← Eesti

2-22-19107/32

Obsah (9)§ 432§ 428§ 430§ 386§ 173§ 168§ 190§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2025. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-19107 Tsiviilasi L Õ pärandvara pankrotihaldur Martin Pärna ha

§ 432

. Hageja palub jätta riigi kanda riigilõiv, mille tasumise kohustusest oli hageja hagi esitamisel vabastatud. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Tulenevalt

§-st 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga kuni 350 000 eurot riigilõivu 3780 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 51 oli haldur vabastatud riigilõivu tasumisest tagasivõitmise hagi esitamisel.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 sätestab, et

§190

lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 2 Kohus on seisukohal, et hageja tuleb, vastavalt

§ 190

lg-le 7, käesolevas tsiviilasjas riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Kuivõrd tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 1 tuleks hagejale kompromissi sõlmimise korral pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada, tuleb hageja vabastada käesolevas tsiviilasjas riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest summas 1890 eurot.

§ 661

lg 4 alusel võib kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud tsiviilasjas on pooled kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 tööpäevani, arvates määruse kättetoimetamise päevast, millest tulenevalt on pooltel õigus esitada käesoleva kohtumääruse peale määruskaebus kahe tööpäeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.