← Eesti

4-25-1774/15

Obsah (5)§ 31§ 259§ 2§ 87§ 69

Väärteoasi nr 4-25-1774 22.mail 2025 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu polits

) § 259 lg-s 1 ja § 259 lg 2 p-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik K B koostas 23.03.2025 väärteoprotokolli AB1623380 väärteoasjas nr 2780,25,004583 selle kohta, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,43mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,48mg/l+-0,05mg/l. Juhtis kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Sellega rikkus T. Leedo

§ 31

lg 1 p 4 ja § 69 lg 31 nõudeid ning pani toime

§ 259

lg 1 ja

§ 259lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Täpselt samal moel on T. Leedole süüksarvatavaid väärtegusid kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 14.04.2025 otsuses väärteoasjas nr 2780,25,004583. 2 Väärtegu

§ 259

lg 1 järgi

§ 259

lg 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis. Väärteoprotokollis ja otsuses on osundatud

§ 31

lg 1 p 4 nõude rikkumisele.

§ 31

lg 1 p 4 kohaselt kergliikurijuht ei tohi sõidutada sõitjat kui sõiduk ei ole sõitjate vedamiseks ette nähtud. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et T. Leedo juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit ning ühes temaga oli elektrilisel tõukerattal ka alaealine tütarlaps. Neid asjaolusid, ei ole T. Leedo kohtuvälises ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Menetlusaluse isiku T. Leedo kohtus antud ütlustest selgub, et kuna kell oli palju, siis tahtis ta minna oma ööbimiskohta ja selleks võttis tõukeratta. Tõukerattal sõidutas ta ka teist inimest, kuna nad olid kahekesi ja teise tõukeratta leidmine Tartus oli keeruline. K.S, et kahekesi sõitmine tõukerattal ei ole lubatud, kuid millegipärast näeb seda iga päev liikluses. Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas tunnistaja K.S ütlustega, mille kohaselt tehes Tartu linnas liiklusjärelevalvet, hakkas neile vahetult enne Narva mnt ja Puiestee ristmikku silma kergliikur, millel oli kaks isikut peal. Sinise ja punase vilkuriga andsid peatumismärguande kergliikurile, mis liikus Puiestee tn-lt ja liikus üle tee jalakäijate teele. Tunnistaja istus kõrvalistmel, tegi akna lahti ja palus peatuda. Kergliikuril oli noormees, kes juhtis ja tütarlaps, kellel polnud kiivrit, kuid see oleks pidanud olema. Kontrollisid ja selgitasid rikkumised ja tegid kohapeal menetlustoimingud. Kergliikur oli Bolti oma, see oli kirjaga, et teist liikujat ei tohi olla. Kokkuvõtvalt on nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustega leidnud tõendamist, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud. Bolti elektrilise tõukeratta puhul on tegemist kergliikuriga

§ 2

p 21 1 tähenduses.

§ 2

p 21 1 kohaselt on kergliikur

§ 87

lõike 1 2 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Seega on kergliikur sõiduk, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ning sellega ei ole lubatud lisaks kergliikuri juhile vedada teist sõitjat. Kuna T. Leedo juhtis elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ning sõidutas kergliikuril ka teist isikut, rikkus T. Leedo

§ 31

lg 1 p 4 nõudeid ja täitis sellega

§ 259lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Karistusseadustiku (Kar

S) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul on T. Leedo teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult s.o kavatsetult, kuna ta teadis, et sellel elektrilisel tõukerattal pole lubatud sõita kahekesi, kuid vaatamata sellele asus ta kergliikurit juhtima nii, et sellel oli ka teine inimene, pannes sellega toime liiklusrikkumise. Väärtegu

§ 259

lg 2 p 1 järgi

§ 259

lg 2 p 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis ja kui see on toime pandud lubatud alkoholi piirmäära ületanuna või joobeseisundis.

§ 69

lg 3 1 kohaselt ei tohi jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem. 3 Eelnevalt leidis tõendamist, et T. Leedo juhtis 23.03.2025 kella 00.15 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Narva mnt 133 juures kergliikurit, sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud, rikkudes sellega

§ 31lg 1 p 4 nõudeid.

Lisaks eelnevale on T. Leedole ette heidetud ka

§ 69lg 31 nõude rikkumist, mille osas puudub samuti vaidlus.

Menetlusaluse isiku T. Leedo kohtus antud ütluste kohaselt oli ta Tartus vanaema sünnipäeval, kus jõi alkoholi – veini ning kui kell oli juba palju, siis tahtis minna oma ööbimiskohta ja selleks võttis tõukeratta. Joonud oli alla piirmäära ehk alla 0,

  1. Joomise lõpetas pool tundi enne kinnipidamist. Samuti veendus enne kergliikuriga sõitmist enda joobes, keskkonnataju oli hea ning kogemustega on end tundma õppinud. Leiab, et ohtu otseselt ei tekitanud, kuna need masinad linnas üle 15 km/h ei liigu. Tunnistaja K.S ütluste kohaselt oli T. Leedo väliste tunnuste põhjal aru saada, et isik on tarvitanud alkoholi ning noormees tunnistas ka ise, et on alkoholi tarvitanud. Kergliikur oli Bolti oma, seal oli kiri, et joove ei tohi olla üle 0,
  2. Kuna isik oli nõus, et joove, siis kontrollisid tõendusliku alkomeetriga selle ka üle. Isikul oli selline suhtumine, et tegu ei ole autorooliga ning sõiduki juhtimine joobes on palju hullem rikkumine, et ta ei ole väga midagi rikkunud. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused riimuvad ka tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt kasutati 23.03.2025 kell 00.39 ja 00.44 T. Leedo seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE (ARTF-0022), mis oli taadeldud (taatlustunnistus nr TTRC24/00117). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,48 mg ja 0,48 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,43 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Väljatrükk on allkirjastatud menetlusaluse isiku ja mõõtja poolt. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuna mõõtmist teostas pädev mõõtja K B, kes on läbinud PPA teatise kohaselt mõõtealase koolituse (lk 8-9), kasutades taadeldud mõõtevahendit (lk10-11) ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud, kuna T. Leedo väljahingatavas õhus kergliikuri juhtimiselt kinnipidamise järgselt tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,43 mg/l. Seega rikkus T. Leedo

§ 69

lg 31 sätestatud keeldu ja täitis

§ 259lg 2 p-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

T. Leedo peeti kergliikuri juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,43 mg/l, mis vastab kergele joobele. Kohus leiab, et sellises seisundis kergliikuri juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. T. Leedo ütlustest tuleneb, et ta tarbis sünnipäeval alkoholi ning lõpetas alkoholi tarvitamise pool tundi enne kinnipidamist, ta teadis ka, et piirmäär on 0,50. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks, et tal on kergliikuri juhile keelatud seisund, kuid sellegipoolest asus ta kergliikurit juhtima ning ei kontrollinud ega veendunud enne kergliikuriga sõitma asumist enda kergliikuri juhile lubatavat seisundit. Seega tarvitas T. Leedo teadlikult alkoholi ja asus peale seda teadlikult ja kavatsetult kergliikurit juhtima. T.Leedo vanust arvestades

(19)ei ole eluliselt usutav, et isikul oleks senise elukogemuse pinnalt oskused ja kogemused hinnata enda joobe astet. Leedo poolt väidetud teadmine, et asus tõukeratast juhtima alla 0,5se joobega, ei ole eluliselt usutav on paljasõnaline ja ennast õigustav, mida ei kinnita ükski uuritud tõend. Lisaks on isikul segamini mõisted, mille kohaselt veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem. Väljahingatavas õhus mõõdetud 0,43 mg/l ületab märgatavalt 0,25 mg/l. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärtegudes tuvastatud. T. Leedo on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. 4

§ 259

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 15 trahviühikut ning

§ 259

lg 2 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 63 lg 1 ja

§ 259lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o 200 euroga.

Kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule tuleb

§ 259

lg 1 ja

§ 259lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel lähtuda Kar

S § 63 lg-st 1. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja õigesti mõistnud karistuse seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Vastavalt VTMS §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. kui KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd keskmisest väiksemaks, kuigi isiku tegu vastab mitme väärteokoosseisu tunnustele ning samuti tuvastati T. Leedol kergliikuri juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,43 mg/l, mis ületab oluliselt ka

§ 69lg 31 mõttes lubatud piirmäära (väljahingatavas õhus 0,25 mg/l).

Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud T. Leedole rikkumise eest proportsionaalse karistuse.

§ 259

lg 2 p 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ning praegusel juhul määras kohtuväline menetleja T. Leedole rahatrahvi sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksemas määras. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Kohtu hinnangul ei esine väärteoasjas ka karistust kergendavaid asjaolusid. Kuigi T. Leedo on kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust, ei pea kohus seda siiraks, kuna kohtuistungil ei kahetsenud ta kordagi tehtut ning tema suhtumine oli pigem ennast õigustav (midagi ei juhtunud, kõik sõidavad nii, tundis end hästi). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on T. Leedo väärteokorras karistamata isikuks, mida on ka kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvesse võtnud. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut ja väärteo toimepanemise asjaolusid, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning see vastab teo raskusele ja süüdlase isikule. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus sanktsiooni keskmisest oluliselt väiksemas määras on põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmist. Ka kergliikuri juht peab järgima liiklusseaduse nõudeid, mistõttu on kohus veendunud, et T. Leedole määratud karistus annab talle signaali, et liiklusnõuete rikkumine ei ole aktsepteeritav ning määratud karistuse kandmine ei pea T. Leedole olema mugav, vaid peab ära hoidma uute süütegude toimepanemise ja saatma ühiskonnale signaali, et rikkumisele järgneb ka karistus. Kuigi T. Leedo ei taha ise seda mõista, pani oma tegevusega ohtu ka alaealise elu-ja tervise. Kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades ei pea kohus põhjendatuks T. Leedo suhtes menetluse lõpetamist, kuna tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teoga ning kergliikurite juhtide rikkumise osas on olemas ka avalik menetlushuvi. Kohus rahuldab T. Leedo kaebuse osaliselt. Arvestades rahatrahvi suurust ning asjaolu, et T. Leedo ei tööta ja ta lõpetab gümnaasiumi, siis juhindudes VTMS § 132 p-st 2 peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsuse karistuse täitmise osas ja võimaldab KarS § 66 lg 2 alusel isikul rahatrahvi tasumist 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 20 eurot. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Kui 5 isik on suuteline õppima gümnaasiumis, on ta suuteline leidma endale ka lühiajalist või alalist tööd, mis võimaldaks tal tasuda määratud rahatrahvi. Ühiskonnas on palju sama diagnoosiga isikuid, kes suudavad leida ja hoida töökohta. Asjaolu, et seadusandja on näinud ette, et algajad juhid peavad teatud rikkumiste korral juhilubade vahetamiseks sooritama uue eksami, näitab, et seadusandja eesmärgiks on kujundada juba noortes juhtides teadmised ja arusaam, et liiklusnõuete rikkumisest tuleb hoiduda ja vastupidisel juhul järgneb karistus. Kohustus sooritada uuesti teooriaeksami, annab võimaluse liikluses osalemiseks vajalikud teadmised üle korrata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p2, 133, 134, Otsustas 1. Rahuldada Tristan Leedo kaebus osaliselt. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalitus teabegrupi eriasjade uurija Z.U 14.04.2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,004583 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Tristan Leedot tasuma rahatrahvi kogusumma 200 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 20 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber xxx. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 19.06.2025 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.