Obsah (6)

§ 121§ 37§ 47§ 44§ 2§ 175

3-25-3213 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht 3-25-3213 27.10.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise

) § 120 lg 1 p 8 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 6. Kaebaja esitas kohtule liitkaebuse, milles palub talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (

§ 37

lg 2 p 6) ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist (

§ 37lg 2 p 2).

7.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 8. Kohus tegi kindlaks, et 2.10.2025 seisuga oli kaebajal hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 1 sätestab, et haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Seega kaebuse pöördumise aja seisuga ja ka nüüd on kaebajal hüvitamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu tema kaebus ei ole vastavas osas lubatav. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas.

Kohus ei näe ka kaebuse põhjendusest tulenevalt alust arvata, et antud juhul oleks vangla käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, millega oleks alandanud kaebaja inimväärikust ja oleks tekitanud kaebajale mittevaralist kahju, mis kuluks hüvitamisele. Järelikult ei ole täidetud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1). Sel põhjusel leiab kohus, et esitatud hüvitamiskaebuse rahuldamine on ka vähetõenäoline. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 2 p-st 2 1, kuuluks kaebus tagastamisele.

2 3-25-3213 9.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja taotles kohtult muu hulgas kontaktisiku vahetamist ja vastutusele võtmist.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus selgitab, et vangistust reguleerivad õigus- ja haldusaktid ei sätestata kinnipeetavale õigust nõuda kontaktisiku vahetamist vanglas või kontaktisiku vastusele võtmist. Kaebajal on kinnipeetavana küll õigus vaidlustada kontaktisiku kui vanglaametniku tegevust või tegevusetust, kui kaebaja ei ole sellega rahul ja leiab, et kontaktisik enda tegevusega või tegevusetusega rikkus tema õigusi. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul kontaktisiku konkreetse tegevusega ja seoses sellega on ta esitanud kohtule kahjunõude, mis osutus mittelubatavaks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Seega saab kaebaja enda õigusi kaitsta vaidlustades kontaktisiku tegevust või tegevusetust esmalt kohustuslikus kohtueelses menetluses, seejärel kohtus. Kaebajal ei ole ilmselgelt õigust nõuda kontaktisiku vahetamist või vastutusele võtmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas vahetada kontaktisik ja võtta vastutusele. II 10.

§ 2

lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt 2.10.2025 kohtule esitatud riigi õigusabi saamise taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja soovib tasuta riigi õigusabi määramist halduskohtumenetluses, kuna tal puuduvad juriidilised oskused ja teadmised ning rahalised vahendid. Võttes arvesse, et kaebaja soovis saada riigi õigusabi juba peale kaebusega kohtusse pöördumist, tõlgendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovib saada tasuta riigi õigusabi halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 5 ja 6 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene; kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus tagastas liitkaebuse tervikuna selle mittelubatavuse tõttu. Lisaks leiab kohus, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses. Peamiseks kaebuse nõudeks on kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Sel põhjusel ei näe kohus vajadust hinnata kaebaja majanduslikku seisundit, kuna esineb mu alus tasuta riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-des 1, 5 ja 6, jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. III 11. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. 3 3-25-3213 12. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4