← Eesti

4-25-875/15

Obsah (7)§ 29§ 54§ 49§ 123§ 108§ 31§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2025, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-25-875 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Tiia Voori kaebus Tart

) § 29 lg 1 p-st 1, § 132 p-st 4, §§-dest 133135, maakohus otsustas:

  1. Rahuldada Tiia Voori kaebus.
  2. Tühistada Tartu Linnavalitsuse
  3. veebruari
  4. a otsus väärteoasjas nr
  6. Lõpetada väärteoasjas nr 379524000043 väärteomenetlus Tiia Voori suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik

  2. novembril 2024 koostas Tartu Linnavalitsus trahviteate nr TT-24-7178 Tiia Voorile LS § 241 lg 1 ja LS § 262 kohaselt ja määras hoiatustrahvi 40 eurot selle eest, et 15.11.2024 kella 19:31 ajal oli sõiduk Mazda Cz-30 registreerimismärgiga XXX pargitud Tähe tänav 70 juures pidevale märgisjoonisele lähemal kui kolm meetrit. Selle tegevusega rikuti liiklusseaduse § 21 lg 2 p 7 nõuet, mille kohaselt ei tohi sõidukit peatada kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe on alla kolme meetri. Liiklusseaduse § 21 lg 4 p 1 kohaselt ei ole lubatud parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada.
  4. detsembril 2024 esitas menetlusalune isik kaebuse trahviteate peale. Menetlusalune isik leidis, et väärteo koosseis ei ole tõendatud. Fotolt ei ole võimalik kindlaks teha, mis tänaval on pilt tehtud, millises linnas. Fotolt nähtub pidev joon, kuid ei ole tuvastatav, et rikutud on kolme meetri nõuet. Fotolt ei ole näha mõõteriista tulemust.
  6. detsembri 2024 määrusega jäeti koostatud trahviteade tühistamata.
  8. detsembril 2024 esitas menetlusalune isik kohtuvälise menetleja juhile
  9. detsembri 2024 trahviteate tühistamata jätmise määruse ja trahviteate peale kaebuse.
  11. detsembri 2024 määrusega tühistas kohtuvälise menetleja juht
  12. detsembri 2024 määruse ning trahviteate, uuendas menetluse üldmenetluse korras

§ 54alusel.

  2. jaanuaril 2025 on Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhtivmenetleja Ü. N. koostanud väärteoprotokolli väärteoasjas nr 379524000042, mille kohaselt parkis Tiia Voor
  3. novembril 2024 kell 19.31 mootorsõidukit Mazda CX-30 registreerimismärgiga XXX Tähe tänava 70 juures suunavööndeid eraldavale pidevjoonele lähemal kui kolm meetrit. Selle tegevusega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 1, mille kohaselt ei ole lubatud parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada; LS § 21 lg 2 p 7, mille kohaselt ei tohi sõidukit peatada kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe on alla kolme meetri.
  5. veebruaril 2025 esitas T. Voori kaitsja väärteoprotokollile vastuväited. Menetlusaluse isiku hinnangul ei nähtu väärteoprotokollist ega sinna juurde lisatud tõenditest etteheidetava teo tunnused ega koosseis. Alternatiivselt palub menetlusalune isik väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.
  7. veebruaril 2025 koostas Tartu Linnavalitsuse järelevalveosakonna juhtivmenetleja Ü. N. üldmenetluse otsuse. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. Rikkumise tuvastanud menetleja on tunnistajana andnud ütlused ja esitanud rikkumise fikseerimisel tehtud 6 fotot. Fotodelt nähtub üheselt, et pargitud mootorsõiduki ja sõiduradasid eraldava pidevjoone vahele jäi vähem kui 3 meetrit. Laserkaugusmõõturiga Bosch gmBH teostati mõõtmine ning sõiduki ja pidevjoone vahemaa oli 2,091 meetrit. Nõudeid liiklusjärelevalve teostamisel lineaarmõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele kehtestatud ei ole. Mõõtur oli kalibreeritud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja otsustas menetlusalust isikut karistada rahatrahviga 5 trahviühikut ehk 20 eurot.
  9. märtsil 2025 esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Tartu Maakohtule väärteomenetluse otsuse tühistamiseks väärteo toimepanemise tõendamatuse tõttu või 2

(5)alternatiivselt väärteo menetluse lõpetamiseks, kuna tegemist on vähetähtsa rikkumisega. Kaebaja hinnangul ei ole väärteo koosseis tõendamist leidnud. Menetlustoimingud peavad olema protokollitud seaduses ettenähtud vormis. Kaebuse esitaja antud ütlused ega tunnistaja ütlused ei tõenda väärteo toimepanemist. Tunnistaja väitel teostas ta mõõtmist mõõteseadega, kuid mõõteseadme kasutamise kohta ei ole koostatud protokolli. Samuti ei ole nähtav, et mõõtmistulemus oleks vormistatud seaduses ettenähtud viisil ja vormis. Ei ole võimalik tuvastada, kas käesolevas asjas teostati mõõtmine ning kas mõõteseade oli taadeldud vastavalt mõõteseadusele. Taatlemistunnistusest ei nähtu, et mõõtmist oleks teostatud just nimelt antud seadmega. Esmalt määrati menetlusalusele isikule hoiatustrahv 40 eurot ning väärteomenetluse otsuses 20 eurot. Kohtuväline menetleja ei olnud seega ka ise kindel, kas väärtegu on pandud toime või mitte. Kohtuväline menetleja rakendas olulisel määral kaebuse esitaja olukorda, kuna kaebaja vaidlustas hoiatustrahvi määramise ja selle tõttu kohtuväline menetleja suunas vaidluse väärteomenetlusse, mil teda karistati küll väiksema trahviga, kuid tegemist oli väärteoasjaga, mitte enam hoiatusmenetlusega. Kaebuse esitaja palub asja lahendada kirjalikus menetluses.
  1. Tartu Linnavalitsus esitas
  2. juunil 2025 kohtu nõudmisel kirjaliku seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja palub jätta T. Voori kaebus rahuldamata ning kaevatav otsus muutmata. Tartu Linnavalitsus nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja märkis, et kaebuse esitaja on kaebuste esitamisega toonud kaasa üldmenetluse läbiviimise. Kaebaja on taotlenud järjepidevalt trahviteate tühistamist ning seadnud kahtluse alla väärteo koosseisu ja selle tõendatusse. Kohtuvälise menetleja hinnangul nähtub rikkumise tuvastamisel tehtud fotodelt üheselt, et mootorsõiduk parkis sõiduteel kohas, kus sõiduki ja sõiduradasid eraldava pidevjoone vahele jäi vähem kui 3 meetrit. Menetleja kasutas mõõtmisel laserkaugusmõõturit, mis on kalibreeritud ja vastab nõuetele. Rikkumise tuvastamise hetkel ei olnud vajalik koostada mõõtmise kohta menetlustoimingu protokolli vastavalt

§-le 49, kuna kohaldus

§ 541 lg 1 p 2, mille kohaselt võib rikkumist jäädvustada mh fotol.

Kirjalikus hoiatamismenetluses on rikkumise tõendiks ametniku tehtud fotod, millelt peab olema visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk, rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Käesolevalt on need nõuded täidetud. Sõiduraja laius on kõnealuses kohas ca 4 meetrit ning mootorsõiduki laius Transpordiameti lehe kohaselt 1795 mm, mistõttu on ka vastava mõõtetulemuseta üheselt selge, et antud asukohta ei ole võimalik parkida ühtegi sõiduautot, mis on üle ühe meetri lai. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani menetlusalune isik teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kergendavaks asjaoluks on varasemate liiklusseaduse rikkumiste puudumine. Kohtuvälise menetleja selgitusel määrati menetlusalusele isikule LS § 262 p 2 alusel 40 eurot hoiatustrahvi, selle suuruse määramise osas kaalutlusõigus puudus. Kohtuvälise menetleja hinnangul on rahatrahv summas 20 eurot proportsionaalne. Tegemist on olulise liiklusrikkumisega, sest sõiduki sel moel parkimine häirib teiste liiklejate liiklemist, nad peavad sõidukist möödumiseks ületama pidevjoone märgist ja kalduma vahetult enne ristmikku ja ülekäigurada vastassuunda. 11. 25. juulil 2025 esitas menetlusaluse isiku kaitsja täiendava seisukoha, jäädes oma varasema kaebuse juurde, leides, et etteheidetav väärtegu ei ole tõendatud. Menetlusaluse isiku hinnangul on olulisel määral rikutud

-s sätestatud menetlusnõudeid. Kui mõõtmist ja väärteoprotokolli on koostanud erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, on hädavajalik fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis peab vastama

§ 49nõuetele.

Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on põhjendatud, kui kohus tuvastab väärteokoosseisu tunnused. Menetlusalune isik nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3

(5)Kohtuotsuse põhjendused 12.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

  1. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
  2. Käesolevas väärteoasjas heidetakse Tiia Voorile ette seda, et ta parkis
  3. novembril 2024 kella 19.31 ajal mootorsõidukit Mazda CX-30 registreerimismärgiga XXX Tähe tänava 70 juures suunavööndeid eraldavale pidevjoonele lähemal kui kolm meetrit.
  4. LS § 21 lg 4 p 1 kohaselt ei ole lubatud parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. LS § 21 lg 2 p 7 kohaselt ei tohi sõidukit peatada kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe on alla kolme meetri.
  5. T. Voor on kaebuses leidnud, et talle etteheidetav väärtegu ei ole tõendamist leidnud. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja leidnud, et väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja I. L. ütluste, fotodega ja menetlusaluse isiku ütlustega.

§ 108

p 1 kohaselt tuleb kohtul välja selgitada kas on toime pandud seadusega väärteo tunnustele vastav tegu.

  1. Menetlusalune isik T. Voor on andnud ütluseid
  2. jaanuaril 2025, milles ta selgitab, et ta seiskas
  3. novembril 2025 õhtul umbes kella 19 ajal sõiduki registreerimisnumbriga XXX Tartus Tähe tänavale puitmaja ette, kuna pidi liikuma kõrvaltänavale külla. Ta eeldas, et kui on kollane joon, siis ei tohi parkida, kuid kollast joont ei olnud. Samuti ei olnud tänavalõigul keelavat märki. T. Voor selgitas, et ta on teadlik liiklusseaduse nõudest, et pidevjoone ja sõiduki vahe peab olema vähemalt 3 meetrit, kuid ta ei tea enda auto mõõtmeid ja tänava laiust. Ta mäletab, et vihma sadas, tänav oli märg ja võimalik, et ta ei pannud seda joont tähele, kuna sealsamas parkisid ka teised autod. Ta jälgis, et auto ei jääks ristmiku lähedusse.
  4. Tunnistaja I. L., kes töötab Tartu Linnavalitsuses, on andnud
  5. detsembril 2024 ütlusi, mille kohaselt ta selgitab, et ta teostas
  6. novembril 2024 rutiinset kontrolli Tähe tänaval ning märkas kl 19.30 paiku, et Tähe tn 70 ees pargib punane sõiduauto Mazda numbrimärgiga XXX, maja ees oli keset sõiduteed sõidusuundi selgelt eristatav pidevjoon (teekattemärgis 911), mida pole lubatud ületada. Lisaks ei tohi sõidukit peatada kohas, kus sõidurada tähistava pideva märgisjoone ja peatatud sõiduki vahe oleks alla kolme meetri. Ta mõõtis pargitud sõiduki kauguse tee keskjoonest taadeldud laserseadmega BOSCH (mudel CLM 120 C), mis näitas mõõduks 2,09 meetrit. Seejärel algatas I. L. kirjaliku menetluse hoiatustrahvi koostamiseks.
  7. Seega on menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega tõendatud, et T. Voor parkis
  8. novembril 2024 oma mootorsõiduki XXX kl 19 ajal Tartu linnas Tähe tänaval.
  9. Tunnistaja ütluste protokollile on lisatud 6 fotot sündmuskohalt – piltidel on märge 15.11.2024, pildistamise ajaks kl 19.32-19.
  10. Tunnistaja ütlustega on üheselt tuvastatav, et fotod on tehtud tunnistaja I. L. poolt
  11. novembril kl 2024 kl 19.32-19.33 ajal. Fotodelt nähtub punane mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX, mis on pargitud Tähe tänava maja 4

(5)ette, mis asetseb ristmiku lähedal. Piltidelt nähtub samuti, et pargitud sõiduki kõrval on sõidutee keskel pidevjoon.
  1. pildil nähtub foto mõõteseadme ekraanist, millel on kirjas mõõtetulem 2,091 meetrit, pildistamise ajaks kl 19.
  3. Käesolevas asjas ei ole nimetatud mõõtmistoimingu kohta koostatud protokolli. Protokolli koostamine ei ole vajalik juhul, kui väärteoasjas on

§ 31

lg 1 1 nõuetele vastav foto- või videosalvestis.

§ 31

lg 1 1 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. 22. Kohtu hinnangul ei vasta fotosalvestised

§ 31

lg 1 1 nõuetele, kuivõrd neilt ei nähtu, millise seadmega on mõõtmised teostatud. Fotolt, millel on kujutatud mõõtetulemus 2,09, ei nähtu mõõturi andmed. Tunnistaja on selgitanud, et ta kasutas mõõtmiseks taadeldud seadet Bosch (mudel CLM 120 C). Väärteomaterjalidesse on lisatud kalibreerimistunnistus nr ATRL-21/0006 (laserkaugusmõõtur) Bosch GmbH seerianumbriga 028149968, kuid fotosalvestiselt ei nähtu, kas tegemist on sama mõõteseadmega või mitte. Kuigi kohtuvälise menetleja hinnangul nähtub fotodelt ka mõõtetulemuseta üheselt, et mootorsõiduk pargib pidevjoonele lähemal kui 3 meetrit, ei saa kohtu hinnangul seda tõsikindlalt fotot vaadates tuvastada. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja nõuetekohaselt väärteo toimepanemist tõendanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas nimetatud sõiduk parkis pidevjoonele lähemal kui 3 meetrit. Riigikohus on varasemalt selgitanud (RKKKo väärteoasjas nr 4-24-941, p 15), et sündmuskoha vaatlusprotokolli saavad asendada tunnistaja ütlused, kui need kirjeldavad sündmuskoha olustikku selgelt ja ammendavalt ning räägitu usaldusväärsuses ei saa kahelda. Tunnistaja I. L. ütlustega ei ole üheselt võimalik tuvastada, kas mõõteseadmega, mida ta antud ütluste kohaselt väidetavalt kasutas, oli tegemist sama kalibreeritud seadmega, mille kohta on kohtule esitatud kalibreerimistunnistus ning tema ütlustega ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas lasermõõteseadmega toimunud mõõtmine toimus korrektselt. 23. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt ei olnud kohtuvälisel menetlejal vajalik koostada mõõtmise kohta menetlustoimingu protokolli vastavalt

§le 49, kuivõrd nad toimetasid kirjaliku hoiatamismenetluse reeglite järgi. Kohus selgitab, et kuivõrd menetlusalune isik vaidlustas hoiatustrahvi, uuendas kohtuväline menetleja määrusega menetluse üldmenetluse korras ning seejärel pidi kohtuväline menetleja järgima väärteomenetluse üldmenetlust puudutavaid reegleid ja koostama vastavalt menetlustoimingu protokolli või protokolli koostamata jätmisel järgima

§ 31lg-s 1 1 toodud nõudeid.

Käesolevalt ei vasta fotosalvestised nimetatud nõudele, mistõttu ei ole üheselt võimalik väärteo toimepanemist tuvastada. 24. Kuivõrd puuduvad T. Voori tegevuses väärteo toimepanemise fakti kinnitavad tõendid, tuleb T. Voori kaitsja esitatud kaebus rahuldada ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada

§ 132

p 3 alusel.

§ 29lg 1 p 1 alusel tuleb väärteomenetlus T. Voori suhtes lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.