lg 1 tähenduses kostja taotlusel.
lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kuna kohtul on võimalik lahutuse osas otsus teha – hageja on nõude esitanud, millega kostja on nõus, siis lahendab kohus lahutuse nõude osaotsusena. Vastuhagi osas menetlus jätkub. 10.
lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtega seotud vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa või registreeritud elukaaslase olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas alust kõrvale kalduda
Asjaoludest ei tulene, et selline kulude jaotus ei oleks
Seejuures on õiguskirjanduses leitud, et menetluskulude poolte endi kanda jätmise ebaõigluse hindamisel lg 2 alusel tuleks lähtuda samadest kriteeriumidest nagu
lg 4 kohaldamisel, näitena nimetab seadus ühe abikaasa oluliste vajaduste ülemäärast kahjustamist. Selle näite sõnastustest järeldub, et mitte igasuguse vajaduse ja mis tahes määral kahjustamine ei anna alust kalduda kõrvale lg-st 1, vaid vajadus peab olema oluline ning selle kahjustamine ülemäärane (
I komm
Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et kohtusse pöördumine abielu lahutamiseks oleks kostjat ülemääraselt kahjustanud ja milles see seisnes. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.