Obsah (8)

§ 62§ 444§ 138§ 484§ 175§ 4842§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2025, Tallinna kohtumaja Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-25-10

§ 62lg 2).

Hagi alus Hageja esitas Harju Maakohtusse 16.04.2025 hagiavalduse solidaarkostja R. L. vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C OÜ (laenuandja) ja 24 OÜ (laenusaaja) 03.01.

1. a laenulepingu nr XXX (laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 4500 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 03.01.
2. Laenuleping on oma olemuselt vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige R. L. (kostja) sõlmisid 03.01.
3. a laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 9000 eurot. 13.02.
4. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja esitas 18.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse laenusaaja ja kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Solidaarvõlgniku 24 OÜ (registrikood XXX) osas on tehtud 27.03.2025 maksekäsk ning käendaja osas anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ning menetluskulude nimekirjaga kätte toimetatud 08.08.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (12.09.2025) hagile vastanud. 2 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu summas 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 626,26 eurot, kokku 1326,26 eurot.

§ 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) ja keskmisi turuhindu leiab, et tunnihind 140 eurot on põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindu. Kohus hageja seisukohaga, et kui menetlus läheb üle hagimenetluseks, siis

§ 4842 piirang ei kehti.

Tartu Ringkonnakohus on 01.07.2020 tsiviilasja 2-19-136682 määruse punktis 12.1 ja 12.2 sedastanud, et „Praegusel juhul anti asi maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Seega tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda lisaks

§ 175

lg-le 1 ka §-s 4842 sätestatust.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 4881 ette nähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kehtib

§-s 4842 piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses“. Kohus ei mõista kostjalt eraldi välja järgmiste toimingute ajakulu: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine (18.02.2025), võlaarvestuse koostamine (18.02.2025) ja maksekäsuga tutvumine ja täitmiseks edastamine (27.03.2025). Maksekäsu kiirmenetlusega seoses mõistab kohus välja 20 eurot vastavalt

§ 4842

. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu on kohus seisukohal, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik summas 396,67 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga summas 483,94 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik 3