KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-14949 Kohtuasi L.N avaldus lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks R.Y avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, alternatiivselt lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määrus Kaebuse esitaja ja liik L.N määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (laste ema): L.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Puudutatud isik (laps): J.B (isikukood XXX) Puudutatud isik (laps): X.R (isikukood XXX) Puudutatud isik (laps): J.L (isikukood XXX) Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kristi Haas Avaldaja (laste isa): R.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Eestkosteasutus: Paide linn (linnavalitsuse kaudu) (registrikood 77000246) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada R.Y taotlus ja võtta asja juurde määruskaebuse vastuse juurde lisatud tõendid. 2. Pärnu Maakohtu 20.01.2025 määrus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi. 3. L.N määruskaebus jätta rahuldamata. 4. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isikute J.B , X.R ja J.L-i esindamisega riigi õigusabi korras seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus kaevatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. L.N (avaldaja, laste ema) esitas 5. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule avalduse laste J.B, X.R ja J.L-iga suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mida laste ema täpsustas menetluses viimati 14. märtsi 2023 menetlusdokumendis (dtl 253-255). Avaldaja palub kokkuvõtlikult määrata lastega suhtluskord kindlaks selliselt, et X.R ja J.L kohtuvad isaga kahel nädalavahetusel kuus ja J.B emaga kahel nädalavahetusel kuus (dtl 55-56). Koos avaldusega palus avaldaja kohtul määrata kindlaks esialgse õiguskaitse korras suhtluskord, mille kohus oma 1. novembri 2022 määrusega rahuldas (dtl 93-96). Avalduse ja selle täienduste kohaselt sündis avaldaja ja R.Y (laste isa) (koos ka vanemad) kooselust kolm last – J.B, X.R ja J.L. Vanemate kooselu lõppes 2022. aasta mais, sest laste isa kasutas ema suhtes vägivalda. Lapsed elasid esialgu ema juures ja ema ei teinud isale takistusi lastega kohtumiseks. Laste isa viis 2022. aasta juulis lapsed enda juurde kõrvalmajja üüritud korterisse ning keeldus neid ema juurde tagasi toomast. Vanemad leppisid 3. augustil 2022 laste heaoluspetsialistide juuresolekul kokku lastega suhtlemise korra, mida isa kohe rikkus. Laste isa kahjustab laste suhteid emaga ega tee emaga piisaval määral koostööd. Laste ema kahtlustab, et laste isa võõrandab lapsi emast. J.B puhul on see isal õnnestunud. J.B ei ole nõus emaga suhtlema ega ema juures elama. Ema sõnumitele J.B ei vasta või vastab ebaviisakalt. Ka X.R ja J.L on isa juurest tulles ema suhtes üleolevad ja ebaviisakad ega allu ema korraldustele. Laste selline suhtumine emasse on tingitud laste isast, kes on vanemate lahkumineku järgselt olnud ema suhtes süüdistav ja ebaviisakas. Laste isa ei ole seadusekuulekas, sest rikub kohtu poolt esialgse õiguskaitse korras kehtestatud suhtluskorda. Lisaks sunnib isa lapsi liiga palju treenima. Laste isa poolt laste võõrandamist emast tõendab mh kohtule esitatud asjatundja Q arvamus (asjatundja arvamus). 2. Laste isa esitas 8. märtsil 2023 kohtule laste ema vastu avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste elu- ja viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse saamiseks (dtl 213-223) ning 3. juulil 2023 avalduse X.R-i ja J.L-iga suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et lastel on iganädalaselt vahelduv elukoht (dtl 290-295). Isa avalduste ja nende täienduste kohaselt on vanemad eri meelel laste viibimiskohta puudutavas küsimuses. Seega esineb alus nimetatud küsimuses ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada ja anda viibimiskoha osas ainuhooldusõigus ühele vanemale. Laste isal on lastega lähedane suhe ning tal on oskused ja kogemus laste eest hoolitsemisel. Seda tõendavad mh avaldusega esitatud fotod ja erinevate inimeste (sh anonüümseks jääda soovivate isikute) kirjaliku ütlused, samuti lasteaia ja kooli esitatud arvamused. Laste isal on olemas tugivõrgustik, kes saavad vajadusel teda aidata laste hooldamisel (laste isapoolne vanaema ja 2 onu Viljandimaal). Laste isal on kindel sissetulek, kindel elukoht ja ta suudab seeläbi tagada lastele stabiilse elukorralduse. Üksnes laste viibimiskoha suhtes ainuhooldusõiguse saamisega on laste isal võimalik tagada laste heaolu. Alternatiivselt on X.R-i ja J.L parimates huvides määra kindlaks suhtluskord isa taotletud viisil. Laste ema ei ole võimeline ja/või ei soovi laste hooldusõigust nõuetekohaselt teostada. Selle väite tõendamiseks on mh video laste ja ema suhtlusest (dtl 210). Ema soovib lapsi enda juurde lastele mõeldud rahaliste toetuste pärast. Lastel ei ole ema juures turvaline ja ema ei tegele nendega piisavalt. Seda tõendab mh lasteaia kinnitus, et ema viib lapsi haigena lasteaeda ja ei tunne nende käekäigu vastu lasteaias huvi. Ema elukaaslased vahetuvad. Lapsed ei pea võõraste meeste hoole all olema. Ema vaimne tervis ei ole korras. Emale ei meeldi koristada ja lastele süüa teha ega lastega tegeleda. Laste ema on eelistanud muid tegevusi eelkõige meelelahutust ja telefonis internetis „surfamist“. Ema ei ole lapsi üksi kasvatanud. Menetluse käik maakohtus 3. Kohus võttis vanemate avaldused menetlusse vastavalt 1. novembri 2022, 13. märtsi ja 12. juuli 2023 määrustega. Kohus peatas menetluse 16. märtsi 2023 määrusega ja uuendas menetluse 2. juuni 2023 määrusega. Asjas toimusid ärakuulamised 16. märtsil ja 10. juulil 2023 ning 22. märtsil 2024. Kohtukoosseis vahetus 1. august 2023. Kohus kuulas lapsed ära 6. mail 2024. Kohus küsis 25. märtsi 2024 määrusega (vormistatud kirjana) XXX lasteaia psühholoogilt ja mänguterapeudilt informatsiooni X.R-i ja J.L käekäigu kohta lasteaia. Kohus jättis oma 7. novembri 2024 määrusega rahuldama laste isa 29. aprilli 2024 taotluse laste suhtes kohtupsühhiaatri-psühholoogia kompleksekspertiisi läbiviimiseks. Menetlusosaliste seisukohad 4. Vanemad vaidlesid teineteise avaldustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Laste ema märkis, et ta laste isa viited tema vaimsetele probleemidele on valed. Ema kasvatas lapsi üksi, kui isa Norra Kuningriigis (Norra) autojuhina töötas. Emal ei ole mitu elukaaslast. Isa juures olles veedavad lapsed suure osa ajast isapoolse vanaema hoole all. Laste isa märkis, et ema viited isa vägivaldusele ei ole õiged ega eluliselt usutavad. Isa ei võõranda lapsi emast. Asjatundja arvamus laste võõrandamise kohta on ebausaldusväärne ja väär. Lapsed ei taha ema juurde minna, sest ema ei tegele nendega piisavalt. Selle väite kinnitamiseks esitas isa mh video nutvatest lastest. Laste ema on vaimselt ebastabiilne, mida kinnitab isa esitatud kiri kohtule. Isa ei saa sundida J.B-d ema juurde minema ja jääma. J.B on piisavalt suur, et ise otsustada. Ka tuleb X.R-i ja J.L arvamusega kindlasti menetluses arvestada. 5. Paide linn (linnavalitsuse kaudu, eestkosteasutus) märkis 27. oktoobri ja 22. novembri 2022 seisukohas, et lapsed elavad alates 3. augustist 2022 peamiselt isa juures ning alates sellest on nende käitumises toimunud suured muutused. Lapsed on vägivaldsed ja kiuslikud. Isa võõrandab lapsi emast. Koos seisukohaga esitas eestkosteasutus laste iseloomustused koolist ja lasteaiast. 5. detsembri 2022 seisukohas leidis eestkosteasutus, et laste huvides on see, kui nad jäävad elama isa juurde ning emaga määratakse kindlaks suhtluskord. 27. märtsil 2023 teatas eestkosteasutus kohtule, et vanemate vahelised kokkulepped ei toimi ja J.B ei ole nõus emaga aega veetma. Eestkosteasutus leidis 20. juuli 2023 seisukohas, et laste võõrandamise emast peab välja selgitama eriala spetsialist. Laste heaoluspetsialisti hinnangul kasutab isa J.B-d vanemate vahelise suhtluse vahendajana. 27. novembri 2024 seisukohas toetas eestkosteasutus laste ema avaldust. Viidatud seisukoha kohaselt elavad J.B ja X.R praegu peamiselt isaga ning J.L emaga. 6. Lastele määratud esindaja esitas 26. jaanuaril 2023 kohtule seisukoha, milles leidis, et laste ema ei saa taotleda perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 2 1 alusel laste isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramist, sest avalduse esitamise ajal elasid lapsed isa juures. 27. jaanuaril 2023 3 esitas laste esindaja kohtule teate abivajavatest lastest. Laste isa esitatud avalduste osas esitas esindaja seisukoha 11. augustil 2023, milles vaidles isa avaldustele vastu ja palub jätta need rahuldamata. Laste isa ei soovi või ei ole võimeline hoiduma tegevusest, mis kahjustab laste suhet lahuselava vanemaga. Laste esindaja kahtlustab, et isa võõrandab J.B-d ja X.R-i emast tegeledes nendega ja ostes neile asju. Samuti halvustades ema laste kuuldes ja arutades lastega kohtuvaidlust. Olukorras, kus lapsed viibivad mõlema vanemaga järjest ühe nädala kaupa, jätkub isal võimalus lapsi emast võõrandada. Maakohtu määrus ja põhjendused 7.Maakohus jättis ühise hooldusõiguse lõpetamata ning määras kindlaks lapse ja vanemate vahelise suhtluskorra. Rahuldas osaliselt R.Y ja L.N (laste ema) avaldused laste J.B, X.R ja J.L-iga suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Määras kindlaks vanemate ning laste J.B, X.R ja J.L-i vahelise suhtluskorra järgmiselt: -X.R ja J.L viibivad paaris nädala isaga ja paaritu nädala emaga. Isa võtab lapsed ema elukohast paaritu nädala pühapäeval kl 18.00 ja viib lapsed sinna tagasi paaris nädala pühapäeval kl 18.00. -J.B viibib ema juures paaritu nädala reede õhtust kuni pühapäeva kl 18.00-ni. -Jõulud 23.12-24.12 ja 25.12-26.12 veedavad lapsed igal aastal vaheldumisi ema ja isaga (23.24.12.2025 veedavad lapsed isaga ja 25.-26.12.2025 veedavad lapsed emaga). -Aastavahetuse 31.12-01.01 veedavad lapsed vaheldumisi ühel aastal emaga ja teisel aastal isaga (2025/2026 aastavahetuse veedavad lapsed emaga). -Vanemate sünnipäevadel viibivad lapsed koos sünnipäeva tähistava vanemaga, laste sünnipäevi tähistatakse vastavalt laste soovidele. -Juhul kui vanema juures viibiv laps haigestub ja lapse transportimine ei ole mõistlik, tegeleb tema põetamisega vanem, kelle juures laps viibib ning annab lapse teisele vanemale üle lapse tervenemisel. Lapse haigestumise kohta peab vanem, kelle juures laps haigestus, esitama arstitõendi või võimaldama teisel vanemal veenduda lapse haigestumises (nt lapsega telefonis suheldes). Haigestunud lapse kolmandate isikute hoolde andmine võib toimuda vaid mõlema vanema nõusolekul. Lastega ära jäänud kohtumised asendatakse vanemate kokkuleppel. -Muudes suhtluskorra küsimustel või suhtluskorra muutmisel lepivad vanemad ise vähemalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis kokku. Määras, et kohtumäärus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest, kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vanematel vaidlust J.B elu- ja viibimiskoha osas. Vaidlustamata asjaoludel elab J.B 2022. aasta juunist isa juures ja ema on sellega leppinud. Ema soovib J.B-d vahel enda juurde ja temaga suhelda. Seega ei ole vanematel J.B elu- ja viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse teostamisel praegu ületamatuid erimeelsusi, mis tingiks J.B suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise. Laste isa kinnitas seda ka sõnaselgelt 10. juuli 2023 ärakuulamisel. X.R-i ja J.L suhtes jääb isa avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks samuti rahuldamata, sest kohtu arvates ei ole laste parimates huvides vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine nende elu- ja viibimiskoha osas. Iseenesest on vanematel vaidlus X.R-i ja J.L viibimiskoha osas, kuid see vaidlus on laste huvides parem lahendada laste ja vanemate vahelise suhtluskorra kindlaksmääramisega. Kohtu arvates ei saa tõendeid kogumis hinnates jõuda järeldusele, et laste ema ei ole võimeline või ei soovi laste hooldusõigust teostada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ema väidetava vaimse- ja füüsilise vägivalla kasutamise kohta laste suhtes. Ema väidetavad vaimsed 4 probleemid ei ole samuti kinnitust leidnud. Ema on eitanud isa väited ema vaimse ebastabiilsuse kohta. Ka ei jõudnud kohus lapsi ära kuulates järeldusele, et laste huvides on isa avalduse rahuldamine või lapsed soovivad seda. Kohus märgib, et vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja viibimiskoha osas isale ainuhooldusõiguse andmiseks ei anna alust see, et isal on lastega lähedased suhted ja ta on võimeline nende eest hoolitsema. Lisaks märgib kohus, et isa on lapsi usaldanud pikalt ema hoolde nende kooselu ajal ja veel 3. augustil 2022 sõlminud kokkuleppel emaga, mille kohaselt lapsed viibisid peamiselt ema juures. Isa viidatud sündmused laste ema ebakohase käitumise kohta ja võimalike vaimse tervise probleemide kohta leidsid aset aga enne 3. augusti 2022 vanemate vahelise kokkuleppe sõlmimist, mille kohaselt jäid lapsed enamjaolt ema hoole alla. Kohus nõustub laste esindajaga ja ei usu, et isa oleks seda teinud, kui isa tõsimeeli usub, et ema ei ole võimeline laste eest hoolitsema vaimsete probleemide või vanemlike oskuste puudumise tõttu. Laste isa möönis ka ärakuulamisel, et laste ema ei ole halb ega hooletu laste suhtes. Kohus märgib esmalt, et vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et lapsed peavad suhtlema mõlema vanemaga. Vanemad ei ole üksmeelel aga selles osas, mil viisil tuleb suhtluskord kindlaks määrata. Vanemad põhimõtteliselt nõustusid menetluses sellega, et J.B viibib ema juures kahel nädalavahetusel kuus (vt allpool). Lapse isa väidete kohaselt ei saa ta seda suhtluskorda aga tagada J.B vastuseisu tõttu. X.R-i ja J.L osas on ema avaldanud põhimõttelist valmisolekut selleks, et lastel on vanemate juures vahelduv elukoht. Laste ema ei saa aga sellega praegu nõustuda, sest tema arvates laste isa võõrandab lapsi emast. Võrdne suhtlus lastega tähendaks seda, et laste isa võõrandaks X.R-i ja J.L emast. Laste heaolu spetsialist väljendas 21. märtsi 2024 istungil, et iseenesest toetab X.R-i ja J.L suhtes vahelduva elukoha printsiibil põhinevat suhtluskorda, kuid kahtles kas see on võimalik. Lastel on isaga iganädalaselt treeningud ja ta soovib neist sportlasi treenida. Laste ema kasvatus meetodid on mängulisemad ja ta ei oota tulemusi. Eestkosteasutus märkis viimases seisukohas, et toetab ema avaldust. Lastele määratud esindaja leidis menetluses läbivalt, et laste isa poolt taotletud viisil suhtluskorra kindlaksmääramine kahjustab lapsi. Isa võõrandab lapsi emast. Kohtu arvates tuleb ema ja J.B suhtluskord kindlaks määrata ema taotletud viisil osaliselt. J.B peab viibima ema juures kahel nädalavahetusel kuus. Vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et J.B-l tuleb emaga suhelda. Isa avaldas ärakuulamisel, et julgustab ja toetab J.B-d emaga suhtlema. Kohtu arvates on selline suhtluskord J.B huvides. Kohus saab aru nii, et praegu on ema ja J.B suhtlus minimaalne või puudub see üldse. Samas on ema J.B-d suure osa elust kasvatanud ja J.B on temaga koos elanud J.B 9-aastaseks saamiseni. Veel nähtub toimikust, et J.B on emaga suhelnud veel vähemalt 2023. aastal ja käinud tema juures paari tunni kaupa, kui ema veel Tarbjal elas. 2024. aastal on ema püüdnud suhelda J.B-ga peamiselt sõnumite kaudu ning laps ja ema kohtuvad, kui ema käib X.R-il ja J.L trennis järgi. Laste heaolu spetsialistile ei ole J.B suutnud veenvalt põhjendada, miks ta ema juures olla ei taha. Kohtunikul ei tajunud J.B-d ära kuulates, et kui J.B peab kohtulahendi alusel kahel nädalavahetusel kuus ema juures olema, on see talle vastuvõetamatu ja ta ei suudaks sellega leppida ning see kahjustaks lapse huve. Kohus käsitleb järgnevalt vanemate suhtluskorra avaldusi X.R-i ja J.L suhtes suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Laste ema soovib suhtluskorda kindlaksmäärata sisuliselt selliselt nagu see on kehtestatud siinses asjas esialgse õiguskaitse korras. Laste isa palub määrata laste elukoha kindlaks laste vahelduva elukoha printsiibil. Laste ema arvates ei saa nõustuda isa 5 avaldusega, kuna laste isa võõrandab lapsi. Laste isa arvates näitavad viimased paar aastat, et kohtu esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord ei toimi päriselus ega sobi perele. Kohtumenetluse ajal on isa tegelenud lastega märkimisväärselt suuremas ulatuses (sh ema nõusolekul), kui seda näeb ette suhtluskord. Veel palub laste isa arvestada sellega, et X.R on alates 2024. septembrikuust elanud tema juures. Samuti palub laste isa arvestada suhtluskorra kindlaksmääramisel kindlasti laste arvamusega. Laste esindaja ja eeskosteasutus toetavad laste ema avaldust, sest neil on kahtlus, et laste isa võõrandab lapsi emast. Kui määrata laste ja isa suhtluskord kindlaks ulatuslikumalt, kui praeguses esialgse õiguskaitse määruses, saavad laste huvid kahjustada. Kohus peab põhjendatuks määrata kindlaks vanemate ning X.R-i ja J.L suhtluskord isa avalduses taotletud viisil vahelduva elukoha printsiibil. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt ning vastab laste ema, laste esindaja ja eestkosteasutuse vastuväidetele isa avaldusele. Vanemad elav praegu lähestikku. Laste ema elab Paide linnas ja laste isa Tarbijal. Vanemad elavad seega u 7 km ja 8 minutilise autosõidu kaugusel teineteisest. Mõlema vanema elukoht on lastele sobiv, mida eestkosteasutus hiljuti kontrollis. Vaidlust ei ole, et vanemad tulevad majanduslikult hästi toime. Tuvastatud asjaoludel soovivad ja on võimelised laste hooldusõigust teostama mõlemad vanemad (vt allpool). Menetluse ajaks kehtestatud suhtluskord ei toiminud. Isa kohtus lastega menetluse ajal ulatuslikumalt (vähemalt osaliselt ka ema nõusolekul või heakskiidul), kui seda nägi ette esialgne õiguskaitse. 2024. aasta septembrist läks X.R kooli ja viibib enamuse ajast isa juures. Kohtupraktika kohaselt tuleb eelistada suhtluskorda, mille alusel vanematel on võrdne õigus lastega suhelda (vt Riigikohtu 7. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas 2-17-3347, p 23). Eeltoodut arvestades on laste huvide ning seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas see, et X.R-il ja J.L on vahelduv elukoht. Kohus märgib, et kuulas lapsed ära ja lapsed soovisid olla mõlema vanema juures. X.R ja J.L avaldasid ärakuulamisel, et soovivad rohkem aega isaga veeta, kui praeguse menetluse ajal. Sama kinnitasid lapsed eestkosteasutusele. Laste ema vaidles isa poolt taotletud suhtluskorrale vastu eelkõige seetõttu, et tema hinnangul on laste isa J.B emast võõrandanud ja teeb seda ka teiste laste puhul. Ema samas möönis menetluses, et kui emal tekiks kindlus, et isa lapsi emast ei võõranda, võib olla isa ning X.R-i ja J.L suhtluskord ulatuslikum, kui see on esialgse õiguskaitse korras määratud. Ka arvas laste esindaja, et isa on J.B emast võõrandanud, mistõttu ta ei toeta isa avaldust. Kohus märgib esmalt, et laste võõrandamine vanemast ei ole õiguslik konstruktsioon, mida on võimalik seaduse sätete alusel tõendite pinnalt kontrollides üheselt tuvastada. Kohus nõustub laste esindajaga, et laste võõrandamine vanemast ei ole ka haigus ega seisund, millist saab diagnoosida psühholoog või psühhiaater. Kohus saab seaduse kohaselt hinnata vanemate võimekust last kasvatada ja seda, mis on laste parimates huvides. Kohus küsis laste ema käest selgitusi selle kohta, millal ema ja J.B suhted halvenesid ja mis põhjusel. Ema märkis, et J.B-ga suhted halvenesid ajal, mil ta kasvatas üksi kodus lapsi, sest isa töötas Norras autojuhina ja käis kodus nädalavahetustel. J.B on elava loomuga ja tahab palju õues olla. Vahel pidi ema lapse isa palvel koduaresti määrama. Lapsele jäi mulje, et karistuse määras ema. Emaga koos oli lastel rutiinne elu. Kui isa koju tuli siis tehti toredaid asju koos – käidi SPA-s või vanaema juures. Sellest tekkis lastel arusaam, et emmega elatakse 6 rutiinset elu ja isaga on äge. J.B ärakuulamisel ega laste heaolu spetsialistile vastumeelust emaga suhtlemisel ei põhjendanud. Kohus märgib, et ema selgitustes ei saa järeldada, et isa on J.B ja ema suhet teadlikult kahjustanud. Kohtu jaoks ei ole veenev see, et J.B soovis vanemate lahkumineku järgselt jääda isa juurde üksnes põhjusel, et emaga koos tehti rutiinseid asju. See, et isa lastega vabal ajal tegeleb on laste huvides. Arvestades, et J.B ja ema suhted halvenesid ajal, mil isa töötas Norras ja oli pikkade perioodide vältel Eestist ära, viitab kohtu hinnangul sellele, et laste isa ei ole ema ja J.B suhet teadlikult kahjustanud ja ta ei saanud seda mõistlikult võttes teha. Kohus möönab, et pärast vanemate lahkuminekut 2022. aasta mais, on laste isa teatav halvustav suhtumine laste emasse läbivalt kohtudokumentides ja laste isaga suheldes tajutav. Tõenäoliselt on J.B kuulnud isa käest asjaolusid kohtumenetluse kohta, mis on aga ilmselt paratamatu. Teise vanema halvustamine ei ole lubatav. Eeltoodu aga ei muuda eeltoodud kohtu järeldust. Eestkosteasutus ja laste määratud esindaja on menetluses avaldanud kahtlust, et isa võõrandab lapsi emast. Eestkosteasutuse kahtlus on rajatud eelkõige perega suhtlemisel tajutule. Laste esindaja on vanemast võõrandamise kahtluse rajanud peamiselt ema pool edastatud sõnumivahetusele, kus J.B suhtleb emaga mitte oma eakohaselt „meie“ vormis ja nimetab venda ja õde „lasteks“. Kohtu arvates ei piisa nimetatud kaudsetest kahtlustest selleks, et tuvastada isa poolt laste ja ema suhte kahjustamine. Seejuures tuleb silmas pidada, et J.B otsustas isa juurde elama jääda pärast vanemate lahkuminekut 2022. aastal ja väidetavad lapse võõrandamise ilmingud on tekkinud oluliselt hiljem. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus ema ja lapse suhted olid lähedase ning pärast isa mõju alla sattumist hakkas lapsel tekkima põhjendamatu vastumeelsus ema juures elada ja emaga suhelda. Arvestades, et X.R-il on lähedane suhe J.B-ga, siis on ootuspärane, et J.B juuresolekul X.R-iga rääkides otsis ta tuge vanemalt õelt. See, et X.R ei osanud kirjeldada tegevusi, mida ta soovib emaga koos teha, kuid oskas nimetada isaga tegevusi, ei tähenda ilmtingimata, et isa on last mõjutanud. Kohus ei ole menetluses tuvastanud ka seda, et isa kahjustab praegu ema ning X.R-i ja J.L suhet. Sellest, et isa tegeleb lastega aktiivselt (sh õpib, käib trennis, korrastab riided ja valmistab söögi), ostab neile asju (sh telefone) ning neid kallistab ja on laste suhtes hooliv, ei saa järeldada, et laste isa eesmärk on kahjustada laste ja ema vahelist suhtlust. Eestkosteasutus iseloomustab laste isa menetluses läbivalt aktiivse ja tubli isana. Sama nähtub kohtule esitatud lasteaia ja kooli arvamusest. Eestkosteasutuse etteheide isale on vaid see, et viimane räägib palju ema minevikust ja arutleb ema suhete üle, sh laste kuuldes. Ka ei ole vaidlust, et isa korraldab lastele spordilaagreid ja käib nendega (sh välismaal) võistlustel. Põhjendatud ei ole laste esindaja etteheited, et laste ise on „ostnud lapsed ära“ asjadega. Laste isa ei osta lastele üksnes asju, vaid tegeleb vaidlustamata asjaoludel nendega (sh rutiinsete tegevustega ja näitab üles hoolivust. See, et isa mitte ei osta lastele üksnes toredaid asju, vaid tegeleb ka nendega õppimise ja treeningutega jne, viitab kohtu hinnangul sellele, et isa ei käitu ema ja laste suhte kahjustamise eesmärgil, vaid tegeleb aktiivselt nende kasvatamisega. Laste heaolu spetsialist soovitas ka emal rohkem oma tundeid laste suhtes välja näidata. Ema ja laste suhte kahjustamisena ei saa iseenesest käsitada ka seda, et laste isa registreeris lapsed spordilaagrisse emaga esmalt nõu pidamata ja palus laagri eest tasuda. Kohus saab aru nii, et vanematel on seni tekkinud menetluses arusaamatusi nii perehüvitise, kui lastetoetuste jagamisega, kuid suures plaanis on vanemad suutnud nendes kokku leppida. Ühest vanemate vahelisest arusaamatusest rahaasjade korraldamisel ei saa teha kohus kaugeleulatuvaid järeldusi isa väidetava eesmärgi kohta lapsi sel viisil emast võõrandada. 7 Laste ema esitas kohtule asjatundja Q arvamuse, mis ema hinnangul tõendab seda, et isa võõrandab lapsi emast. Kohus selle arvamusega ei nõustu. Kohus kordab esmalt üle seisukoha, et laste vanemast võõrandamine ei ole õiguslik konstruktsioon ja seda ei saa asjatundja arvamusega tõendada. Kohus iseenesest ei sea kahtluse alla asjatundja arvamuse usaldusväärsust ega asjatundja pädevust. Kohus hindab asjatundja arvamust isa kahjustava käitumise kohta koos asjas esitatud teiste tõenditega (TsMS § 232 lg 2). Kohus nõustub isa seisukohaga, et asjatundja arvamus ei ole jälgitav ning vähemalt osaliselt, on arvamuse koostamise aluseks olnud asjaolud valed. Arvamuses on märgitud, et J.B-l oli hea või rahuldav suhe emaga enne, kui ta 9-aastasena isa juurde elama asus (2022. aastal) ja võetud see arvamuse koostamisel aluseks. Kohus tuvastas siinses asjas, et J.B ja ema suhe oli halb juba enne isa juurde elama asumist (vt määruse p 28). Kuna asjatundja eeldused on valed, ei saa jõuda nende alusel ilmselt õigele lõppjäreldusele. Eeltoodud hinnangu andmine ei eelda kohtult eriteadmisi. Asjas kogutud tõendid ja lastega ärakuulamisel vesteldes vahetult kogetu ei kinnita asjatundja hinnanguid. Eestkosteasutuse ja laste esindaja kahtlused vanema lapsest võõrandamise kohta ei ole kinnitust leidnud. Asja materjalidest ei nähtu, et isa tegeleb laste emast võõrandamisega. Ülaltoodud põhjendustel tuleb vanemate avaldused lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. J.B-l tuleb kahel nädalavahetusel kuus viibida ema juures ning X.R-il ja J.L tuleb viibida vanemate juures vahelduva elukoha printsiibil nädala kaupa. Määruskaebus 8. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt X.R-i ja J.L suhtlemist puudutavas osas. Laste esindaja on avaldanud kohtule arvamuse, et isa võõrandab J.B-d ja X.R-i emast, halvustades ema laste kuuldes ja arutades lastega kohtuvaidlust. Olukorras, kus nooremad lapsed viibivad mõlema vanemaga järjest ühe nädala kaupa, jätkub isal võimalus lapsi emast võõrandada, samas ei ole alust arvata, et ta aitaks kaasa ema ja J.B suhete taastamisele. Paide Linnavalitsuse arvamusest nähtuvalt on ka lastekaitsetöötajad märganud ilminguid, mis viitavad laste isa soovile lapsed emast võõrandada. Psühhoterapeut Q on esitanud oma arvamuse, millest nähtuvalt on leidnud kinnitust, et laste isa R.Y on võõrandanud J.B tema emast L.N-ist ja sellise käitumise tulemusena on võõrandumise ohus ka X.R ja J.L. Maakohus on küll märkinud, et laste võõrandamine vanemast ei ole õiguslik konstruktsioon, kuid see ei tähenda, et kohus võiks tahtlikule võõrandamisele viitavaid fakte eirata. Sisuliselt on võõrandamise puhul tegemist vanema õiguste kuritarvitamisega, mida ei saa õigustada sellega, et võõrandaja hoolib lastest. Kohus on jätnud põhjendamatult hindamata laste isa tegevuse käesoleva tsiviilasja menetluse ajal. 01.novembril 2022.a tegi Pärnu Maakohus antud asjas määruse, millega määras esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse ajaks laste J.B `i, X.R `i ja J.L `i suhtlemise korra vanematega selliselt, et tööpäevadel ja kahel nädalavahetusel kuus viibivad lapsed koos L.Niga ning R.Y kohtub lastega igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. R.Y ei püüdnudki eelnimetatud määrust täita. Menetluse ajal kujunes olukord, kus J.B keeldub ema juurde tulemast. Samas ei ole laps suutnud selgitada, millistel põhjustel on ta muutunud ema suhtes sedavõrd vaenulikuks. R.Y 8 on esialgse õiguskaitse määruse eiramist põhjendanud sellega, et lapsed ei soovi määruses sätestatud korda täita ja tema ei saa midagi teha. Olukord, kus lapsevanem ei suuda lapsi veenda täitma kohtumäärust ega suhtuma lugupidavalt teise vanemasse, viitab määruskaebuse esitaja hinnangul sellele, et vanem kas ei pea ka ise vajalikuks käituda seaduskuulekalt ning vastavalt viisakusreeglitele või siis ei suuda ennast vanemana laste ees kehtestada. Vaidlustatud kohtulahendis on maakohus leidnud, et laste ema, laste esindaja, kohaliku omavalitsuse esindaja ja psühhoterapeudi arvamused ei ole asjakohased ning puuduvad alused arvata, et laste isa püüaks teose vanema ja laste vahelisi suhteid kahjustada. Samas ei ole kohus selgitanud, millised asjaolud lükkavad kõik eeltoodud arvamused ümber ning annavad aluse kehtestada suhtluskord J.B poolt taotletud viisil. Arusaamatu on maakohtu veendumus, et isik, kes ei ole pidanud vajalikuks täita kohtu määrusega kehtestatud ajutist suhtluskorda ning kes on hoidunud menetluse ajal osalemast mistahes nõustamistel, peaks saama lastega suhtlemisel edaspidi teise vanema ees olulise eelise. Kõike eeltoodut arvestades palub määruskaebuse esitaja tühistada vaidlustatud määrus osas, millega määrati, et X.R ja J.L viibivad paaris nädala isaga ja paaritu nädala emaga. Määruskaebuse esitaja palub teha tühistatud osas uue lahend, millega kehtestada X.R ja J.L suhtluskord isaga selliselt, et R.Y kohtub lastega igal teisel nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. L.N kohtub J.B-ga igal teisel nädalavahetusel (neil nädalavahetustel, kui J.B lastega ei kohtu) reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Sellisel juhul oleks kõigil lastel võimalik olla koos mõlema vanemaga, oleks võimalik taastada J.B suhted emaga ning oht, et ka nooremad lapsed võiksid emast võõranduda, oleks minimaalne. Menetlusosaliste seisukohad 9.Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu. Kokkuvõtvalt toob isa vastuses määruskaebusele esile, et maakohus on kõiki asjas esitatud tõendeid põhjalikult analüüsinud ning oma järeldusi ka põhjalikult selgitanud. Tõendite igakülgse analüüsi tulemusel on kohus jõudnud seisukohale, et 50/50 suhtluskord on antud juhul nooremate laste puhul parim lahendus. Seejuures ei ole kohus teinud lahendit vanemate võrdsuse põhimõttest lähtuvalt (nagu ekslikult arvab avaldaja), vaid lähtudes sellest, et laste huvides on, et nad saaksid olla isa hoole all vähemalt poole ajast. Laste isa poolt esitatud tõendid (tunnistajate seletuskirjad, kooli / lasteaia iseloomustused
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.