2-25-14546/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2025, Narva Tsiviilasja number 2-25-14546 Tsiviilasi L.W hagi K.Z L.W vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja jurist Aleksei Smelov Kostja: K.Z (isikukood XXX) Asja läbivaatamine 13.10.2025 kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.W hagi K.Z vastu abielu lahutamise nõudes.
2. Lahutada L.W ja Perekonnaseisuametis. K.Z abielu, mis on sõlmitud 10.03.2023 Tallinna
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-25-14546 MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUVÄITED
5. L.W (hageja) esitas Viru Maakohtule 04.09.2025 hagi K.Z (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 10.03.
6. Abielulised suhted on lõppenud alates
7. aasta mai algusest. Sellest ajast alates elab kostja lahus, kuid tema täpne elukoht ei ole hagejale teada. Pooled elavad lahus, neil puudub ühine majapidamine ja tahe abielu jätkata, mistõttu on abielu muutunud formaalsuseks. Hageja hinnangul on abikaasade abielusuhted pöördumatult lõppenud. Kohtuväliselt ei ole abielu lahutamine õnnestunud.
8. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud.
9. 13.10.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja kirjeldas, et abikaasa jättis ta üksi, kui ta haiglasse sattus ja alustas suhet teise mehega. Praegu suhtlevad pooled sõbralikult ja hageja toetab kostjat materiaalselt, kuid hageja ei andesta suhet teise meesterahvaga ning soovib lahutust. Kostja ei olnud nõus abielu lahutamisega ja soovis abielu säilitada. Kostja selgitas, et poolte vahel oli palju arusaamatusi ja kostja tegi hagejale liiga. Kostjal tekkis uus suhe, kuid see ei olnud tõsine ja tunded abikaasa vastu jäid samaks. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
11. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 10.03.2023 Tallinna Perekonnaseisuametis (dtl 11).
12. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
13. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole. Kohtul on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 13.10.2025 istungil ka leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja soovib hagejaga ära leppida. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada.
14. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Kohus leiab, et PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kedagi ei saa sundida jätkama abielu siis, kui isik ise seda ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. 2