← Eesti

1-22-5440/4

Obsah (8)§ 251§ 180§ 254§ 255§ 252§ 253§ 179§ 313

1-22-5440 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2022. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-5440 (kohtueelses menetluses 2

§ 251lg 1, § 253 lg 1 ning §-st 254 kohus otsustas: 1. Tunnistada J.H Kar

S § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o 1000 eurot. 2. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE957700771001523585 LHV pangas või EE401700017002872300 Luminor pangas. Maksekorraldusel märkida selgitusena „J.H , kriminaalasi 1-22-5440, rahaline karistus“. Rahalise karistuse tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. 3.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista J.H-lt välja riigituludesse menetluskuludena sundraha II astme kuriteo teoimepanemise eest summas 981 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu summas 97,20 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 1122,20 eurot. 4.

§ 180

lg 3 kohaselt tuleb J.H-l menetluskulud kokku summas 1122,20 eurot tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 112,22 eurot. Väljamõistetud 1-22-5440 menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE957700771001523585 LHV pangas või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „J.H , 1-22-5440, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord

§ 254

lg 6 ja 7 alusel on süüdistataval ja kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule vastavat taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

§ 255

lg 1 ja 2 kohaselt kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks käesoleva seadustiku § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras ja kohtulikul arutamisel üldmenetluse korras järgitakse

10. peatüki sätteid. Esitatud süüdistus J.H-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 09.07.2020 kella 02:12 ajal Tallinnas Paldiski mnt 133 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobesisundis (alkoholijoove - EKEI uuringuakti nr 1044T kohaselt tuvastati etanoolisisaldus veres 1,62 mg/g ± 0,06, k = 2, ehk mitte vähem kui 1,56 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras./. LS § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. Seega pani J.H toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Asjaolud ja menetluse käik 13.09.2022 saabus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Katrin Troni poolt 12.09.2022 koostatud süüdistusakt J.H süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada süüdistatav J.H-le põhikaristusena rahalist karistust 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 1000 eurot. Süüdistusakt edastati 12.09.2022 ka kaitsjale ja süüdistatavale. Seda kinnitab prokuratuuri dokumendihalduse väljatrükk, millest nähtub süüdistusakti edastamine kaitsja ja süüdistatava e-posti aadressile. Samuti nähtub prokuröri poolt koostatud õiendist, et 02.09.2022 vestles 2

(5)1-22-5440 prokurör J.H-ga telefoni teel, kes selgitas, et elab Prantsusmaal, töötab, on võimeline kandma rahalist karistust ja on nõus asja arutamisega käskmenetluses.

§ 251

lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Lõige 2 sätestab, et käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Lõike 3 kohaselt käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi.

§ 252

lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta.

§ 253

kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on süüdistusakt edastatud kaitsjale (aadressil ennoklaw@gmail.com) ja süüdistatavale (aadressil XXX ja XXX) 12.09.2022. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. Samas on kriminaaltoimikus oleva õiendi kohaselt (tl 26) J.H nõustunud asja arutamisega käskmenetluses. Sellest järeldub, et käskmenetluse kohaldamine on nii süüdistatava kui ka tema kaitsja soov. Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et prokuröri poolt esitatud taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab

§ 251sätestatud nõuetele. Kar

S 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust

§ 253ja § 254 sätete kohaselt.

Kriminaalasja materjalide põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava J.H süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud tema enda ütluste, tunnistaja ütluste ja kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Nimelt nähtub süüdistatava J.H ütlustest, et ta tunnistab ennast süüdi ja kahetseb. Ta selgitas, et 09.07.2020 oli ta koos enda eksabikaasaga Silgu 26, Tallinn ja nad tarvitasid alkoholi, jõid šampust. Nad läksid tülli ja süüdistatav tahtis ära minna. Ta oli eksabikaasale külla sõitnud sõiduautoga Mercedes-Benz E350 registreerimismärgiga XXX. 09.07.2020 kella 02:07 paiku alustas ta liikumist Silgu X, Tallinn juurest, sõidukis oli ta üksinda. Umbes 200m Tallinna loomaaiast kesklinna suunas peatas ta kinni politseipatrull. Nad kontrollisid tema dokumente, joovet. Ta ei mäleta kas puhus alkomeetrisse. Edasi toimetati ta vereproovi võtmiseks haiglasse, sealt jaoskonda ja siis kainestusmajja. Ta ei tundnud ennast mootorsõiduki juhtimise ajal joobes. Enda teada on tal olemas juhtimisõigus. Antud ajahetkel on tema sissetulek 2000 eurot. Tunnistaja M. M.i ütluste kohaselt oli ta patrullpolitseinikuna 09.07.2020 teenistuses. 02:05 said nad väljakutse, mille kohaselt teataja sõnul alustas joobes juht sõitu Kakumäelt Kesklinna suunas. Nad märkasid sõidukit Mercedes-Benz reg.märgiga XXX Tallinnas Paldiski maanteel, sõiduk liikus Piibelehe tänava suunas. Peale märguande andmist sõiduk liikus edasi mööda paremat teeäärt, seejärel sõitis üle äärekivi ja peatus Paldiski mnt X, Tallinn suunaga Piibelehe tn samal hetkel, kui koerapatrull oli antud sõiduki ette sõitnud. Sõidukit juhtis J.H , kes oli sõidukis üksinda. Juhil esinesid joobele viitavad tunnused. Indikaatorvahendi näit oli 0,87 mg/l kohta. Isik toimetati jaoskonda, kus ta ei suutnud tõenduslikku alkomeetrisse 3

(5)1-22-5440 nõuetekohaselt puhuda. Seetõttu ta toimetati Wismari haiglasse vereproovi võtmiseks, peale mida paluti tal tulla patrullautosse, et tutvustada talle toiminguid. Isik käitus patrullautos agressiivselt. Ta paigutati kainestusmaja kambrisse. Lisaks süüdistatava ja tunnistaja ütlustele, kinnitavad ka muud kriminaalasjas kogutud dokumentaalsed tõendid, sh indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus J.H poolt sõiduki juhtimist joobeseisundis. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab J.H poolt sõiduki juhtimise fakti 09.07.2020 kell 02:12 Tallinnas Paldiski mnt X juures. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati J.H-l 09.07.2020 kella 02:12 ajal joove ja joobeseisundile viitavad tunnused. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtuvalt tuvastati J.H-l 09.07.2020 alkoholi sisaldus veres 1,62 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, k = 2, ehk mitte vähem kui 1,56 mg/g. Seega loeb kohus tõendatuks ja J.H poolt täidetuks sõiduki joobes juhtimise objektiivse koosseisu. J.H-le KarS § 424 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. J.H objektiivsest käitumisest nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Nimelt tarvitas ta enda sõnul alkoholi, šampust, ning asus seejärel mootorsõidukit juhtima. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. J.H pidi oma senise elukogemuse pinnalt aru saama, et alkoholi tarbimine tekitab joobe ning vahetult peale alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima asudes on ta seisundis, millises sõidukit juhtima asuda ei tohi. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolu saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et J.H pani kuriteo toime kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J.H on süüvõimeline ning KarS
  1. ptk.
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 424 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat J.H-d KarS § 424 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, lähtudes päevamäära suurusest 10 eurot, seega rahalise karistusega 1000 eurot. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmiseks, kuid süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Isik on kinnitanud, et tal on sissetulek (lk 11, 26). 4
(5)1-22-5440 Samuti arvestab kohus kuriteost möödunud aega, mille jooksul ei ole süüdistatav uusi kuritegusid toime pannud. Eeltoodust johtuvalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Arvestades seda, et puuduvad andmed süüdistatava 2019.a sissetuleku kohta, 2017. aastal ja sellele eelneval aastal ei ole J.H olnud Eesti resident, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt, puhtsüdamlikku kahetsust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida J.H-d edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et J.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahaline karistus 1000 eurot. Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus asub seisukohale, et süüdistatavalt J.H-lt kuuluvad välja mõistmisele kohtumenetluse kulud, s.o

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 981 eurot,

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 3,4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu summas 44 eurot ja määratud kaitsjale määratud tasu osutatud õigusabi eest summas 97,20 eurot riigituludesse. Seoses kohtukulude maksmisega, peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 10 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukohalt on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei pruugi olla reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, arvestades muu hulgas seda, et talle on kohaldatud ka rahaline karistus, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.