) kohaselt tuleb hagi tagamisel kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab
lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud
§-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab
lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige
lg 1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (
lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (
ja § 381 lg 2).
lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 2 kohaselt tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid hagi tagamise avalduses põhistada. Hagi tagamise abinõuna palub hageja seada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa xxx katastritunnusega xxx kantud kostjale II Tedre Arenduse OÜ kuuluvale ½ suurusele kaasomandiosale korteriomandist, aadressiga xxx, esimesele vabale järjekohale kohtulik käsutamise keelumärge või alternatiivselt märkus õigusvaidluse kohta. 2
Hagi tagamine eeldab selliste erakorraliste asjaolude esinemist, mis annavad küllaldase aluse kalduda hageja kasuks kõrvale tsiviilkohtumenetluse poolte võrdsuse põhimõttest ega koormaks liigselt teist menetlusosalist. Lisaks Harju Maakohtu 06.01.2025 kohtumääruses esile toodud põhjendustele märgib kohus, et asjaolu, et samas majas müüakse kahte korterit ei anna alust arvata, et kostja II korteri pahatahtlikult müüki paneb. Pelgalt asjaolu, et kostjale kuulub korteriomandi mõtteline osa ning sarnaseid kortereid müüakse turul, ei veena kohust kostja pahatahtlikkuses. Hageja on ise hagi tagamise avalduses välja toonud, et korteri, aadressiga xxx eeldatav väärtus on 171 540,60 eurot. Hagi rahuldamise korral, tagastatakse kostjale I korteriomand ½ suuruses mõttelises osas. Sel juhul kostja I korteri ½ suuruse mõttelise osa väärtus on 85 770,30 eurot. Samas Kostja I võlgnevus on hagejale 1 325,65 eurot (nõue 1005,40 ja täitemenetluse kulu 45,75 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole endiselt piisavalt põhistanud kinnisasja koormamise proportsionaalsust. Hageja rahaline nõue kostja I vastu on võrdlemisi väike. Ehkki hagi on suunatud korteriomandi mõttelise osa võlgniku varasse tagasivõitmisele, realiseerib hageja lõppastmes just nimelt enda rahalist nõuet. Seetõttu peaks olema kohtu hinnangul pööratud erilist tähelepanu põhjendustele, mis õigustaksid realiseeritavast varalisest õigusest märkimisväärselt suurema väärtusega kinnisasja käibe piiramist. Hageja ei ole seda piisavalt teinud, st täidetud ei ole ka
Ülaltoodud põhjendusi rahuldamata. arvestades jätab kohus hagi tagamise taotluse Hagi tagamata jätmise määrus ei ole edasi kaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.