Obsah (6)

§ 121§ 110§ 249§ 175§ 62§ 81

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 8. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3009 Haldusasi X. Xi kaebus Eesti

) § 204 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7). Sekretäril saata määrus kaebajale ja Eesti Töötukassale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X. X esitas Eesti Töötukassale 30.06.2025 töövõime hindamise taotluse.
2. Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusega nr TVH/25/023772 jäeti taotleja töövõime hindamata, kuivõrd taotleja ei ole Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või 3-25-3009 tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane (vt töövõimetoetuse seaduse (TVTS § 2 lg 1 punktid 1 ja 2).
3. X. X esitas Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsusele nr TVH/25/023772 vaide, mis jäeti Eesti Töötukassa 28.08.2025 vaideotsusega nr VO/25/1996 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Vaidlustatud 10.07.2025 otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. Vaide esitaja kui kinnipeetava alus Eestis viibida tuleneb seadusest, s.o välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p-st 5 ja lg-st 3 (vt Riigikohtu 06.11.2023 otsus nr 5-23-35, p-d 30-31). Tegemist on Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega, s.o Eestis viibimisega ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta (vt VMS § 7). Töötukassa hinnangul ei anna nimetatud alused õigust töövõime hindamiseks, kuna tegemist on Eestis viibimise alustega, aga TVTS § 2 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab töövõime hindamiseks õigustatud subjektil olema elamisluba või elamisõigus. Vaide esitaja ei ole rahvastikuregistri andmete järgi 10.07.2025 seisuga Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane, mistõttu puudub tal õigus töövõime hindamisele. Töötukassale teadaolevalt ei ole vaidlustatud otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutunud. Vaide esitaja töövõime hindamata jätmine ei ole vastuolus põhiseadusega ning vaide esitaja põhiseaduslikke õigusi ei ole rikutud. Seadusandjal on õigus otsustada, millistel tingimustel maksta kõnealustele isikutele toetusi puude olemasolu või töövõime vähenemise või puudumise korral (vt PS § 28 lg 2). Kuna põhiseadus ei kohusta selliste toetuste määramisel kohtlema välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid samamoodi nagu Eesti kodanikke, ei ole ka äratuntav, kuidas vaide esitajat praegusel juhul diskrimineeritakse. Vaide esitaja ei ole ilma jäänud Eesti riigi abist, kuivõrd ta on kinnipeetavana riigi ülalpidamisel, kus talle on tagatud peavari, toit ja arstiabi. TVTS § 2 lg 1 ei näe ette kaalutlusõigust. Ühtlasi ei ole TVTS § 12 lg 6 kohaselt töövõimetoetusele õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
4. X. X esitas 11.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 10.07.2025 otsuse nr TVH/25/023772, 28.08.2025 vaideotsuse nr VO/25/1996 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks. Koos kaebusega on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus vastustaja kohustamiseks hindama kaebaja töövõimet juba kohtumenetluse kestel.
5. Tallinna Halduskohtu 30.09.2025 kohtunõudega paluti Eesti Töötukassal esitada kohtule vaidlusalused haldusaktid hiljemalt 03.10.
7. Eesti Töötukassa edastas vaidlusalused haldusaktid ning kaebaja vaide kohtule 02.10.
8. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine 7.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 2

§ 110lg 1 p 1).

Arvestades, et kaebus on riigilõivu vaba, siis tuleb jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 12. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 13. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus (

K, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu rahuldamata jätta (

§ 249lg 3 ls 1).

1. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse avaldamine ja tõlkimine
2. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

16. Kaebuses on märgitud, et kaebaja ei valda eesti keelde ning tal puuduvad vahendid tõlkimise korraldamiseks. Kohus tõlgendab eeltoodut kui menetlusabi taotlust tõlkekuludest vabastamiseks (

§ 110lg 1 p 2).

Kaebaja vanglasiseselt vabakasutuskontolt nähtuvalt puuduvad kaebajal piisavad rahalise vahendid tõlkekulude kandmiseks, mistõttu on põhjendatud vabastada kaebaja tõlkekuludest. Kohus võtab kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 12.05.2025-11.09.2025 osas asja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

Sellest johtuvalt tõlgib kohus käesoleva määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, selgitused ja kohtu põhjendused vene keelde (

§ 81lg 2; § 111 lg 1 ja lg 4; § 116 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3