2-20-7980/131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7980 Kohtuasi E.T hagiavaldus Z.M-i ja O.O vastu W testamentide tühisuse tuvastamise nõuetes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. oktoobri 2024 määrus Kaebuse esitaja ja liik Z.M-i määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja E.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe Kostja Z.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 11. oktoobri 2024 määrus jätta muutmata.

2.Z.M-i määruskaebus jätta rahuldamata.

3.Jätta rahuldamata Z.M-i taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud 1. E.T (hageja) esitas 01.06.2020 (täpsustatud 16.06.2020) Harju Maakohtule hagi Z.M-i (kostja) ja O.O (koos kostjad) vastu, et tuvastada W (pärandaja) testamentide tühisus. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.

2.Harju Maakohus rahuldas 24.07.2023 otsusega hagi ning jättis kuni 19.06.2020 tekkinud menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ning alates 20.06.2020 tekkinud menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.11.2023 otsusega rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu menetluskulud jäid kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 19.02.2024 määrusega menetlusse võtmata.

3.Hageja esitas 07.06.2023 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati hagejale maakohtus õigusabi kokku 42 h ja 20 minutit hinnaga 140 eurot tund, millele lisandub käibemaks, s.o kokku summas 7114,79 eurot. Hageja märkis, et palub jätta hageja kantud ja muud menetluskulud kostja kanda, määrates kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja mõistes välja nendelt viivise protsendina alates menetluskulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.Kostja esitas menetluskuludele vastuväite, milles leidis, et arvestades hageja esindaja poolseid menetlusdokumente, nende sisu, menetlustoimingute kestvust ja asja keerukust, on hageja menetluskulud osaliselt põhjendamatud. Kostja palus kohtul hinnata hageja esindaja ajakulu põhjendatust.

5.Hageja esitas 07.11.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepingulise esindaja poolt õigusabi osutatud kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 168 eurot (sh käibemaks), kokku summas 672 eurot. Hageja märkis, et palub arvestada menetluskulude hulka kohtuistungi osalemise ajakulu vastavalt istungi kestusele tunnihinnaga 168 eurot.

Kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused 6. Harju Maakohus rahuldas 11.10.2024 määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 250 eurot, ekspertiisikulud 255 eurot ja lepingulise esindaja kulu 6264,72 eurot ning viivise menetluskulude 6769,72 euro tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Maakohus jättis kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 786,23 eurot. O.O-lt jättis maakohus hageja kasuks välja mõistmata riigilõivu summas 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 875,28 eurot.

2 7. Maakohus märkis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 450 eurot ning hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg-st 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt riigilõivu 500 eurot hüvitamist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus pidas asja keskmist õiguslikku keerukust ja keskmisest suuremat mahtu arvesse võttes hageja advokaadist esindaja tunnitasu 168 eurot (sh käibemaks) põhjendatuks ja vajalikuks ning leidis et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

8.Hageja esindaja on ajavahemikus 27.03.2020 kuni 16.06.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus aega kokku 10,42 tundi (10 tundi 25 minutit): 27.03.2020 kliendiga kohtumine ja nõupidamine (15 minutit); 17.04.2020 kliendi materjalidega tutvumine, õiguslik analüüs (1 tund 25 minutit); 28.05.2020 hagi koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine, edastamine (7 tundi 20 minutit); 09.06.2020 pärimistoimikuga tutvumine, edastamine, suhtlus (30 minutit); 16.06.2020 pärimistoimikuga tutvumine, analüüs, suhtlus, hagi tervikteksti koostamine, kostja andmete sisestamine. Kohus leidis, et hagi kohtule esitamise eelduseks on hagejalt teabe ja tõendite saamine, teabe ja tõendite kogumine muudest allikatest, saadud teabe ja tõendite analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning hagiavalduse koostamine.

Hagiavalduse koostamine ja esitamine on hageja õiguste kohtulikuks kaitseks vajalik ja põhjendatud toiming, mistõttu pidas kohus lepingulise esindaja toiminguid vajalikuks.

Maakohus leidis, et kohtuasi oli keskmise õigusliku keerukusega ning kostjate arvu tõttu oli asja maht keskmisest suurem. Hagiavaldus oli keskmisest mahukam, sisaldades hagi tagamise avaldust. Kohus leidis, et asja õiguslikku keerukusastet ning hagi mahtu ja sisu arvestades on ajakulu 10,42 tundi põhjendatud. Kohus määras eeltoodut arvestades kuni 19.06.2020 tekkinud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 1750,56 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades jagunevad kuni 19.06.2020 tekkinud hageja menetluskulud kostjate vahel pooleks.

Hageja on 07.06.2023 menetluskulude nimekirjas avaldanud, et ta palub jätta hageja kantud ja muud menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis hageja taotluse alusel O.O-lt hageja kasuks välja mõistmata riigilõivu 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu 875,28 eurot ning mõistis kostjalt välja riigilõivu 250 eurot ja lepingulise esindaja kulu 875,28 eurot.

9.Alates 20.06.2020 on hageja kandnud kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulusid summas 255 eurot, mille osas kohus leidis, et tegemist on asja läbivaatamise kuluga (TsMS § 143 p 1), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja 30.07.2020 tutvunud kostja hagi vastusega, seda õiguslikult analüüsinud, tutvunud kommentaaridega, suhelnud ning koostanud vastuse, milleks kulus aega kokku 2 tundi.

Kliendisuhtlus on VÕS § 624 lg-st 1, advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 2 ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 4 tuleneva teavitamiskohustuse täitmine ja seega vajalik toiming.

Kostja vastusega tutvumine ja selle kohta arvamuse esitamine on TsMS § 199 lg 1 p-des 4 ja 6 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning seega vajalik toiming. Asja õiguslikku keerukusastet, kostja vastuse sisu ja mahtu ning hageja vastuse sisu ja mahtu arvestades on ajakulu 2 tundi põhjendatud.

3 9.1. Hageja esindaja on 28.08.2020 ja 11.09.2020 teinud järgmised toimingud, millele kulus aega kokku 3,22 tundi (3 tundi 13 minutit), sh 28.08.2020 kohtukirjaga tutvumine, analüüs, suhtlus kliendiga (27 minutit) ja 11.09.2020 suhtlus kliendiga, vastus kohtunõudele (2 tundi 46 minutit). Maakohus leidis, et hageja on kohtumäärusega tutvumisega ning sellele vastamisega teostanud TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusõigusi ja seega oli see vajalik.

Samuti on kliendisuhtlus toiminguna vajalik. Arvestades asja keerukusastet ning toimingute mahtu on ajakulu põhjendatud 2,5 tunni ulatuses ning jääb kindlaks määramata 0,72 tunni ulatuses.

9.2. Hageja esindaja on 11.01.2021 kliendiga suhelnud, analüüsinud ja kohtuga suhelnud, millele kulus kokku 0,52 tundi (31 minutit). Kohtutoimikust ei nähtu, kas ja millise toiminguga seonduvalt ning millises mahus on esindaja kohtuga suhelnud. Kliendisuhtlus on aga toiminguna vajalik. Kohus võttis arvesse, et pärast eelmist kohtupoolset menetlustoimingut 28.08.2021 ei olnud kohus 11.01.2021 toimingu ajaks teinud uusi toiminguid. Seega on põhjendatud kliendisuhtluse maht maksimaalselt 0,25 tundi (15 minutit). Ajakulu ei ole põhjendatud 0,27 tunni (16 minutit) ulatuses.

9.3. Hageja esindaja on ajavahemikus 13.01.2021 kuni 26.01.2021 teinud järgmised toimingud, millele kulus kokku 2,27 tundi (2 tundi 16 minutit): 12.01.2021 kohtumäärusega tutvumine, analüüs, kliendiga suhtlemine (46 minutit); 22.01.2021 kliendiga suhtlemine, õiguslik analüüs, kohtule dokumendi edastamine (30 minutit); 26.01.2021 suhtlus, analüüs, kohtule avalduse koostamine ja esitamine (1 tund). Maakohus leidis, et need toimingud olid menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud ning arvestades asja keerukusastet ning toimingute mahtu on ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses. Ajakulu ei ole põhjendatud 0,27 tunni ulatuses.

9.4. Hageja esindaja on 31.03.2021 tutvunud 2021.a kohtumaterjalidega, suhelnud kliendiga, analüüsinud kohtumääruseid ja ekspertiisiakti, milleks kulus kokku 1 tund. Maakohus leidis, et toimingud olid menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud ning arvestades asja keerukusastet ning toimingute mahtu on ajakulu 1 tund põhjendatud.

9.5. Hageja esindaja on 09.04.2021 analüüsinud kostja seisukohta ja suhelnud kliendiga, milleks kulus kokku 1 tund. Maakohus leidis, et toimingud on menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud, kuid arvestades kostja seisukoha vähest mahtu, on põhjendatud ajakulu 0,5 tundi. Hageja esindaja on 03.11.2021 ja 19.11.2021 teinud järgmised toimingud, millele kulus kokku 2 tundi: 03.11.2021 kohtu kirja analüüs, suhtlus kliendi ja kohtuga (1 tund), õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, kohtule vastamine (1 tund). Kohus leidis, et need toimingud on menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud. Kohtu kirja mahtu ja sisu ning hageja vastuse sisu ja mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Ajakulu ei ole põhjendatud 0,5 tunni osas.

9.6. Hageja esindajal on 08.03.2022 kulunud ettevalmistusele, istungil osalemisele 2 tundi ja kliendiga suhtlusele 30 minutit. Maakohus leidis, et kohtuistungiks ettevalmistumine ja 4 istungil osalemine on põhjendatud ja vajalikud toimingud. 08.03.2022 istungi protokollist nähtuvalt kestis istung 1,58 tundi (1 tund 35 minutit). Istungiaja kestust arvestades oli istungiks ettevalmistumise aeg 0,42 tundi (25 minutit), mis on kohtuasja mahtu ja keerukusastet arvestades põhjendatud aeg istungiks ettevalmistumiseks. Kohtuistungi kestust arvestades on kliendisuhtluseks kulunud 0,5 tundi põhjendatud. Arvestades asja keerukusastet ning toimingute mahtu on ajakulu 2,5 tundi põhjendatud.

9.7. Hageja esindaja on ajavahemikus 07.09.2022 kuni 14.09.2022 teinud järgmised toimingud, millele kulus kokku 1,75 tundi (1 tund 45 minutit): avalduse koostamine ja suhtlemine kliendiga. Arvestades asja keerukusastet ning toimingute mahtu on ajakulu 1 tund põhjendatud ning jääb kindlaks määramata 0,75 tunni oas. Ajavahemikus 01.11.2022 kuni 10.03.2023 on esindaja teinud järgmised toimingud, millele kulus kokku 7,17 tundi (7 tundi 10 minutit): 01.11.2022 töö toimikuga, kohtudokumendi analüüs, suhtlus kliendiga (30 minutit), 03.11.2022 nõupidamine kliendiga (1 tund), 18.11.2022 töö toimikuga, ettevalmistus istungiks (40 minutit), 10.03.2023 ettevalmistus, osalemine istungil (5 tundi). Kohus leidis, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on seotud kohtuistungiks ettevalmistumise ning kohtuistungil osalemisega, millega on kaasnenud kliendisuhtlus. Kohus leidis, et toimingud on menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud. Kohus võttis arvesse toimiku mahtu ja istungi kestust 3,58 tundi (3 tundi 35 minutit) ning arvestas ka sellega, et hageja õiguslik positsioon oli välja kujundatud. Eeltoodut arvestades pidas kohus ajakulu põhjendatuks 6,5 tunni ulatuses ja põhjendamatuks 0,67 tunni osas.

9.8. Hageja esindaja on 29.05.2023 ja 06.06.2023 teinud toiminguid, millele kulus kokku 8,5 tundi (8 tundi 30 minutit): sealhulgas 29.05.2023 nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine, suhtlus kliendiga, kostja avaldusega tutvumine, õiguslik analüüs, avalduse koostamine (3 tundi 30 minutit), 06.06.2023 ettevalmistus istungiks, osalemine, kohtuteeside koostamine (5 tundi). Kohus leidis, et need toimingud on menetlusosalise õiguste teostamisena vajalikud.

Kohus võttis arvesse kohtutoimiku mahtu ja istungi kestust 1,83 tundi (1 tund 50 minutit) ning seda, et hageja õiguslik positsioon oli kohtuasja toimingust nähtuvalt välja kujundatud.

Eeltoodut arvestades vähendas maakohus ajakulu 1 tunni võrra ja pidas seda põhjendatuks 7,5 tunni ulatuses.

9.9. Kokkuvõtvalt on alates 20.06.2020 hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik kokku 27,25 tunni ulatuses, mis teeb lepingulise esindaja kulu suuruseks 4578 eurot.

Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ekspertiisikulud 255 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4578 eurot. Hageja nõudis alates 20.06.2020 tekkinud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist summas 5364,23 eurot. Seega jääb avaldus rahuldamata 786,23 euro osas.

10.Hageja esindaja on ringkonnakohtus teinud toiminguid, millele kulus aega kokku 4,83 tundi (4 tundi 50 minutit): sealhulgas maakohtu otsusega tutvumine, analüüs, suhtlemine kliendiga (25 minutit), apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs, edastamine, suhtlus kliendiga (35 minutit), vastuse koostamine ja edastamine (2 tundi 30 minutit), ettevalmistus istungiks (30 minutit), istungil osalemine (50 minutit). Maakohus leidis, et maakohtu otsusega ja apellatsiooniga tutvumine on TsMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusõiguse teostamine.

5 Apellatsioonile vastamine on TsMS § 641 lg-s 1 nimetatud vastamiskohustuse täitmine ning seega vajalik toiming. Kliendisuhtlus on toiminguna vajalik. Arvestades kohtuotsuse mahtu, apellatsiooni mahtu ja põhjendusi, hageja poolt eelnevas menetluses õigusliku positsiooni väljakujundatust ning istungi kestust, on ajakulu 4,83 tundi põhjendatud. Kohus määras eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks ringkonnakohtus 811,44 eurot.

11.Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskulude 6769,72 euro (sh riigilõiv 250 eurot, lepingulise esindaja kulu 875,28 eurot, ekspertiisikulu 255 eurot, lepingulise esindaja kulu alates 20.06.2020 maakohtus 4578 eurot ja ringkonnakohtus 811,44 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Määruskaebus 12. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 3052 eurot ning teha selles osas uue lahendi, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud mitte suuremas summas kui 3052 eurot. Kostja palus tagastada määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõivu 70 eurot.

13.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saanud maakohus mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu ega ekspertiisikulu, kuna hageja ei ole 07.06.2023 menetluskulude nimekirjas nende kindlaksmääramist taotlenud. Samuti olid hageja õigusabikulud põhjendamatult suured.

Kostja hinnangul saab põhjendatuks pidada hageja õigusabi ajakulu maakohtus kokku mitte rohkem kui 15 tunni ja 45 minuti ulatuses.

13.1. Sealjuures leidis kostja, et hageja menetluskulude nimekirjas 17.04.2020 toiminguga seotud ajakulu (1 h 25 min) on põhjendatud maksimaalselt 30 minuti ulatuses. 28.05.2020 hagi koostamisega seotud ajakulu (7 h ja 20 min) on põhjendatud kuni 3 h ulatuses, kuna tegemist oli lihtsa/tavapärase testamendi tühisuse hagiga. 09.06.2020 pärimistoimikuga tutvumisega ja kliendisuhtlusega seotud ajakulu (30 min) on põhjendatud maksimaalselt 10 minuti ulatuses. 16.06.2020 toimingutega seotud ajakulu (55 min), mis seisnes pärimistoimikuga tutvumises, andmete analüüsis, kliendisuhtluses ja hagi tervikteksti koostamises, on põhjendatud maksimaalselt 10 minuti ulatuses. Sisuline ajakulu kaasnes vaid hagi teksti kostjate nimede sisestamises. Hageja 30.07.2020 menetlustoiming, mis seisnes kostja vastusega tutvumises ja sellele vastamises (2 h), on põhjendatud 30 minuti ulatuses.

28.08.2020 menetlustoimingu osas on ajakulu põhjendatud maksimaalselt 10 minuti ulatuses ning 11.09.2020 toimingu osas 30 minuti ulatuses, sest hageja poolt esitatud menetlusdokument sisaldab sisuliselt vaid küsimusi eksperdile. Perioodil 11.01.202119.11.2021 tehtud toimingute osas leidis kostja, et iga toiming on põhjendatud kuni 10 minuti ulatuses. Samuti on 10 minuti ulatuses põhjendatud 08.03.2022 toimingutega seotud ajakulu.

12.09.2022 menetlustoimingud (1h ja 45 min), mis seonduvad avalduse koostamise, kohtudokumentidega tutvumise ja kliendiga suhtlemisega 07-14.09.22, leidis kostja, et see on tervikuna põhjendamatu, kuna 12.09.2022 ei ole kohtule avaldusi esitatud. Samuti on tervikuna põhjendamatud perioodil 01.11.2022-18.11.2023 teostatud toimingutega seotud ajakulu. 10.03.2023 ajakulu, mis seisnes istungiks ettevalmistumises ja sellel osalemises (5 h), on põhjendatud kuni 3h ulatuses ning 29.05.2023 tehtud toimingud, mis seisnesid kliendiga 6 nõupidamises, tõendite kogumises, kostja avaldusega tutvumises, õiguslikus analüüsis ja avalduse koostamises, on põhjendatud maksimaalselt 1 tunni ulatuses. 06.06.2023 menetlustoimingud seoses istungiks ettevalmistumisega, sellel osalemisega ning teeside koostamisega (5 h), on põhjendatud kuni 3h ulatuses. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute osas pidas kostja hageja esindaja ajakulu põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt kujuneb hageja põhjendatud menetluskulude summaks maakohtus 2646 eurot. Samas kuni 19.06.2020 tekkinud kulud tuleb jätta võrdselt kostjate kanda, mis vähendab kostjalt välja mõistetava summa suurust 2 tunni, s.o 336 euro võrra. Seega saab kostjalt hageja maakohtus kantud menetluskuludest välja mõista 2310 eurot.

14.Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest on põhjendamatu hageja ajakulu seoses maakohtu otsusega tutvumise ja analüüsimisega ning kliendiga suhtlemisega (25 minutit).

Tegemist ei ole apellatsioonimenetluse kuluga. Hageja põhjendatud menetluskulude summaks ringkonnakohtus on seega 742 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 3052 eurot.

Menetluse edasine käik 15. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 17. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu ja ekspertiisikulu ning lepingulise esindaja kulu 3052 eurot ületavas osas.

18.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna välja riigilõivu 250 eurot ja ekspertiisikulud summas 255 eurot. Asjaolu, et hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja ekspertiisikulu ei kajastunud hageja 07.06.2023 menetluskulude nimekirjas, ei takistanud riigilõivu ja ekspertiisikulu kindlaksmääramist ja kulude hüvitamiseks kohustatud menetlusosaliselt väljamõistmist. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtukuluna kantud riigilõiv ja ekspertiisikulu on vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks (TsMS § 138 lg 2, TsMS § 139, TsMS § 143 p 1). Seega ei ole maakohus nende menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud.

20.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise 7 esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11).

20.1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust järeldada, et maakohus oleks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on vaidlustatud määruses üksikasjalikult käsitlenud hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja nende ajakulu ning hinnanud hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Maakohus on sealjuures arvestanud asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning on hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendanud ca 4 tunni ja 40 minuti võrra. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukohad nõuetekohaselt põhjendatud ning maakohus ei ole lugenud hageja menetlustoiminguid ja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks selgelt ülemäärases ulatuses, mis annaks alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

20.2. Vastusena määruskaebuse väitele, et hageja menetluskulude nimekirjas 12.09.2022 menetlustoiminguna kajastatud ajakulu on kogu ulatuses põhjendamatu, kuna 12.09.2022 ei ole kohtule avaldusi esitatud, märgib ringkonnakohus, et kulureal kajastatud toiming hõlmab menetluskulude nimekirjas antud kirjelduse järgi 07-14.09.2022 tehtud menetlustoiminguid, sh avalduse koostamine, kohtudokumentidega tutvumine ja suhtlus kliendiga. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja 07.09.2022 esitanud maakohtule avalduse seoses asja läbivaatamisega (dtl 543). Maakohus ei ole eksinud ka kliendisuhtlusega seotud kulude kindlaksmääramisel. Riigikohus on selgitanud, et esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti määranud apellatsioonimenetluse kuluna kindlaks ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 25 minutit, mis seondub maakohtu otsusega tutvumises ja analüüsimises ning kliendiga suhtlemises. Nimetatud ajakulu on ringkonnakohtu menetluses asjakohane.

21.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude suuruse muutmiseks. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.

22.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

23.Kostja on taotlenud tagastada määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Nimetatud sätte kohaldamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Seega ei ole alust kostjale riigilõivu tagastada.

8 24. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 9

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.