← Eesti

1-06-14512/90

1-06-14512 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-06-14512 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid V.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.K (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 22.10.2015.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

  1. Vabastada V.K karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.05.2016.a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
  2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada V.K katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
  3. Kohaldada V.K suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.
  4. V.K-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
  5. V.K vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja V.K-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.08.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 14.04.2008.a kohtuotsusega tunnistati V.K süüdi KarS § 113 järgi ja karistati teda 10-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 25.05.2006.a ja lõpp on 24.05.2016.a. V.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral (neist kaks kriminaalkaristust arhiveeritud). Vangistuse jooksul osales V.K sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, läbis suitsetamisest loobumise nõustamise, osales Convictuse tugigrupis ning riigikeele õpingutel. Alates 09.12.2013 osaleb kutsekoolis, alustas ehituse erialal, kuid 2014 jaanuar asus aianduse erialale õppima. Üks distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas perega Tallinnas, Järveotsa tee 19-60, vabanedes asub elama samale aadressile. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. V.K kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et lähedased ootavad kinnipeetavat koju. Aadressil Xxx asub väga heas korras korter, mille omanikuks on kinnipeetava elukaaslane. Võimaliku töökohana peale vabanemist on teatatud XxxOÜ. Firma uus nimi on XxxOÜ. Firma omanik kinnitas, et kinnipeetav saaks firmasse tööle asuda kohe peale vabanemist. V.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta V.K 'i tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Arvesse tuleb võtta eelkõige tema poolt toimepandud kuriteo raskust. Isikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesoleval ajal kannab 3 isik karistust raske isikuvastase kuriteo eest - tapmise eest. Kuritegude vägivallaaste on muutunud raskemaks. Enne vangistust on kuritarvitanud alkoholi. Viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes, kuid isik ei näe probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. Isik on kõrgohtlik avalikkusele. Temal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis samuti annab tunnistust sellest, et ka vangistuses viibides vastandab ta ennast kehtivatele nõudmistele ning ei suuda käituda vastavalt nõuetele. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud V.K arvamuse, leiab, et V.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi vangla ja prokurör ei toeta V.K ennetähtaegset vabastamist ning kohus nõustub prokuröriga, et kinnipeetava poolt sooritatud kuritegu oli raske ning väärib igati taunimist, lähtub kohus kehtivast seadusest, mis võimaldab ennetähtaegselt vabastada ka tahtlikus esimese astme kuriteos süüdi mõistetud isiku, arvestades siinjuures KarS § 76 lg 4 sätestatut. Kohus leiab, et antud juhul esinevad sellised asjaolud, millele tuginedes on võimalik V.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud 10-aastasest karistusest ära kandnud rohkem kui 9 aastat ja 5 kuud vangistust ning tema käitumist vanglas karistust kandes võib hinnata üldjoontes korrektseks. Kinnipeetaval on küll 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid see on kergemaliigiline – noomitus ning see määrati isikule juba 27.11.2014 ning seda 27.10.2014.a aset leidnud rikkumise tõttu. Viimase aja korrektne käitumine näitab, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et seekordne karistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ametnikega suhtlemisel üldjuhul salliv ning teeb koostööd, peab enda jaoks oluliseks perekonna toetust ning soovib vabaduses aidata elukaaslasel lapsi kasvatada ja neile igati toeks olla. Taoline kinnipeetava iseloomustus näitab, et kinnipeetaval on olemas sihid edaspidiseks õiguskuulekaks eluks ning võib eeldada, et ta suhtub ka kriminaalhooldusesse tõsiselt ning on valmis järgima sellega kaasnevaid nõudeid. Kuigi vangla on hinnanud kinnipeetava kõrgohtlikuks avalikkusele, väärib tähelepanu, et vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 36 % ning muu kuriteo toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul on hinnanud 25 %, nimetatud näitajad on alla keskmise ning neid ei saa pidada selliseks, mis annaksid aluse hinnata kinnipeetavat kõrgohtlikuks avalikkusele. Kuigi prokurör on viidanud ka kinnipeetava alkoholiprobleemile, leiab kohus, et praegusel ajal kinnipeetavat vabastades ei saa tõsikindlalt väita, et kinnipeetaval oleks jätkuvalt probleemid alkoholi tarvitamisega. Siinjuures arvestab kohus, et kinnipeetav on vangistuses viibinud üle 9 aasta ning on usutav, et selline pikk aeg on mõjutanud kinnipeetavat edaspidi alkoholist hoiduma. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma, samuti hoiduma alkoholist. Kohtu hinnangul võimaldab V.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, 4 kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on V.K-l olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka V.K , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.