Obsah (13)

§ 187§ 407§ 3141§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-113992 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas
2. mail 2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.P-lt (kostja) 70 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
3. augusti 2025 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse esitamiseks. Hageja esitas Viru Maakohtule hagi
4. augustil
6. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista
7. juuli 2022 leppetrahvist tulenev põhivõlg 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 11,92 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, viivised tasumata põhivõlalt alates
8. augustist 2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 6. Kostjale on hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid loetud

§ 3141lg 2 alusel kätte toimetatuks 17.

septembril

1. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli
2. oktoobril
3. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

8. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta 2 viivitamata täidetavaks. 9. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

10.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 11. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, riigilõiv kokku 100 eurot ning õigusabikulu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks 20 eurot (

§ 172lg 9, § 484²).

Hagiavalduse järgi kulus hageja lepingulisel esindajal alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele, dokumentide kohtule esitamisele 2 tundi, tunnihinnaga 169 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole aga hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ja hagiavalduse koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul kokku 1 tund. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 169 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 289 eurot (100 + 20 + 169). Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX.
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

13.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 3