← Eesti

3-25-3283/2

Obsah (5)§ 120§ 121§ 4§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-3283 Määruse kuupäev 28.10.2025 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X (isikukood peatamiseks täitemenetluseXXX) kaebus RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus.

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4. Kohus leiab, et X (isikukood XXX) kaebus tuleb tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (

§ 121lg 1 p 1).

5.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, ei saa kohtutäituri tegevust vaidlustada halduskohtus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega tuleb kohtutäituri tegevust vaidlustada esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud otsuse, on isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus, mitte halduskohtus. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebaja kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

6. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kaebaja on halduskohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Riigikohus rõhutas, et RÕS §-st 10 tuleneb põhimõte, et riigi õigusabi taotlus esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seepärast tuleb kindlaks teha, milline kohus on pädev riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaoludel esitatavat nõuet lahendama.1
  2. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse pädevuse puudumise tõttu. Järelikult peab taotleja pöörduma taotlusega riigi õigusabi saamiseks maakohtu poole. Sellest tulenevalt ei ole halduskohus pädev lahendama esitatud riigi õigusabi taotlust.
  3. RÕS § 10 lg 7 sätestab, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele, 1 RKEKm 3-22-2384, p
  4. 2 3-25-3283 teatades sellest taotlejale. Lähtudes eeltoodust, edastab kohus riigi õigusabi taotluse läbivaatamiseks Viru Maakohtule.
  5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.