lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
) § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostjad esitasid 06.03.2025 taotluse 19.02.2025 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Protokolli täpsuse ja selguse huvides paluvad kostjad teha 19.02.2025 istungi protokolli järgmised parandused: Alates ajahetkest 01:59:58 on tunnistaja ütlusena märgitud „Tegelesin allveeujumisega 1986. Medali sain 12aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustelt.“ Õige on „Tegelesin allveeujumisega alates 1986.aastast. Viimase medali sain 12 aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustelt.“
lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus allkirjastas 19.02.2025 protokolli 03.03.2025, mistõttu taotlus protokolli parandamiseks on esitatud tähtaegselt. Kohus rahuldab kostjate taotluse ja loeb õigeks protokolli stenogrammi kellaajaga alates 01:59:58, tunnistaja A.Si tunnistus järgmises sõnastuses: „Tegelesin allveeujumisega alates 1986.aastast. Viimase medali sain 12 aastat tagasi Euroopa meistrivõistlustelt.“ 6. Kostjad on esitanud 07.04.2025 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kostjad on sama taotluse esitanud ka 18.03.2024 ja 01.11.2024, sest kostjate hinnangul on kahju saajaks hageja poeg, mitte hageja. Samuti on kostjad leidnud, et kehtivad õigusnormid ei võimalda pahas usus kiusamise hagide esitamist. Kohus jättis 13.11.2024 määrusega kostjate 18.03.2024 ja 01.11.2024 taotlused rahuldamata. Kohus kordab juba 13.11.2024 määruses märgitut, et
lg 2 kohaselt kohus võib, kuid ei pea jätma hagi läbi vaatamata kui esinevad nimetatud sättes kirjeldatud asjaolud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13 määruse p-s 12 selgitanud, et
lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. R.V nõue pole õiguslikult võimatu, sest asjaolu, et ujulesta, mida väidetavalt kahjustas kostjate alaealine laps, omanik on hageja, saab tuvastada üksnes asja sisulisel lahendamisel tõendite hindamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjate 07.04.2025 taotluse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ja lahendab asja sisuliselt. 7. Kohus jätab hagi rahuldamata. 8. Hagi hind on 1811eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt
9.
lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 10.Kohus täitis 27.09.2024 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (dtl 171-172; 214, p 10). 11.Esmalt tuvastab kohus, kas hagi on selleks õigustatud isik oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja on enda omandiõiguse tõendamiseks esitanud hagiavalduse lisana kaks arvet ujumislestade (kahjustada saanud ja uue) ostmise kohta– 13.11.2022 arve nr 350019079 summas 450 eurot (dtl 12) ja 27.10.2023 arve nr 350019121 summas 440 eurot (dtl 16). Kohus selgitas kostjatele 13.11.2024 (dtl 214, p 10), et kui kostjad ei nõustu, et kahjustada saanud lesta omanik oli hageja, tuleb kostjatel oma vastuväiteid tõendada. Kostjad ei ole oma vastuväiteid tõendanud. 3
12.Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 1043. Kui isik põhjustas teisele isikule kahju, peab ta selle kahju hüvitama, kui kahju tekitati õigusvastaselt ja kahju tekitaja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitamisel rikuti kannatanu omandiõigust (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050). Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest vastutavad, sõltumata oma süüst, tema vanemad (VÕS § 1053 lg 1). 13.Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul, kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. 14.Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama 1) kostjate lapse teo, mis tekitas kahju (ujumislestale astumine); 2) teo õigusvastasuse (hageja omandiõiguse rikkumine); 3) kahju tekkimine (ujumislesta kahjustumine); 4) kostjate lapse teo ja hagejale tekkinud kahju põhjusliku seose (ujumislest läks katki just seetõttu, et kostjate laps sellele astus); 5) kostjate lapse süü (kahju tekitamine vähemalt hooletusest); 6) kostjate vastutuse seaduse alusel (kostjad on kahju põhjustanud lapse vanemateks). Hageja peab tõendama kostjate lapse ujumislestale astumist, ujumislesta kahjustumist ning et ujumislest sai kahjustada just tulenevalt sellele astumisest (põhjuslik seos). Lapse hooletust eeldatakse. 15.Kostjad on vaielnud vastu, et nende tütar astus 30.09.2023 ujumislestale, mis oli hageja lapse kasutuses 30.09.2023 kuni 01.10.2023 toimunud võistlusel. Hageja on oma väite ja kahju hüvitamise esimese eelduse (kostjate laps astus ujumislestale) tõendamiseks esitanud treenerite A.V ja T.I kirjalikud selgitused (dtl 26-27; 32-33) ning laste I.G (dtl 34-35), J.S (dtl 36-37) kirjalikud selgitused. Samuti tõendas hageja kostjate lapse poolt ujumislestale astumist tunnistajate T.I, A.V ütlustega (dtl 291-297). Kohus ei tuvasta, et tõendamist on leidnud, et kostjate laps astus vaidlusalusele ujumislestale. A.V on selgitanud kirjalikult „…R valmistus soojenduseks ja pani oma varustuse hüppepostide kõrvale. Sel ajal oli V trenni lõpetanud ja kõndis väljapääsu juurde sama külje kaudu, kus ta astus mono-lestale. Ma ei tabanud ujulesta lõhkumise hetke, sest vaatasin sel ajal lapsi 20-liikmelises rühmas. Meie sportlased, sealhulgas R, tulid kohe minu juurde ja selgitasid olukorda. Sellegipoolest ei eitanud V ja tänaseni ei eita oma süüd….“ (dtl 26-27). 19.02.2025 istungil selgitas A.V tunnistajana muu hulgas järgmist „Esitasin Vle küsimuse, et kas ta astus lestale ja ta kinnitas, et jah ja rohkem küsimusi ei olnud. Kohe kohapeal ujulas küsisin. /…/ See toimus soojenduse ajal, aga lisaks minule oli seal teine treener ning kohtunikud. Ma olen kindel, et R lest oli korras. Ma tean täpselt, et oli korras. Oma enda visuaalsuse vaatluse alusel. Sellest oli 10 minutit, kuni nad jooksid minu juurde, nad tegid soojendusujumist ja harjutusi.“ (dtl 295, 01:10:51; dtl 296, 01:17:59). T.I kirjalikust selgitusest nähtub, et tal oli vestlus kostjatega, kes oma lapse süüd ei tunnistanud (dtl 32-33). Tunnistajana kinnitas T.I, et ta ei näinud, kuidas kostjate laps lestale astus. Lestale astumist ei olevat näinud ka A.V, kuid sellest rääkisid A.Vle lapsed (I.G ja J.S ja R), kes nägid seda pealt. T.I info pärineb treener A.Vlt (dtl 291, 00:07:04). 4
Kohus jätab hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud hageja kanda. 19. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). 20.Kostjate menetluskulud koosnevad õigusabikuludest 4128,50 eurot. Kostjatele osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (km-ta) ning kokku 37,45 tunni ulatuses. Kostjate õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 5
lg 4 ja kostjate esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.