Obsah (5)

§ 362§ 361§ 29§ 18§ 13

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3858 Haldusasi Politseija Piirivalvea

) § 36 1 lg 2 p 4 alusel ning toimetati Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kinnipidamiskeskusesse (KPK) Rae vald, Soodevahe küla, XXX. III. 4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 28.10.2025 PPA taotlus loa saamiseks Venemaa Föderatsiooni kodaniku X. X sündinud xx.xx.xxxx kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks

§ 362

lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p 4 sätestatud kinnipidamise alus.

1. Tallinna Halduskohtus arutati käesolevat loataotlust isiku kinnipidamiseks 28.10.2025 toimunud kohtuistungil. Puudutatud isik tõi kohtuistungil välja, et esitas varjupaiga taotluse Saksamaal mõned kuud hiljem, sest tahtis teha tööviisat, aga Saksamaal keelduti selle väljastamisest. Puudutatud isik ei saa viibida praegu Venemaal, sest on biseksuaal ja biseksuaale arvatakse Venemaal terroristideks ja võidakse panna vanglasse. Puudutatud isik võis Saksamaal töötada ametlikult tätoveerimissalongis ja teda ei teavitatud, et varjupaiga taotluse läbivaatamine on lõppenud. Puudutatud isik oli pidžaamas, kui teda kinni peeti ja Eestisse toodi. Puudutatud isik ootas Saksamaal intervjuud, aga seda ei olnud ja ei olnud. Puudutatud isikul oli ka advokaat ja kõik kirjad saadeti talle. Puudutatud isik võeti kodust ära. Puudutatud isikul on ajutine dokument, mis anti Saksamaal välja. Tuttavad elavad selle dokumendiga seal mitmeid aastaid. Kõik, mis toimus, oli puudutatud isiku jaoks ootamatu. Tavaliselt advokaat ütleb inimesele ja antakse paar nädalat, et ta saaks lahkuda. See kõik on väga ebaõiglane. Puudutatud isik alles alustas seal oma elu: puudutatud isik tahtis varjupaika, aga tahtis ka töötada, mistõttu esitas taotluse seal. Puudutatud isik ei saanud olla ilma tööta. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

§ 362

lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on muu hulgas tagada, et isik oleks PPA-le vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) kättesaadav ning ennetada isiku võimalikku edasiliikumist. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 7.

§ 361

lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Taotlusest selgub, et PPA-l on vaja välja selgitada rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud asjaolud. PPA ei ole taotluse esitamise hetkeks teostanud

§-s 18 nimetatud tegevusi. Nende tegevuste teostamiseks on vajalik isiku kohalolu ja kättesaadavus. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 68 lg 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X. X on selgitanud PPA-le et taotles Eesti viisa turismi eesmärgil, kuid selgitas juurde, et taotles Eesti viisa, kuna seda oli kõige lihtsam saada. X. X selgitas, et mõtles korra ka, et tuleks Eestisse, et esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus, kuid siis mõtles ümber ja valis Saksamaa, kuna seal oli töö olemas. Samuti selgitas X. X, et temal puuduvad igasugused sidemed Eestiga, tal pole siin sõpru ega tuttavaid. Sellest järeldab PPA, et isikul ei ole motivatsiooni ega plaani jääda Eestisse vaid Eestist esimesel võimalusel edasi liikuda või tema puhul, tagasi Berliini, kus on olnud tema kodu viimased kaks aastat. 8. Kohtu hinnangu ei saa põgenemisohtu järeldada isikul Eestis elukoha ja tugivõrgustiku puudumisest.

§ 29

lg 1 p 1 võimaldab PPA-l järelevalvemeetmena kohaldada muu hulgas kohustust elada kindlaksmääratud kohas, sh varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Lisaks ei ole puudutatud isik PPA-le teada andnud või tema hoiakutest ei saa järeldada, et ta ei sooviks lahkumiskohustust täita. Puudutatud isik taotles küll viisat Eestis, kuid pole ennast varjanud, puuduvad ka andmed, et isik oleks Saksamaal toimunud rahvusvahelise kaitse saamise menetlusest kõrvale hoidnud. Kohus peab usutavaks, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse neli kuud peale riiki sisenemist, sest proovis kõigepealt saada tööviisat. Puudutatud isik elas ja töötas Saksamaal, ta ei ole oma viibimiskohast varjatult ja omavoliliselt teistesse riikidesse lahkunud, pole teadaolevalt kasutanud võltsitud dokumente ega varjanud asjaolu, et tal pole õigust Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigis olla, pole teadaolevalt andnud vastuolulisi või selgelt valeütlusi. Puudutatud isik on Saksamaal teinud ametivõimudega koostööd, puuduvad ka andmed, et Saksamaal oleks puudutatud isikule tehtud lahkumisettekirjutus, mis oleks jäetud täitmata. PPA on selgitanud, et ei ole taotluse esitamise hetkeks teostanud

§ 18tegevusi.

Nende tegevuste teostamiseks on vajalik isiku kohalolu ja menetlejale koheselt kättesaadavus. Menetlus võib PPA hinnangul aega võtta kuni kuus kuud. Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist, vaid selleks peab esinema põhjendatud kahtlus, 3 et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemise oht. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul põgenemisohtu jaatada, pole põhjust arvata, et puudutatud isik lahkuks näiteks varjupaigataotleja majutuskeskusest ja poleks PPAle kättesaadav. Asjaolu, et isik soovib Saksamaal tema korterisse jäänud asju (sh maalid) päästa, ei kinnita, et isik soovib põgeneda. Isik avaldas kohtuistungil, et võib paluda ka mõnel oma sõbral tema asjad üürikorterist ära tuua ja hoiule võtta. Isik mõistab, et olukorras, kus ta on juba Saksamaalt välja saadetud, ei ole tal võimalik sinna naasta ja varasemat elu (sh töötamist täteoveerimissalongis) jätkata. Lisaks toob kohus välja, et

§ 361lg 2 p-s 4 põhineb direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-l b.

Euroopa Kohus on selgitanud, et võttes arvesse seda, kui rasket vabadusõiguse riivet kinnipidamine endast kujutab, ja selle õiguse tähtsust, on liikmesriigi pädevate asutuste võimalus kolmanda riigi kodanikke kinni pidada rangelt piiritletud (otsus asjas C-72/22 PPU Valstybės sienos apsaugos tarnyba jt, p-d 83 ja 86). Iga art 8 lg 3 loetletud kinnipidamist õigustav alus vastab konkreetsele vajadusele. Punkti b alusel võidakse taotleja kinni pidada ainult siis, kui tema taotluse aluseks olevaid asjaolusid ei ole võimalik ilma kinnipidamiseta kindlaks teha. Kohtu hinnangul antud juhul sellist olukorda ei esine. Puudutatud isiku suhtes puudub kohtu hinnangul põgenemisoht, millest võiks järeldada, et taotluse aluseks olevaid asjaolusid ei ole võimalik ilma isiku kinnipidamiseta ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta kindlaks teha (näiteks Saksamaalt vastavaid andmeid välja küsida). Isiku kinnipidamine ei ole antud juhul põhjendatud ning oleks ebaproportsionaalne. Kokkuvõtvalt jätab kohus PPA taotluse rahuldamata. 9.

§ 13

lg 1sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Kuna nimetatud menetlused ei ole avalikud tuleb ka muu hulgas kohtumääruses tagada isiku anonüümsus. Kokkuvõtvalt asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga, et poleks võimalik isikut identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 4