Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 44§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3496 Määruse kuupäev 27. oktoober 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Vladimir Markovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustami

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas
2. mai
3. a otsusega nr 15.3-3.1/1073-3 Vladimir Markovi (kaebaja) pikaajalise elaniku elamisloa nr EL39P002405 kehtetuks alates
4. maist
6. PPA-s registreeriti
7. septembril 2025 kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus. PPA palus
8. septembri
9. a kirjaga nr 15.3-10/591-1 kaebajal kõrvaldada taotluses esinevad puudused hiljemalt
10. oktoobril
11. PPA palus kaebajal täita uuesti ja korrektselt ankeet „Muu taotlusega seotud oluline teave, mida peate oluliseks esitada“ eesti või inglise keeles ning esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kaebaja esitas
12. oktoobril 2025 PPA-le nõutud eestikeelse ankeedi ning PPA vabastas
13. oktoobri
14. a otsusega nr 15-5/2078-1 kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest võetava riigilõivu tasumisest täies ulatuses.
15. Kaebaja esitas
16. septembril 2025 Viru Vanglale avalduse, milles soovis teada, miks ei ole võimalik paigutada teda avavanglasse, kui tal on Venemaa Föderatsiooni pass ja kodakondsus. Kaebaja vajab vastust PPA jaoks. Viru Vangla selgitas
17. oktoobri
18. a vastusega nr 2-2/3-25/7070-2 kaebajale, et välismaalasest kinnipeetavat, kelle osas on tehtud väljasaatmise otsus või kui seda otsust pole, aga kinnipeetav on esitanud PPA-le avalduse 3-25-3496 enda pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, kuna soovib vabatahtlikult Eesti Vabariigist lahkuda ning asuda elama kodakondsusjärgsesse riiki, ei paigutata avavanglasse. Kaebaja on palunud kehtetuks tunnistada enda pikaajalise elamisloa ja on avaldanud soovi elama asumiseks Venemaale.
19. Kaebaja esitas
20. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib järgnevat. Kaebaja esitas Viru Vanglale avalduse, milles soovis teada, miks Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega ja ilma elamisloata isik ei saa avavanglasse. Vangla vastas kaebajale, et kaebaja ise soovis, et temalt alaline elamisluba ära võetaks ja et ta saadetaks välja Venemaa Föderatsiooni. Kaebaja isikliku soovi kohaselt jäeti ta
21. mail 2023 tõesti alalisest elamisloast ilma ning PPA tegi ettekirjutuse kaebaja Venemaa Föderatsiooni väljasaatmise kohta. Kaebaja toimis nii, kuna tal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus ning kui ta vanglasse paigutati, siis saatis Viru Vangla PPA-le dokumendid kaebajalt elamisloa äravõtmiseks. Kaebajale tuli PPA-lt teavitus, mille kohaselt pidi kaebaja tõendama, miks ei tohi teda elamisloast ilma jätta. Lõpuks kaebaja ise kirjutas PPA-le, et temalt elamisluba ära võetaks ja lastaks sõita Venemaa Föderatsiooni. Kaebaja soovis vältida karistust ning aidata Venemaa Föderatsioonist oma perekonda. Kaebaja ei soovi tegelikult Eesti Vabariigist ära sõita ning palub teda aidata ajutise elamisloa saamisel.
22. PPA esitas
23. oktoobril 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Ühtlasi selgitab PPA, et puuduste kõrvaldamise ajaks kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlustähtaeg peatus. Pärast puuduste kõrvaldamist vaatab PPA võimalusel taotluse läbi sisuliselt ning selles osas tehakse otsus. Käesoleval hetkel ei ole võimalik ennustada, millal täpselt ja millise sisuga otsus tehakse.
24. Viru Vangla esitas
25. oktoobril 2025 kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et kaebaja ei ole peale
26. septembri
27. a avalduse esitanud vanglale muid avaldusi seoses avavanglasse paigutamisega. Vangla esitas kohtule ka eelnimetatud avalduse. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja ei soovi Eesti Vabariigist ära sõita, ta soovib pääseda avavanglasse ning ta palub kohtul aidata teda selleks vajaliku elamisloa saamisel. Seega on kaebaja eesmärgiks saada kohtumenetluse tulemusel elamisluba. Eeltoodut arvestades mõistab kohus, et kaebaja nõuab

§ 37lg 2 p 2 alusel PPA kohustamist väljastada talle tähtajaline elamisluba.

8.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab, kui seaduses ei ole ette nähtud sellest erandeid. Kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. märtsi 2005. a otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13; 12. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17981, p 11).

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja on esitanud PPA-le taotluse tähtajalise elamisloa saamiseks, kuid PPA ei ole veel teinud tema taotluse osas sisulist otsust. PPA kinnitusel on
2. oktoobri
3. a seisuga tema taotluse menetlus veel pooleli. Käesoleva hetke seisuga ei ole möödunud ka taotluse 2 3-25-3496 läbivaatamise kahekuuline tähtaeg (siseministri
4. jaanuari
5. a määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ § 2 lg 4 ja § 26). Seega ei ole PPA kaebaja subjektiivseid õigusi riivanud. Alles siis, kui PPA on teinud kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse osas lõpliku otsuse, millega kaebaja ei nõustu, on kaebajal võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks 10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates vaidega PPA või kaebusega kohtu poole (välismaalaste seaduse § 222 lg 1).
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Vladimir Markovi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

11. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3