2-24-19728/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 29.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-19728 Kohtuasi O.F-i hagi O.W vastu kinkelepingu järgi saadud kinnisasja tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 08.09.2025 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja liik O.F-i Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja O.F (isikukood XXX), lepingulised esindajad jurist Janika Drobot ja vandeadvokaat Oksana Morozova Menetluse liik Kirjalik menetlus määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 08.09.2025 määrus muutmata.

2.Jätta O.F-i määruskaebus rahuldamata.

3.Määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud jätta O.F-i kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad teiste menetlusosaliste menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-19728 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. O.F (hageja) esitas 31.12.2024 Harju Maakohtule hagi O.W (kostja) vastu, milles palus välja nõuda kostjalt ½ korteriomandist aadressil XXX, Tallinnas, registriosa nr 14340301 ja ½ korteriomandist aadressil XXX/1, registriosa nr XXXXXXXX. Hageja palus kohustada kostjat andma nõusolekud kinnistusraamatu kannete parandamiseks, mille järgi kantakse mõlema korteriomandi kaasomanikuna kinnistusraamatusse O.F ½ ja O.W ½.

2.Hagiavalduse kohaselt oli hageja koos abikaasaga korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik alates 12.03.2001. Hageja koos abikaasaga kinkis selle korteriomandi 04.03.2013 oma pojale, s.o kostjale. Korteriomand koormati isikliku kasutusõigusega kinkija kasuks. Hageja pere soovis ja kostja nõustus sõlmima 05.09.2019 notariaalse lepingu, mille sisuks oli korteriomandi kaheks korteriomandiks jagamise kokkulepe. Selle tehinguga jagati korteriomand aadressil XXX kaheks korteriomandiks: XXX ja XXX/1. 05.09.2019 tegi hageja kostjale volikirja korteriomandi jagamise tehingu tegemiseks. 02.05.2024 hageja abikaasa suri. Peale hageja abikaasa (kostja ema) surma pooltevahelised suhted halvenesid, kostja ei arvestanud hagejaga ja tegi kõik võimaliku, et hageja koliks korterist välja. Hageja kinkis koos abikaasaga kostjale korteriomandi, kuna seda soovis hageja abikaasa. Kostja elas oma perega samas korteris ja abikaasa arvas, et kostja hakkab hageja eest hoolitsema. Hageja ei olnud suuteline reaalselt tekkinud olukorda hindama ega osanud sellist olukorda ette näha, et kostja hakkab hageja suhtes tulevikus pahatahtlikult ja lugupidamatult käituma.

3.Hageja sai teada, et kostja käis ilma tema nõusolekuta notari juures ja kustutas kande korteriomandil XXX, Tallinnas hageja isikliku kasutusõiguse kohta. Kostja pani korteriomandid müüki. Hageja tegi 11.07.2024 notariaalse avalduse, millega tunnistas kehtetuks 05.09.2019 kostjale antud volikirja. Hageja abikaasa jäi kaks aastat tagasi haigeks ja oli tihti Venemaal ravil. Sellel perioodil, kui hageja oli koos abikaasaga Venemaal, kasutas kostja ära abikaasa kontol olevat raha, kuhu laekus ka kostja pension. Selliselt rikkus kostja kinkelepingu tingimusi ning ei täitnud oma kohustusi, millest hageja sai teada peale pärimistunnistuse kättesaamist pangast saadud info järgi. Kõik hageja abikaasa asjad on korjatud mustadesse kottidesse ja pandud äraviskamiseks koridori. Kostja müüs koos oma endise abikaasaga mööblit ja teisi asju Facebooki kontol. Hageja ei taha kostja kõrval elada, kuna kostja käitub hageja suhtes jämedalt, kasutades vaimset ja füüsilist vägivalda. Hageja püüdis kostjaga kokkuleppele saada ja broneeris notariaja 24.07.2024 kell 13, kuid kostja sinna ei ilmunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused 4. Harju Maakohus keeldus 08.09.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest, jättis hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 192 lg 1 kohaselt, kui lepingus osaleb ühel lepingupoolel mitu isikut, võivad nad taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Kui taganemisõigus lõpeb ühe taganemiseks õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänud isikute jaoks. VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. VÕS § 270 lg 2 näeb ette, et kui kinkija sureb enne VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist, lähevad lg-s 1 2 2-24-19728 nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda VÕS § 270 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast.

7.Hagile lisatud kinkelepingust nähtub, et hageja ja hageja abikaasa Q kinkisid ühiselt nende ühisomandis oleva Tallinna linn, XXX korteriomandi kostjale. Hageja ja tema abikaasa ei saanud üksi käsutada oma osa ühisvaras. Hagejal ja Q-l on võimalik ka kinkelepingust taganemisõigust teostada üksnes ühiselt. Maakohus tegi pärimisregistri kande järgi kindlaks, et Q pärijad on O.F , Z, O.W , F, C ja N. Käesoleval juhul on hagi esitanud üksnes hageja.

Maakohus selgitas, et VÕS § 270 lg 2 teise lause kohaselt saaksid Q pärijad kinkelepingust taganeda vaid juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. Hagi kohaselt jäi hageja abikaasa kaks aastat tagasi haigeks. Hageja ei ole VÕS § 270 lg 2 alustele tuginenud.

8.Kuivõrd maakohus hageja hagil edulootust ei näinud, siis ei pidanud maakohus vajalikuks määrata hagejale tähtaega hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks ega andnud hagejale ka menetlusabi.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik 9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus ja võtta esitatud hagi menetlusse.

Hageja arvates on maakohus põhjendamatult välja selgitanud hageja abikaasa pärijad ning leidnud üllatuslikult, et praegusel juhul kehtib kinkelepingust taganemisele VÕS §-s 270 nimetatud piirang. Kuni hageja abikaasa surmani ei esinenud kinkelepingust taganemise eeldusi ja hageja abikaasal ei tekkinud päritavat taganemisõigust, mistõttu ei ole ka pärijatel vastavat õigust. Taganemisõigus on tekkinud vaid hagejal ja selline taganemisõigus ei ole mitte kellegagi jagatud.

10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

12.Maakohus keeldus hageja hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on tal kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 16).

Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus oma menetluslikku otsustust piisavalt.

Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

3 2-24-19728 13. Maakohus leidis õigesti, et hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada. Hagis esitatud asjaoludest tulenevalt on hageja koos oma abikaasaga sõlminud 04.03.2013 kostjaga kinkelepingu VÕS § 259 mõttes. Kinkelepingu kohaselt on hageja ja tema abikaasa ühiselt kinkinud kostjale korteriomandi, kinkeleping on täidetud. Hagiavalduse kohaselt suri hageja abikaasa 02.05.2024, ja hageja sooviks on tagasi saada kostjale kingitud korteriomand.

31.07.2024 esitas hageja kostjale 04.03.2013 kinkelepingust taganemise avalduse.

14.Kui kinkeleping on täidetud, siis võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1–3 ettenähtud juhtudel.

Kinkelepingust taganemise piirangud on sätestatud VÕS §-s 270. Kuna hageja ja hageja abikaasa kinkisid kostjale nende ühisvarasse kuulunud korteriomandi ühiselt, siis oleksid nad VÕS § 192 lg-st 1 tulenevalt saanud kinkelepingust taganeda üksnes ühiselt. Taganemisõigus kuulub samal poolel olevatele isikutele ühiselt, tegemist on õiguse ühisusega asjaõigusseaduse § 70 lg 7 mõttes (VÕS I komm (2016), § 192, p 4). VÕS § 192 lg 1 alusel on taganemisõigus praegusel juhul terviklik ja seda ei saa kasutada selliselt, et üks abikaasa taganeks ühiselt sõlmitud lepingust. Asjaolust, et hageja abikaasa suri 02.05.2024 ning kui ka hageja väidetel selle ajani kinkelepingust taganemiseks alust ei olnud, ei muutu taganemisõiguse terviklikkus, st, et kinkijad, kes ühiselt kinkisid oma ühisvaras oleva korteriomandi, saavad sellest kinkelepingust ka taganeda vaid ühiselt. Asjaolust, et hageja sooviks kinkelepingust tagasi vaid tema osa hageja ja hageja abikaasa ühisomandist, ei anna hagejale õigust ühise õiguse, mis on terviklik, jagamiseks hageja kirjeldatud viisil. Hagejale ei tulene abikaasa surma tõttu õigust üksinda kinkelepingust taganeda, vaid hageja surnud abikaasa taganemisõiguse pärivad hageja abikaasa pärija(d). Pärijate õigus kinkelepingust taganeda on reguleeritud VÕS §-s 270. Olukorras, kus hageja tõi hagiavalduses esile, et tema abikaasa, kellega koos nad ühiselt kinkisid kostjale korteriomandi, on surnud, ja hageja soovib taganeda sellest kinkelepingust, sai maakohus eeldada, et hageja surnud abikaasa vara, sh õiguse kinkelepingust taganeda, pärivad pärijad. Seetõttu on maakohus põhjendatult kontrollinud hageja abikaasa vara pärijaid pärimisregistri andmetele tuginedes. Hageja saab praegusel juhul teostada kinkelepingust taganemisõigust üksnes koos pärijatega (VÕS § 192 lg 1). Hageja pärijana ja teised pärijad saaksid kinkelepingust taganeda vaid juhul, kui esineksid VÕS § 270 lg 2 teises lauses sätestatud alused, milliste esinemisele hageja tuginenud ei ole.

15.Seega ei saaks kostja vastu esitatud haginõudeid hagis esitatud asjaoludel rahuldada.

Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ning praegusel juhul ei olnud vajadust määrata hagejale muude hagiavalduses olevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaega.

Menetluskulude jaotus 16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostjat ei ole veel menetlusse kaasatud, puuduvad kostjale hüvitatavad menetluskulud.

17.Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 4

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.