Obsah (6)

§ 658§ 35§ 39§ 116§ 189§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-25-664 Tsiviilasi Majutuskohad OÜ hagi Hange.ee t

) § 658 lg 1 mõistes.

§ 658

lg 1 järgi maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). 9. Puudub vaidlus, et lepingu on koostanud kostja ning kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled oleksid need tingimused eraldi läbi rääkinud, mistõttu tuleb kasutajalepingu tingimusi käsitleda tüüptingimustena

§ 35

tähenduses ning tõlgendada

§ 39

lg 1 järgi nii, nagu seda pidi samadel asjaoludel mõistma lepingupoolega sarnane mõistlik isik. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimusi kostja kui tingimuste kasutaja kahjuks.

1. Hageja toob esile, et ta tasus
2. jaanuaril 2025 kostjale 15 eurot kuulutuse avaldamise eest 30 päeva jooksul. Hageja tõendab seda arvega, mille selgituse real on märgitud „Hanke lisamine 30 päeva“ (dtl 4) ning e-kirja teel saadetud kinnitusega, milles on kinnitatud, et kuulutusele saab pakkumisi teha kuni
3. veebruarini 2025 (dtl 5). Kostja väide, et 15 eurot oli tasu kuulutuse lisamise eest portaali ning selles osas on kostja lepingu täitnud, on paljasõnaline (dtl 17) ega ole poolte õigussuhet arvestades mõistlikult usutav. Kohtu hinnangul ei ole tegemist lepingu täitmisega kostja poolt, vaid nõustumusega hageja pakkumusele konkreetse hanke korraldamiseks.
4. Kostja toob esile, et hageja kuulutus blokeeriti, kuna see ei vastanud portaali kasutustingimustele. Kasutuslepingu p 3.1.9 kohaselt on kostjal õigus eemaldada Hange.ee keskkonnast avaldatud hanke kuulutus, pakkumine ja muu informatsioon, kui see on vastuolus kasutustingimustega, hanke kuulutuse kohta käivate täpsemate tingimuste ning reeglitega või heade kommetega või seadusega.
5. Kostja on hagejale saadetud e-kirjades ja ka kohtule esitatud dokumentides selgitanud, et antud juhul seisnes vastuolu selles, et hageja ei soovinud saada rahalisi pakkumisi vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamiseks, vaid soovis töö tellida vahetuskaubana, st hageja pakkus trassi väljaehitamise eest vastu kolm krunti ning sellisele pakkumisele ei saa ehitusettevõtjad teha hinnapakkumisi ega hanke korraldaja valida võitjat (dtl 16).
6. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt tohib küsida teistelt kasutajatelt pakkumisi üksnes rahas. Kostja toob esile, et see peaks olema 3 arusaadav lepingus kasutatavast sõnavarast, kuulutuse ülesehitusest ja portaali olemusest. Kohtu hinnangul võivad kostja esile toodud asjaolud anda suuniseid eduka nn hanke korraldamiseks, kuid nendest ei ole võimalik üheselt tuvastada, et mitterahaliste pakkumiste küsimine on selline rikkumine, mille tagajärjel kuulutus eemaldatakse. Hageja on esile toonud, et kuna kasutustingimustes ei ole seda esile toodud, siis ta ei teadnud ega saanudki teada, et sellist kuulutust avaldada ei tohi (dtl 32). Asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks soovinud sõlmida seaduse või heade kommetega vastuolus tehingut.
7. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) (

§ 116lg 1).

Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (

§ 116lg 2 p 2).

Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes (

§ 116lg 3).

1. Kohus leiab, et hageja on hagi esitamisega tehingust kehtivalt taganenud. Hageja on põhjendanud, et tal oli huvi just sellise sisuga kuulutuse avaldamiseks ega soovi seda muuta kostja suuniste kohaselt. Arvestades, et hageja kuulutus oli nähtav 30-päevasest perioodist vähem kui 7 tundi öisel ajal ja varahommikul ning pooled ei ole esile toonud ega tõendanud, et hageja oleks selle aja jooksul tööde teostaja leidnud või et keegi oleks tema kuulutust näinudki, on hageja sisuliselt ilma jäänud soovitud tulemusest.
2. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu (

§ 189lg 1).

Hageja on kostjale tasunud 15 eurot, mis tuleb kostjal tagastada. 17. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (

§ 113lg 1).

1. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks 15 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4, § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse.
3. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
4. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu eest ja enda tööaja kulu 5 tunni eest kogusummas 750 eurot.
5. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja on seega täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei ole menetluses kasutanud lepingulist esindajat, mistõttu ei ole tema õigusabikulu hüvitatav. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks. 4
7. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Otsus on jõustunud Ringkonnakohtu lahendiga. 5