) § 259 lg-s 1 ja § 259 lg 2 p-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik K B koostas 23.03.2025 väärteoprotokolli AB1623380 väärteoasjas nr 2780,25,004583 selle kohta, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,48mg/l+-0,05mg/l. Juhtis kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Sellega rikkus T. Leedo
lg 1 p 4 ja § 69 lg 31 nõudeid ning pani toime
lg 1 ja
Täpselt samal moel on T. Leedole süüksarvatavaid väärtegusid kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 14.04.2025 otsuses väärteoasjas nr 2780,25,004583. 2 Väärtegu
lg 1 järgi
lg 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis. Väärteoprotokollis ja otsuses on osundatud
lg 1 p 4 nõude rikkumisele.
lg 1 p 4 kohaselt kergliikurijuht ei tohi sõidutada sõitjat kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et T. Leedo juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit ning ühes temaga oli elektrilisel tõukerattal ka alaealine tütarlaps. Neid asjaolusid, ei ole T. Leedo kohtuvälises ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Menetlusaluse isiku T. Leedo kohtus antud ütlustest selgub, et kuna kell oli palju, siis tahtis ta minna oma ööbimiskohta ja selleks võttis tõukeratta. Tõukerattal sõidutas ta ka teist inimest, kuna nad olid kahekesi ja teise tõukeratta leidmine Tartus oli keeruline. K.S, et kahekesi sõitmine tõukerattal ei ole lubatud, kuid millegipärast näeb seda iga päev liikluses. Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas tunnistaja K.S ütlustega, mille kohaselt tehes Tartu linnas liiklusjärelevalvet, hakkas neile vahetult enne Narva mnt ja Puiestee ristmikku silma kergliikur, millel oli kaks isikut peal. Sinise ja punase vilkuriga andsid peatumismärguande kergliikurile, mis liikus Puiestee tn-lt ja liikus üle tee jalakäijate teele. Tunnistaja istus kõrvalistmel, tegi akna lahti ja palus peatuda. Kergliikuril oli noormees, kes juhtis ja tütarlaps, kellel polnud kiivrit, kuid see oleks pidanud olema. Kontrollisid ja selgitasid rikkumised ja tegid kohapeal menetlustoimingud. Kergliikur oli Bolti oma, see oli kirjaga, et teist liikujat ei tohi olla. Kokkuvõtvalt on nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustega leidnud tõendamist, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Bolti elektrilise tõukeratta puhul on tegemist kergliikuriga
p 21 1 tähenduses.
p 21 1 kohaselt on kergliikur
lõike 1 2 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Seega on kergliikur sõiduk, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ning sellega ei ole lubatud lisaks kergliikuri juhile vedada teist sõitjat. Kuna T. Leedo juhtis elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ning sõidutas kergliikuril ka teist isikut, rikkus T. Leedo
lg 1 p 4 nõudeid ja täitis sellega
S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul on T. Leedo teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult s.o kavatsetult, kuna ta teadis, et sellel elektrilisel tõukerattal pole lubatud sõita kahekesi, kuid vaatamata sellele asus ta kergliikurit juhtima nii, et sellel oli ka teine inimene, pannes sellega toime liiklusrikkumise. Väärtegu
lg 2 p 1 järgi
lg 2 p 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis ja kui see on toime pandud lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis.
lg 3 1 kohaselt ei tohi jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem. 3 Eelnevalt leidis tõendamist, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud, rikkudes sellega
Lisaks eelnevale on T. Leedole ette heidetud ka
Menetlusaluse isiku T. Leedo kohtus antud ütluste kohaselt oli ta Tartus vanaema sünnipäeval, kus jõi alkoholi – veini ning kui kell oli juba palju, siis tahtis minna oma ööbimiskohta ja selleks võttis tõukeratta. Joonud oli alla piirmäära ehk alla 0,
lg 31 sätestatud keeldu ja täitis
T. Leedo peeti kergliikuri juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,43 mg/l, mis vastab kergele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis kergliikuri juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. T. Leedo ütlustest tuleneb, et ta tarbis sünnipäeval alkoholi ning lõpetas alkoholi tarvitamise pool tundi enne kinnipidamist, ta teadis ka, et piirmäär on 0,50. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks, et tal on kergliikuri juhile keelatud seisund, kuid sellegipoolest asus ta kergliikurit juhtima ning ei kontrollinud ega veendunud enne kergliikuriga sõitma asumist enda kergliikuri juhile lubatavat seisundit. Seega tarvitas T. Leedo teadlikult alkoholi ja asus peale seda teadlikult ja kavatsetult kergliikurit juhtima. T.Leedo vanust arvestades
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 15 trahviühikut ning
lg 2 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 ja
Kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule tuleb
lg 1 ja
S § 63 lg-st 1. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja õigesti mõistnud karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. kui KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd keskmisest väiksemaks, kuigi isiku tegu vastab mitme väärteokoosseisu tunnustele ning samuti tuvastati T. Leedol kergliikuri juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,43 mg/l, mis ületab oluliselt ka
Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud T. Leedole rikkumise eest proportsionaalse karistuse.
lg 2 p 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning praegusel juhul määras kohtuväline menetleja T. Leedole rahatrahvi sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Kohtu hinnangul ei esine väärteoasjas ka karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi T. Leedo on kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust, ei pea kohus seda siiraks, kuna kohtuistungil ei kahetsenud ta kordagi tehtut ning tema suhtumine oli pigem ennast õigustav (midagi ei juhtunud, kõik sõidavad nii, tundis end hästi). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T. Leedo väärteokorras karistamata isikuks, mida on ka kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvesse võtnud. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut ja väärteo toimepanemise asjaolusid, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning see vastab teo raskusele ja süüdlase isikule. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksemas määras on põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmist. Ka kergliikuri juht peab järgima liiklusseaduse nõudeid, mistõttu on kohus veendunud, et T. Leedole määratud karistus annab talle signaali, et liiklusnõuete rikkumine ei ole aktsepteeritav ning määratud karistuse kandmine ei pea T. Leedole olema mugav, vaid peab ära hoidma uute süütegude toimepanemise ja saatma ühiskonnale signaali, et rikkumisele järgneb ka karistus. Kuigi T. Leedo ei taha ise seda mõista, pani oma tegevusega ohtu ka alaealise elu-ja tervise. Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks T. Leedo suhtes menetluse lõpetamist, kuna tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teoga ning kergliikurite juhtide rikkumise osas on olemas ka avalik menetlushuvi. Kohus rahuldab T. Leedo kaebuse osaliselt. Arvestades rahatrahvi suurust ning asjaolu, et T. Leedo ei tööta ja ta lõpetab gümnaasiumi, siis juhindudes VTMS § 132 p-st 2 peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsuse karistuse täitmise osas ja võimaldab KarS § 66 lg 2 alusel isikul rahatrahvi tasumist 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 20 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Kui 5 isik on suuteline õppima gümnaasiumis, on ta suuteline leidma endale ka lühiajalist või alalist tööd, mis võimaldaks tal tasuda määratud rahatrahvi. Ühiskonnas on palju sama diagnoosiga isikuid, kes suudavad leida ja hoida töökohta. Asjaolu, et seadusandja on näinud ette, et algajad juhid peavad teatud rikkumiste korral juhilubade vahetamiseks sooritama uue eksami, näitab, et seadusandja eesmärgiks on kujundada juba noortes juhtides teadmised ja arusaam, et liiklusnõuete rikkumisest tuleb hoiduda ja vastupidisel juhul järgneb karistus. Kohustus sooritada uuesti teooriaeksami, annab võimaluse liikluses osalemiseks vajalikud teadmised üle korrata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada Tristan Leedo kaebus osaliselt. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupi eriasjade uurija Z.U 14.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Tristan Leedot tasuma rahatrahvi kogusumma 200 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 20 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber xxx. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 19.06.2025 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.