,50 € 5,50 € 14 70,00 € 10,20, 35,00 € Veebruar 2024 2,50 € 5,50 € 15 82,50 € 10,21 45,00 € Märts 2024 2,50 € 5,50 € 6 33,00 € 10,13 18,00 € Aprill 2024 2,50 € 5,50 € 6 33,00 € 10,22 18,00 € Mai 2024 2,50 € 5,50 € 13 71,50 € 10,23 39,00 € Juuni 2024 2,50 € 5,50 € 11 60,50 € 10,24 33,00 € Juuli 2024 August 2024 0,00 € 2,50 € 5,50 € 9,75 53,63 € 126,75 664,13 € 10,26 29,26 € 347,26 € 7.3 Saamata jäänud tulumaksutagastus Kaebaja esitatud kahjuarvestuse kohaselt jäi tal 2023. ja 2024. aasta eest saamata tulumaksutagastus kokku 274,60 eurot (dtl 10). Kohtu hinnangul ei ole kaebajale saamata jäänud tulumaksutagastuse osas kahju tekkinud. Ka juhul, kui kaebaja laps oleks erahoius käimise ajal saanud käia munitsipaallasteaias ja kaebajal oleks seetõttu munitsipaallasteaia kohatasu võrra tekkinud rohkem 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050 6

§ 10

lõikes 1 sätestatud kohustust, oleks kaebaja laps saanud augustis 2023 käia munitsipaallasteaias ja erahoiuga lepingu sõlmimisel lepingutasu tasumise vajadust ei oleks tekkinud. 7.5 Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem kohatasu, sh huvitegevuse lisatasu ja kohatasu põhiosade erinevus – 540,81 eurot; - tasunud rohkem toiduraha – 347,26 eurot; - tasunud lepingutasu – 100 eurot; Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 01.08.2023–20.08.2024 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 988,07 eurot (540,81+347,26+100). 8. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem 7