← Eesti

1-06-4222\13

Obsah (7)§ 114§ 120§ 64§ 68§ 54§ 56§ 113

Tõlge KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 14.detsembril 2007.a, Narva Kriminaalasja number 1-06-4222 (05233001997) Kohtu koosseis Kohtunik Galina Jasn

§ 114

p-de 1,5 ja § 120 järgi ning G.K süüdistuses

§ 114

p 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatavad D.I isikukood XXX G.K, sündinud XXX , Kriminaalasja arutamise aeg ja koht 12.02.-14.02 ja 17.09.-18.09.2007.a avalik kohtuistung Viru Maakohtu Narva kohtumajas Kaitsjad Vladimir Rogulski, Emma Kakosjan, Vladimir Kuznetsov RESOLUTSIOON Tunnistada D.I süüdi

§ 114

p-de 1,5 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistada 14 (neljateist) aastase vangistusega. Tunnistada D.I süüdi

§ 120järgi ja karistada 6 (kuue) kuulise vangistusega.

2 Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista D.I-le 14 (neliteist) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka D.I eelvangistus alates 01.10.2005.a kuni 13.12.2007.a, s.o 2 aastat 2 kuud 13 päeva. Kandmisele kuulub 11 (üksteist) aastat 9 (üheksa) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 14.12.2007.a D.I tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Tunnistada G.K süüdi

§ 114

p 1 järgi ja karistada 10 (kümne) aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka G.K eelvangistus alates 01.10.2005.a kuni 13.12.2007.a, s.o 2 aastat 2 kuud 13 päeva. Kandmisele kuulub 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 14.12.2007.a G.K tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Kohaldada G.K ja D.I suhtes

§ 54

ja määrata neile lisakaristus Eestist väljasaatmisena sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Asitõendid – ujumistrikoo, meeste jalanõud, kivi, plasttaldrikud 9 tükki, plastklaasid 4 tükki, pudelikorgid 2 tükki, särk, trussikud ja kingapaelad, mis on hoiul kriminaalasja juures – hävitada. Dokumendid karbis „Pakk nr 2“ anda üle seaduslikule omanikule. Mõista D.I-lt riigituludesse kohtukulud: 11 044 (üksteist tuhat nelikümmend neli) krooni 80 senti õigusabi osutamise eest eeluurimisel kaitsja Vladimir Rogulski poolt, 490 (nelisada üheksakümmend) krooni 40 senti kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, 34 175 (kolmkümmend neli tuhat sada seitsekümmend viis) krooni 16 senti kohtuistungil kaitsja Vladimir Rogulski poolt osutatud õigusabi eest, 21 515 (kakskümmend üks tuhat viissada viisteist) krooni 70 senti ekspertiiside tegemise eest, samuti sundraha summas 9000 (üheksa tuhat) krooni. Mõista G.K-lt riigituludesse kohtukulud: 7646 /seitse tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni 40 senti eelmenetluses kaitsja Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi eest, 490 (nelisada üheksakümmend) krooni 40 senti kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, 18 117 (kaheksateist tuhat sada seitseteist) krooni 30 senti ekspertiiside tegemise eest, samuti sundraha summas 9000 (üheksa tuhat) krooni. Mõista G.K-lt ja D.I-lt solidaarselt riigituludesse 7135 (seitse tuhat sada kolmkümmend viis) krooni 64 senti menetluskulusid, mis on makstud tunnistajale Valeri D.I-le sõidu eest. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. 3 Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Kohus tuvastas D.I-d süüdistatakse selles, et olles oma mehe J. A. lahutamisseisundis ja omades isiklikke võlakohustusi, mille kustutamiseks abikaasa talle abi ei osutanud ning omades materiaalseid raskusi, millega seoses kavatses omastada korteri (XXX, XXX), mis oli kingitud abikaasale tema ema poolt, pani toime J.A. tapmise järgmistel asjaoludel: 14.08.2005.a kella 24.00 paiku, olles joobeseisundis N. jõe kaldal N., J.tänaval saksa surnuaia piirkonnas ning tegutsedes oma abikaasa J. A. tapmise eesmärgil, omakasu motiivil, võtnud eelnevalt arvatavate kuriteorelvadena kaasa haamri ja kirve ning saades aru, et tema vennad Viktor ja Aleksandr G.K astuvad tema eest välja, provotseeris J.A. skandaalitsema, mis läks üle vastastikuseks kakluseks. Abikaasade kaklusse sekkunud Viktor ja Aleksandr G.K hakkasid lööma A. rusikatega ja jalgadega vastu erinevaid kehaosi. Pärast seda, kui ta ütles, et J.A.on vaja tappa, Viktor ja Aleksandr G.K, tegutsedes J.A. mõrva eesmärgil, lõid maaslamavale A. hulgalisi lööke kiviga vastu pead. Seejärel tassis koos Viktor ja Aleksandr G.K-ga J.D.I keha jõkke ning saades aru, et tekitab D.I-le , kes ei olnud võimeline vastupanu osutama, erilisi piinu ja kannatusi, hoidis kannatanu pead vee all, kuni ta lõpetas elumärkide andmise. D.I pani oma tegudega toime teise inimese tapmise piinaval ja julmal viisil omakasu motiivil, s.o kui

§ 114p-de 1,5 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, olles 14.08.2005.a kella 24.00 paiku joobeseisundis N.jõe kaldal ., XXX tänaval saksa surnuaia piirkonnas, ähvardas tapmisega Ž.K-, kes oli J.A. tapmise pealtnägijaks. D.I pani oma tegudega toime tapmisega ähvardamise, seejuures oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o kui

§ 120järgi ettenähtud kuriteo.

G.K süüdistatakse selles, et olles 14.08.2005.a kella 24.00 paiku joobeseisundis N. jõe kaldal XXX, XXX tänaval saksa surnuaia piirkonnas ning tegutsedes koos õega D.I-ga ja vennaga Aleksandr G.K-ga D.I abikaasa J. A. tapmise eesmärgil, kellega D.I-l olid tekkinud isiklikud vaenulikud suhted ning täites D.I korraldust vajadusest tappa D.I ning saades aru, et tekitab talle erilisi piinu ja kannatusi, lõi enne seda tema ja Aleksandr G.K poolt läbipekstud ning maaslamavale D.I-le , kes ei olnud võimeline osutama vastupanu, hulgaliselt kiviga vastu pead, tekitas kinnise kolju-ajutrauma, mis kuulub eluohtlike tervisekahjustuste hulka. Seejärel tassisid koos D.I-ga J. A. keha jõkke, kus D.I hoidis kannatanu pead niikaua vee all, kuni ta lõpetas elumärkide andmise. G.K pani oma tegudega toime teise inimese tapmise piinaval ja julmal viisil, s.o kui

§ 114p 1 järgi ettenähtud kuriteo.

4 Kohtuistungil D.I süüd talle esitatud süüdistuses ei tunnistanud, ütles, et G.K ja J. A. vaidlesid jõe kaldal, tema aga läks koos Ž. K. mööda jalgrada põõsastesse, tulnud tagasi, nägi oma meest J. juba maas lamavana. Vend G.K ütles, et J. ähvardas teda, lubas ette kanda kellele vaja tema illegaalsest Eestis viibimisest ja tagaotsimisest Venemaal. Pärast seda ta langes šokiseisundisse. Abikaasa tapmises ja talle kehavigastuste tekitamises osaline ei ole. G.K tunnistas süüd talle esitatud süüdistuses osaliselt, kuna J. A. surma ei soovinud, alludes õe tahtele, kellest sõltus materiaalselt, lõi J. kaks korda vastu nägu. Nägi, kuidas vend Aleksandr lõi J. kiviga. D.I ütles, et J., ja Ž. kui kuriteo pealtnägija, on vaja tappa. Kartes abikaasa Ž. K. pärast ja soovides tagada talle ohutust, nõustus D.I-ga ja lõi J. kiviga vastu keha. Kolmekesi – tema, D.I ja vend Aleksandr, tirisid J. vee juurde, Aleksandr sidus kivi külge ja lasid keha vette. Juri oigas seejuures. D.I lasi J. pea vette ja vajutas rinnale. J. uputamisest osa ei võtnud. Järgmisel hommikul D.I käskis koristada kuriteokohalt ära kilekoti haamriga ja kirvega. Kahetseb tehtut. Kohtuistungil on üle kuulatud: - kannatanu Ž. K. ütles, et 14.08.2005.a tähistasid D.I sünnipäeva, alguses D.I korteris, seejärel sõitsid jõe äärde. D.I sõitis jõe äärde natuke hiljem taksoga, käes oli kilekott, kilekotis midagi kõlksas. Kõik istusid lõkke juures ja jõid. Hiljem tekkis D.I , D.I ja J., vahel tüli, vehkisid üksteise suunas kätega. Viktor ja Aleksandr G.K läksid nende juurde, tekkis kaklus. Nägi, kui Aleksandr ja Viktor lõid J. kiviga. Sel momendil läks lõkkest eemale, kui pöördus, siis J. juba lamas maas. Oli mõne aja šokiseisundis, ei saanud aru, mis toimub. Mäletab, et keegi võttis tema jalanõudelt ära kingapaelad, samuti kampsunilt. Seejärel nägi, kui D.I uputab J. jões, kuuldus mulin ja D.I ütles sõna „kõik“. Järgmisel päeval D.I sundis vendi tooma kuriteopaigalt ära kilekotti, milles olid haamer ja kirves. Reaalselt kartis D.I-d , kuna kuulis temalt tapmisähvardust korduvalt, kuriteo toimepanemise momendil ja hiljem. Kartis oma elu eest ja oma väikese lapse elu eest; - kannatanu V.A. ütles, et 2005.a suvel oli XXX, pojaga pidas ühendust SMS-ide kaudu. Alates 15.08.2005.a ei hakanud saama temalt oma teadetele vastuseid ja närveeris. D.I vastas telefonis, et ei tea, kus Juri on. Kuulis D.I-lt ka korduvalt, et tahab lahutada J. Oma sõbrannadele D.I rääkis: „Saaks ma ainult sissekirjutuse ja korteri“. Kannatanu kahetseb korteri kinkelepingu vormistamist poja kasuks, kuna koos tunnistaja G.S. kuulis inimestelt, kui D.I ema rääkis, et lõpuks ometi said lahti J. emast, siis söövad välja J., mis ka lõpuks juhtus; - tunnistaja I.S. teadis, et D.I võttis võlgu 15 000 krooni, oli D.I palvel laenu tagastamise käendajaks. Võlg on tagastamata. D.I rääkis talle tülidest perekonnas, et Juri on vaja raiuda tükkideks, visata tükid metsa, keegi ei hakka otsima ning kõik jääb temale; - tunnistaja V.P.nägi J. A.enne seda, kui ta kadunuks jäi. 14.08.2005.a Juri oli koos noorte inimestega autobussipeatuse vastas mitte kaugel P. K.. Tütarlaps nende kambast rääkis valjusti sünnipäevast; - tunnistaja V. I. oli 14.08.2005.a D.I korteris, pani arvutisse karaokeprogrammi. D.I-d tähistasid D.I sünnipäeva, seltskonnas oli 7 kuni 10 inimest, s.h G.K; 5 - tunnistaja L.T. käis koos G. S.19.08.2005.a politseis esitamas avaldust J.. tagaotsimiseks ja veendus, et analoogset avaldust kadunu abikaasalt D.I-lt politseisse saabunud ei ole, olgugi et D.I kinnitas vastupidist; - tunnistaja L.B.kuulis D.I-lt , et ei luba J. end temast lahutada, ta raiub ta tükkideks ja matab XXX maha, keegi ei hakka teda otsima. D.I rääkis ka, et läks mehele, et seada end sisse XXX; - tunnistaja V.A., mõrvatu vend, ütles, et 19.08.2005.a helistas talle D.I ja teatas avalduse esitamisest J. tagaotsimiseks. Pärast matust D.I korteri võtmeid ei andnud, öeldes, et see ei ole juba nende, s.o D.I perekonna, korter, kuigi nad elasid korteris kogu perekonnaga alates 1980.aastast; - tunnistajale A. S. D.I seletas J. kadumist sellega, et ta leidis teise naise ja läks tema juurde elama. Natuke hiljem ütles, et esitas avalduse abikaasa tagaotsimiseks, kuid tunnistaja tegi kindlaks, et avaldust ta ei esitanud; - tunnistaja N. Ž. selgitas kohtus, et D.I võttis temalt võlgu 21 750 krooni, võlg on tagastamata. juri oli sellest võlast teadlik; - tunnistaja J. L.oli 2005.a D.I sünnipäeval, lahkus tema poolt õhtul pärast seitset. Pärast keskööd D.I-lt oli lühike kõne, et saatis kõik ära ja heidab magama; - tunnistaja A. T. sõidutas 2005.a suvel neli reisijat XXX peatusest N. peatuseni. Hiljem viis veel ühe naisterahva sama marsruuti mööda. Tal oli vist käes magnetofon; - tunnistaja A.M. sai ülesande sõita N kaldale, kus oli avastatud uppunu laip. Kehal olid tunnused vägivaldsest surmast – pea kuklaosal oli sügav haav, kolju läbi raiutud, keha kokku seotud paeltega kinni seotud; - tunnistaja O. T. selgitas kohtule, et ta ei tea midagi J. A. suhetest kõrvaliste naisterahvastega. Ainuke kord Energeetikute päeval tuli A. juurde tundmatu naisterahvas, kuid ta ei tutvustanud teda. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - sündmuskoha vaatlusprotokollid – N jõe vasaku kalda alates AÜ-st „R“ kuni paadigaraaži „K“ 10.boksini ja jõepõhja osa suhtes, mille käigus on avastatud vägivallatunnustega laip, mis oli mähitud sünteetilise nööriga, mille külge on seotud erinevat värvi paelad, maakivi jõe põhjast, viis põlenud teksariide fragmenti, ilma nöörideta paar osaliselt põlenud meeste poolsaapaid, ühekordsed lauanõud, kaks korki, prillid, prillitoos (1.kd, tl 12-14, 18-37, 40-41, 44-58); - asitõendite vaatlusprotokollid (1.kd, tl 80-81, 84-86, 163-164, 167; 2.kd, tl 110-112, 116154, 157, 209-217; 3.kd, tl 8-11, 15-51); - laiba äratundmise protokoll, mille käigus V. A.tunneb ära oma poja J.A. (1.kd, tl 59); - kannatanu jalanõude äratundmise protokoll, kus tunnistaja I.S. tunneb ära A. jalanõud, mis olid avastatud sündmuskohal (1.kd, tl 185-186, 189-190); - süüdistatava G.K ja kannatanu Ž. K. ütluste vastastamise protokoll olustikuga sündmuskohal, kus G.K ja K. näitavad kohta, kus oli toime pandud kuritegu ja kus D.I uputas J. (2.kd, tl 97-100, 158-161); 6 - korteri aadressil XXX läbiotsimise protokoll, mille käigus on avastatud arvuti süsteemblokk, üldvihik kirjega „pärijad 0“, sektsioonkapis on kastis instrumendid – 2 haamrit ja kirves (2.kd, tl 191-193, 196-206); - Kirde piiriregiooni tõend A.G.K ja D.I poolt piiriületamiste kohta (2.kd, tl 188-189), mis tunnistab, et A.G.K lahkus Eesti piiridest 15.08.2005.a; - Kingisseppa Linnakohtu 27.04.2007.a otsus, millega Aleksandr G.K on tunnistatud süüdi J.A.tapmises (4.kd, tl 166-168); - süüdistatava D.I kirjad vennale G.K-le, kus ütleb vennale ette, mida rääkida uurijale (3.kd, tl 131-136; 4.kd, tl 144); - 22.04.2005.a õppelaenuleping (pakk nr 2), et D.I võttis pangast õppelaenu 17 500 krooni; - kinkeleping ja registreerimistunnistus korteri XXX suhtes XXX, vastavalt millele V.A. kinkis nimetatud korteri J. A.(3.kd, tl 33-38); - ekspertiiside arvamused; - kannatanu laiba suhtes, kus on loetletud vigastused, mis iseloomustavad kinnist koljuajutraumat, rindkere ja jäsemete traumasid, ei ole välistatud surm peaaju põrutuse ja tekkinud ajuturse tagajärjel, kuid võttes arvesse vedelikku põhiluu urges ja planktoni avastamist neerukoes, ei ole välistatud surm uppumise tagajärjel (1.kd, tl 62-72); - DNA, et sündmuskohalt võetud objektidel, nimelt saapa sisepinnalt, on avastatud bioloogiline materjal, mis langeb kokku J.A. DNA profiiliga (1.kd, tl 174-176); - kohtu-psühhiaatrilised ekspertiisid, et süükspandavate kuritegude ajal G.K ja D.I ei omanud psüühilisi haigusi või ajutisi psüühikahäireid, olid süüdivad ja suutelised aru saama oma tegude tähendusest ja juhtida neid (3.kd, tl 107109, 113-115). Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et G.K ja D.I süü esitatud süüdistuses on tõendatud kohtuistungil uuritud kõikide tõendite kogumiga. Kohtuliku uurimisega on tuvastatud, et abikaasade A. vahel tekkisid vaenulikud suhtes ja kõik lähenes lahutusele. J. A. lõpetas abikaasale abi osutamise tema rahaliste võlgade kustutamiseks. Nii ütles tunnistaja Ž., et D.I on tema võlglane alates 2004.a juunist, võlg on 21 750 krooni. I. S. oli tema teise võla 15 000 krooni käendajaks. D.I-l olid pangavõlad. Asjas on tuvastatud ka, et süüdistatav avaldas korduvalt kavatsust lahkuda mehe juurest ja väljendas mõtteid tema füüsilisest kõrvaldamisest (V.A., I.S. ja L. B. ütlused). Jutt oli abikaasade ühisest soovist lahutada. Tunnistaja S. teadis, et D.I-d kavatsevad lahutada. V.A. kuulis isiklikult süüdistatavalt, et tema (D.I ) kui saaks vaid sissekirjutuse ja korteri (4.kd, tl 124). D.I rääkis I. S. lahkhelidest peres, et J. on vaja raiuda tükkideks ja visata tükid metsa laiali, keegi ei hakka teda otsima, aga kõik saab tema. Süüdistatav sai aru, et korter juhul kui lahutada J., jagamisele ei kuulu, kuna on ema kingitus pojale. Korteris, kus elas D.I oli läbiotsimise käigus leitud vihik kirjega „pärijaid 0“. Pärast J.matuseid D.I ei anna D.I-le korteri võtmeid, öeldes, et see ei ole enam nende korter. S.o süüdistatava avameelsed ütlused enne tapmist ja käitumine pärast tapmist annavad tunnistust tema soovist saada mehe tapmise teel endale 7 materiaalset omakasu, nimelt saada õiguse elamispinnale. Seega kohtuistungil leidis kinnitust süüdistatava D.I materiaalne huvi mehe tapmises ja see asjaolu annab aluse kvalifitseerida tema teod kui tapmine omakasu motiivil. Omakasu motiivi ei välista need asjaolud, millele viitab kaitse, nimelt, et J. A. sai head palk ja oli D.I ainukeseks toitjaks ja laenu käendajaks. Jõe kaldal D.I provotseeris tahtlikult konflikti abikaasaga, kes hakkas suhteid välja selgitama käte abil. Vennad G.K ei saanud mitte õde kaitsta, sekkusid peretülisse ja hakkasid Jurit lööma mitte ainult käte ja jalgadega, vaid ka maakiviga. D.I ja vendade G.K teod olid kooskõlastatult iseloomuga, koos otsustasid kannatanu saatuse (D.I tegi ettepaneku tappa, vennad aga nõustusid) ja osalesid otseselt J.A. elu võtmises, koos tassisid ta vee äärde, nende teod olid suunatud ühele eesmärgile – võtta teiselt inimeselt elu. Aleksandr ja G.K lõid kordamööda palju lööke kiviga suurusega 30x19x13 eluliselt tähtsatesse organitesse, s.o relvaga, millega võib objektiivselt esile kutsuda surma. Peksmisest võttis osa ka D.I . Aleksandr G.K sõnul D.I lõi mõne korra juba maaslamavat Juri D.I-d (4.kd, tl 166). Sama nähtub süüdistatava G.K ütlustest. Nimelt D.I uputas kannatanut vees, mida kinnitasid kohtuistungil Ž. K. ja süüdistatav G.K. Nende ütlused ühtivad ka kannatanu laiba ekspertiisiaktiga, millega on tuvastatud vedelik põhiluu urges ja neerukoes on avastatud plankton, millega ei ole välistatud surm uppumise tagajärjel. Järelikult on kohtuliku uurimisega tuvastatud süüdistatavate osalemine J.A.tapmises. Nagu kohus G.K ja Ž.K. ütlustega tuvastas, D.I valmistas tapmist ette aegsasti. Jõe äärde sõitis kilekotiga, kus olid haamer ja kirves. Ž.K. nägi D.I käes kilekotti ja kilekotis midagi kõlksus. Järgmisel päeval D.I saatis vennad jõe äärde kilekotile järele, kuhu tema vastu oli jäänud süütõend. Seda kinnitavad G.K ja K. G.K , kui võttis jõekaldalt kilekoti, nägi koti sisu. Kaitse viited autojuht T., kes nägi D.I käes ainult magnetofoni, ei ole veenvad, kuna täitis tellimust hilja õhtul, kui oli juba pime. Ta võis kilekotti mitte märgata, veelgi enam, andis auto ette tagurdades ja D.I istus tagumisele istmele. Ütluste andmisel T. kasutas sõnu „justkui“, „nagu mulle tundus“, „täpselt öelda ei saa“, s.o ei mäletanud väga hästi reisijate välimust, rõivaid ja asju, selgitades sellega, et nende välimuses ei olnud midagi tähelepanuväärset (1.kd, tl 178-180). Kohtuistungi käigus on saadud tõendid, mis annavad tunnistust süüdistatavate tegude teadlikkusest, tahtlikkusest ja sihikindlusest tekitada kannatanule surmavad kehavigastused, samuti otsene põhjuslik seos kannatanule raskete kehavigastuste tekitamise, uputamise ja saabunud surma vahel, kuna vastavalt kohtuarstlike ekspertide arvamustele kolju-ajutrauma ja uputamine on traumad, millega kaasneb surm. Mõlema süüdistatava teod on

§ 114p 1 järgi kvalifitseeritud õigesti.

Lüües maaslamavat ja võimetut vastupanu osutama kannatanut hulgaliselt elupuhuseid haavu, süüdistatavad said aru, et tekitasid talle erilisi kannatusi. See räägib nende poolt toimepandud tapmise erilisest julmusest. Suur kogus vigastusi kehal, nende paigutus, jõud, millega need olid tekitatud ja kuriteorelvana kivi kasutamine – kõik need asjaolud tingivad piinava tapmisviisi, kuna on seotud kannatanule pika aja jooksul (löömisest kuni uputamiseni). füüsilise valu tekitamisega. Mis puudutab D.I süü tõendamist

§ 120järgi.

Rääkides D.I tapmisähvardustest, Ž. K. ütles kohtuistungil, et ta kartis enda ja oma väikese lapse elu pärast ja kardab süüdistatavat ka praegu. Kuulis tapmisähvardust D.I-lt korduvalt – tapmise momendil ja hiljem. G.K kuulis D.I sõnu vajadusest tappa Ž. kui kuriteo tunnistaja.

§ 120

koosseisu jaoks ei ole kohustuslik, et ähvardusi saadaks tegevus, antud juhul on küllalt, et Ž. K. nägi ise kuritegu – kannatanu tapmist. 8 Sellistel asjaoludel oli K. alus karta ähvarduse täideviimist. Antud ähvarduse reaalsust tunnistavad ka G.K ütlused, kes võttis tapmisest osa, kes kartis Ž. K. elu pärast. Küsimuse otsustamisel, kas K.olid alused karta ähvarduse täideviimist D.I poolt, kohus juhindus nii subjektiivsest kriteeriumist, ähvardamise tajumist K. poolt, kui ka objektiivsest kriteeriumist, s.o võttes arvesse kogu olukorda, kus ähvardamine toimus. Kogutud tõendite kogumiga D.I süü tapmisega ähvardamises kannatanu Ž. K.aadressil leidis kohtulikul uurimisel kinnitust. Nagu nähtub G.K ütlustest uurimisel ja kohtus, ta oli oma õest D.I-st materiaalselt sõltuv, kuna oli Eestis illegaalselt. Kartes naise Ž. K.elu pärast ja soovides tagada talle ohutust, nõustus D.I-ga ja lõi kannatanut kiviga vastu keha, s.o kartes oma vabaabielu naise elu pärast, G.K võttis kuriteost osa. Kannatanu A. ütles, et vennad allusid D.I-le alati kui emale. Analüüsides süüdistatava G.K ja kannatanu K. ütlusi, kohus näeb, et D.I kontrollis kogu tapmise protsessi, andis vendadele korraldusi, osutas neile psühholoogilist survet. Hiljem, oma kirjades veenis venda võtta kogu süü enda peale. Need asjaolud tunnistavad süüdistatava D.I kõrgendatud ühiskonnaohtlikkust. G.K süü inkrimineeritavas kuriteos on tõendatud tema enda ütlustega, Ž.K.ütlustega ja kriminaalasja materjalidega. Kohtul puuduvad alused mitte uskuda G.K, kannatanute Ž. K., V. A. ja tunnistajate ütlusi, kuna need on järjekindlad, loogilised ja ühtivad omavahel. Süüdistatava D.I ütlustesse kohus suhtub kriitiliselt, kuna need on kriminaalasja materjalidele, kannatanute ja tunnistajate ütlustele vastukäivad ning on tühisõnalised. Kohus leiab, et G.K teod on

§ 114

p 1 järgi kvalifitseeritud õigesti ja D.I-d eod

§ 114

p-de 1,5 ning

§ 120järgi kvalifitseeritud õigesti.

Kriminaalasja materjalidest, mis iseloomustavad G.K, nähtub, et ta on varem kohtu poolt karistatud, kuid karistus on Karistusregistrist kustutatud, ei töötanud, oli Eestis illegaalselt, Venemaa kodanik. Kriminaalasja materjalidest, mis iseloomustavad D.I-d , nähtub, et ta varem kohtun poolt karistatud ei ole, ei töötanud, Venemaa kodanik. G.K vastutust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine isikute grupis. Vastutust kergendavaks asjaoluks G.K on puhtsüdamlik kahetsus ja kuriteo toimepanemine ähvarduse mõjul ning perekondliku sõltuvuse tõttu. Vastutust kergendavaid asjaolusid D.I suhtes ei tuvastatud. Karistuse määramisel kohus, juhindudes

§ 56

järgi, võtab arvesse toimepandud 1.astme kuriteo raskust ja laadi, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, D.I ja G.K isikuid. Lähtudes eeltoodust kohus jõuab arvamusele otstarbekusest mõista süüdistatavatele reaalne karistus. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309-315 järgi. 9 Galina Jasnjuk Kohtunik Rahvakohtunikud: Tiiu Karelaid Aime Semjonova Tõlge õige Aili Hirt Tõlk Viru Ringkonnakohtu 21.04.2008 otsuse RESOLUTSIOON: 1.Tühistada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a kohtuotsus järgmistes osades: 1.1.D.I süüditunnistamise ja karistamise osas

§ 114

p-de 1,5 järgi, talle

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise ja karistusaja arvestamise osas; 1.2.Sergei G.K süüditunnistamise ja karistamise osas

§ 114p 1 järgi ja karistusaja arvestamise osas.

2.Teha uus otsus, millega tunnistada süüdi: 2.1.D.I

§ 113

järgi ja karistada teda üheksa aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista D.I-le liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks lugeda D.I vahistamise aeg 01.oktoober 2005.a. 30.aprilli 2008.a seisuga jääb D.I-l kanda 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud 1 (üks) päev vangistust. 2.2.G.K

§ 113järgi ja karistada teda üheksa aastase vangistusega.

Karistuse kandmise algusajaks lugeda G.K vahistamise aeg 01.oktoober 2005.a. 30.aprilli 2008.a seisuga jääb G.K kanda 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud 1 (üks) päev vangistustust. 3.Muus osas jätta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsus muutmata.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.