§§-de 334 lg 2 ja 271 lg 2 alusel ilma kannatanu esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski osavõtuta. Kannatanu V.A palus ringkonnakohtul maakohtu süüdimõistev otsus jätta muutmata. 18.1.Süüdistatava lepinguline kaitsja Vladimir Kuznetsov ja süüdistatav Z.E jäid esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Määratud korras kaitsjavandeadvokaat Vladimir Rogulski toetas süüdistatava Z.E apellatsiooni. Ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsuse palus ringkonnaprokurör jätta muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 19.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära süüdistatava, kaitsjad, ringkonnaprokuröri ja kannatanu, tuvastas, et lepingulise kaitsja Vladimir Kuznetsovi apellatsioonis (lk.82-87, k.5) osundatakse kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele, mis peaks kaasa tooma maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks seoses A.S-U ülekuulamata jätmisega. Selle väitega nõustumata vastab ringkonnakohus järgmist. 20.Ida Politseiprefektuuri menetleja 06.märtsi 2006.a määruse kohaselt (lk175, k.3) oli käsitletavast kriminaalasjast eraldatud kriminaalasi A.S-U kahtlustuses KarS § 114 p 1 järgi J.A-I mõrvas eraldi menetlusse põhjusel, et A.S lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt ja viibis tol ajal Jaanilinnas, s.o Vene Föderatsiooni territooriumil. 6
§§-de 227 lg 1, 467 ja Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil -, perekonna-ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse (RT II 1993, 16, 26) artikli 64 sätestatud korras maakohtule taotlust, et maakohus taotleks pädevate õigusasutuste kaudu A.S-U ajutist väljaandmist (ülevõtmist) ning seejärel ülekuulamist. 20.1.Kohtuliku uurimise käigus (lk.108, k.4,86, k.5 lk) esitasid kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski ja lepinguline kaitsja Vladimir Kuznetsov
lg 2 alusel taotlused asja edasilükkamiseks, et saaks üle kuulata A.S-U t, kes tol ajal viibis Vene Föderatsiooni territooriumil. Maakohus keeldus kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski ja kaitsja Vladimir Kuznetsovi poolt esitatud taotluste rahuldamis est (lk.108, k.4) põhjendusega, et A.S on Vene Föderatsiooni kodanik, ta viibib iseseisva riigi territooriumil ja kooskõlas Rahvusvahelise koostöö seadusele ei ole Venemaa kohustatud oma kodanikku välja andma. Riigikohtu praktikast (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-85-07, 18.detsember 2007.a, p.9.2) tuleneb: “Siinkohal peab aga kriminaalkolleegium käesoleva kriminaalasja väliselt vajalikuks märkida, et kui süüdistatava või tema kaitsja poolt
lg 1 alusel esitatavate tõendite uurimiseks on kohus kohustatud, siis kohtuliku arutamise käigus esitatud tõendi kogumise taotluse näol on tegemist taotlusega täiendava tõendi kogumiseks
lg 1 mõttes, mille rahuldamisest võib kohus nimetatud sätte punktides 1-3 sätestatud alustel keelduda.“ 21.Alused maakohtu otsuse apellatsiooni korras tühistamiseks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu on loetletud
§-s 339 esimeses lõikes. Asjaolu, et maakohus jättis kaitsjate Vladimir Rogulski ja Vladimir Kuznetsovi taotlused A.SU ajutisest väljaandmisest rahuldamata, mistõttu jäi A.S üle kuulamata, ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks kriminaalõiguse olulise rikkumise motiivil. 21.1.
lg 2 annab ringkonnakohtule võimaluse tunnistada oluliseks ka muid kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Maakohtu lahend, millega otsustati jätta A.S üle kuulamata, ei ole vaidlustatav. Esiteks on see lahend suuline ja kanti kohtuistungi protokolli, teiseks ei saa kohtumenetluse osavõtjad vaidlustada kohtumenetluses esitatud taotluse lahendamise määrust. (
Antud juhul võiks argumendiks olla, et kaitsjate taotluste rahuldamata jätmise põhjendused ei lange kokku täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise alustega, mis on loetletud
Maakohtu lahend oli suuline ning pole vaidlustatav, mistõttu puudub ringkonnakohtul võimalus maakohtu lahendit muuta. Kaitsjatel oli seaduslik võimalus korrata oma taotlust A.S-U ülekuulamiseks koos apellatsiooni esitamisega (
lg 2 p 5 ) või ringkonnakohtu istungil apellatsioonide arutamise käigus (
§§-id 332 lg 1 p 6 ja 284), kuid seda kaitsjad ei teinud. 21.2.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et lepingulise kaitsja Vladimir Kuznetsovi taotlus otsuse tühistamiseks seoses A.S-U ülekuulamata jätmisega rahuldamisele ei kuulu ning selles osas tuleb jätta kaitsja Vladimir Kuznetsovi apellatsioon rahuldamata. 22.Ringkonnakohus ei soostu lepingulise kaitsja Vladimir Kuznetsovi väitega, et maakohus on rikkunud kaitsja õigust tutvuda õigeaegselt istungi protokollidega, kuna 17.septembri ja 18.septembri 2007.a protokollid esitati tutvumiseks alles 14.detsembril 2007.aastal. 7
§-st 155, mis sätestab dokumendi vormi- ja sisunõuded. Protokollis peavad muuhulgas olema fikseeritud ka kõik menetlusosaliste avaldused ja taotlused kohtuistungil, samuti kõik kohtu toimingud nende ajalises järjestuses. Protokolli sisu maksimaalne vastavus kohtusaalis toimunule omab olulist tähtsust menetluse lõpptulemuse kujunemisel. See võimaldab adekvaatselt hinnata menetlusosaliste ja kohtu toiminguid kohtuistungil ning teha väljaselgitatud ja tähtsust omavate asjaolude alusel seaduslik kohtuotsus. 22.2.Kohtuistungi protokolli vormilise ja sisulise täpsuse tagamiseks näeb
lg 1 ette menetlusosalistele võimaluse esitada oma märkusi kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt toimus esimene kohtuistung 13.novembril 2006.aastal istungiprotokoll on lisatud (lk.68, k.4), teine istungi oli 12.veerbuaril 2007.aastal istungiprotokoll on lisatud (lk.105, k.4), järgmine istung toimus 14.veebruaril 2007.aastal istungiprotokoll on olemas (lk.140, k.4), seejärel on istungiprotokoll 07.maist 2007.a (lk.164, k.4), seejärel 17.septembrist 2007.a (lk.6-12, k.5), seejärel 18.septembrist 2007.a (lk.12-26, k.2) ja viimane protokoll 14.detsembrist 2007.a (lk.26 pöördel, k.5), millest tuleneb, et eesistuja avaldas kohtuotsuse, selgitas süüdistatavale otsuse sisu, edasikaebamise korda ja tähtaega, samuti kohtuistungi protokolliga tutvumise tähtaega ja korda ning õigust esitada protokolli kohta parandusi või märkusi. Tuleb märkida, et arutatavas kriminaalasjas on istungiprotokoll koostatud sel viisil, et pärast iga istungit protokolli ei allkirjastatud, vaid allkirjastati peale viimast istungit. Toimikust ei nähtu, et lepinguline kaitsja Vladimir Kuznetsov oleks kasutanud võimalust taotleda kaitseõiguse tagamise seisukohalt tähtsust omavate märkuste sisseviimist. Vastupidi, süüdistatav Z.E ja V.S esitasid vastavalt
lg-le 1 kirjalikud taotlused (lk.56-57, k.6) kohtuistungi protokolliga tutvumiseks ja peale protokolliga tutvumist (lk.59-60, k. 6) kirjutasid, et on tutvunud istungi protokolliga ja märkusi ei ole. Antud juhul võiks argumendiks olla asjaolu, et kohtuistungi protokoll (lk.14 pöördel, k.5) ei ole kuupäevastatud, aga ülalnimetatud asjaolu ei loe ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, millega kaasneb ebaseaduslik kohtuotsus. Eelnevast tuleneb, et lepingulise kaitsja Vladimir Kuznetsovi apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks seoses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega rahuldamisele ei kuulu. 23.Edasi käsitleb ringkonnakohus süüdistatava Z.E apellatsiooni väiteid kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta, seejärel analüüsib kriminaalasja lahendamisel asjassepuutuvaid materiaalõiguse norme. 23.1.Esiteks nõustub ringkonnakohus süüdistatava Z.E ja kaitsjavandeadvokaat Vladimir Rogulski väidetega, et A.S-U ütlusi, mis on antud Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu istungi käigus, ei saa lugeda tõendiks Z.E süüdistuses J.A-I mõrvas. Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu 27.aprilli 2007.a otsusega (lk.166-168) tunnistati A.S süüdi J.A-I tapmises ning karistuseks mõisteti üheksa aastat karistuse kandmist range režiimiga paranduslikus koloonias. Maakohtu istungi käigus (Narva kohtumajas) esitas (lk.8, k.5) kannatanu V.A taotluse Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu 27.aprilli 2007.a otsuse kriminaalasja juurde lisamiseks. Kohus rahuldas nimetatud taotluse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tunnistati Z.E maakohtus süüdi peamiselt A.S-U poolt Leningradi o blasti Kingiseppa Linnakohtu istungil antud ütlustele tuginedes. Ringkonnakohus ei nõustu selles osas maakohtu argumentidega järgmistel põhjendustel. 8
ja § 468), kuna sel viisil saab üle kuulata vaid tunnistajat, kannatanut ja eksperti.
lubab kasutada välisriigist kogutud tõendeid tõendina, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega. Menetlejal oli Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse art 3 alusel võimalus saavutada A.S-U ülekuulamine, taotledes selleks pädeva õigusasutuse kaudu tema ajutist väljaandmist (
, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse aktikkel 64). 23.3.Võttes kohtuotsuse tegemisel aluseks A.S-U Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtus antud ütlused, on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus loeb sellise rikkumise oluliseks
Seetõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes Z.E süüstavate tõendite hulgast välja A.S-U Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtus antud ütlused. 23.4.Arutatavale kriminaalasjale lisatud Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingiseppa Linnakohtu 27.aprilli 2007.a (lk.166-168, k.4) süüdimõistev kohtuotsus A.S-U suhtes saab olla ainult veenvaks kinnituseks, et J.A-I tapmise eest oli Venemaal süüdi mõistetud ka A.S, kelle suhtes eraldati kriminaalasi eraldi menetlusse ja saadeti Venemaale. Mingit jidilist tähendust Vene Föderatsiooni kohtus A.S-U suhtes tehtud otsus Eesti Vabariigi territooriumil ei oma, kuna vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades ratifitseerimise seaduse artiklile 50 tunnistatakse ja täidetakse otsuseid kahe riigi vahel (Eesti ja Venemaa), mis on seotud tsiviilja perekonnaasjades, samuti kriminaalasjades kahju hüvitamise osas. 24.Nüüd analüüsib ringkonnakohus kriminaalasja lahendamisel asjassepuutuvaid materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a kohtuotsus tuleb kriminaalmenetluse ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus käsitleb Z.E kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski kohtukõnet osas, milles ta vaidlustab kaitsealuse süüditunnistamist mõrvas. Kaitsjavandeadvokaat Vladimir Rogulski hinnangul ei ole Z.E tegu hinnatav ei piinava ega julmana, samuti pole tegemist omakasu motiiviga. 24.1.Ringkonnakohus nõustub kaitsja-vandeadvokaat Vladimir Rogulski väitega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on enda motiveeringus ühekülgne ning kallutatud süüdistatavatele (Z.E ja V.S ) kahjulikuks suunas. Maakohus on jätnud enda argumentatsioonis kõrvale tunnistajate V.A , L.D , I.S , A.S i, N.Ž , süüdistatava V.S-U ütlused, kuid ringkonnakohtu hinnangul on see toimunud põhjendamatult. 24.2.Näiteks tunnistaja V.A selgitas, et temal pojal, s.o J.A-I l oli üsna hea palk. 2005.aastal lõpetasid J ja J.A õppimise kutsekeskkoolis. Korter aadressil XXX kinkis pojale V.A (lk 90, k.1, lk 33-38, k.3). Seda kinnitab kinkeleping ja korteri registreerimine hooneregistris J.A-I nimele. Süüdistatav V.S selgitas, et rahalisi raskusi Z.E-l ei olnud, J sai piisavalt palka, viimasel ajal õppis Z.E koos Jga (lk.62, k.2). Tunnistaja L.B selgitas, et Z.E oli töötu, kartis kaotada oma me est (Jt), kuna võis jääda ilma rahalistest vahenditest (lk.74-75, k.3). 9
S § 114 p 1 järgi. 25.1.Tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaevusi. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu suhtes. Julm viis võib sarnaselt piinava viisiga ilmneda tapmisteos, kuid ei eelda ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi ning võib väljenduda ka süüdlase ebainimlikes toimingutes enne ja pärast tapmist. 25.2.Maakohus (lk.68, otsuse leht 7, k.5) leidis, et julm ja piinav viisid avaldusid käeolevas kriminaalasjas selles, et lüües maaslamavat kannatanut, kes ei olnud võimeline vastupanu osutama ja tekitades talle hulgaliselt elupuhuseid vigastusi, said süüdistatavad (V.S ja Z.E ) aru, et tekitasid talle (J.A-I le) erilisi kannatusi. See räägib nende poolt toimepandud tapmise erilisest julmusest. Suur kogus vigastusi kehal, nende paigutus, jõud, millega need olid tekitatud ja kuriteorelvana kivi kasutamine - kõik need asjaolud tingivad piinava tapmisviisi, kuna on seotud kannatanule pika aja jooksul (löömisest kuni uputamiseni) füüsilise valu tekitamisega. 10
lg -le 8 võib kohus kohtuotsust tehes muuta kuriteo kvalifikatsiooni lähtuvalt samadest asjaoludest, kergendades isiku olukorda. 26.Ringkonnakohus ei soostu maakohtu järeldusega, et Z.E valmistas ette J.AI tapmist, kuna jõe äärde sõitis ta kilekotiga, kus olid haamer ja kirves. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised. 26.1.Esiteks väärib tähelepanu asjaolu, et jõe äärde mineku pakkus välja mitte Z.E , vaid A.S. Tunnistaja J.L selgitas, et abikaasade Z.E vahel olid heatahtlikud suhted. 14.augustil 2005.a (J.A-I tapmise päev) oli J.L Z.E sünnipäeval. Õhtul, kui J.L koju läks, Z.E vahel tüli ei olnud. Tunnistaja A.t- selgitas, et sõidutas 2005.a suvel neli reisijat X peatusest X peatuseni. Hiljem viis sama marsruuti mööda kohale veel ühe naisterahva, kellel oli käes magnetofon. Seoses tunnistaja A.t- ütlusega märgib maakohus, et tunnistaja ütlused ei ole veenvad, kuna taksojuht (A.t-) täitis tellimust hilja õhtul, kui oli juba pime. Kui maakohus viitab ööpäeva pimedale ajale ja leiab, et seoses sellega on tunnistaja A.t- ütlused ebausaldusväärsed, siis puudub ka loogika kannatanu Ž.K ja süüdistatava V.S-U ütluste usaldusväärseks tunnistamises, kuna Ž.K ja V.S olid samal pimedal ajal jõe ääres ja nägid Z.E tegusid J.A-I tapmise ajal ja andsid selle kohta pärast ütlusi. Teine tähelepanu vääriv moment on, et kui tõepoolest eeldada, et Z.E võttis haamri ja kirve kaasa eesmärgiga J.A tappa, siis miks ta J.A-I tapmise käigus haamrit ja 11
lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2,3 § 340 lg 2 p-st 3, § 340 lg-st 3, 343 lg-st 1, § 345 lg-st 1,2 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsuse osaliselt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Süüdistatava Z.E apellatsioon rahuldada osaliselt, s.o karistuse kergendamise osas. 30.1.Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.detsembri 2007.a otsuse Z.E süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p-de 1,5 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise ja karistusaja kandmise arvestamise osas; V.S süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 1 järgi ning karistusaja kandmise arvestamise osas. 30.2.Ringkonnakohus tunnistab Z.E süüdi KarS § 113 järgi ja karistab teda vangistusega üheksa aastat. Vastavalt KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõistab ringkonnakohus Z.E-le liitkaristuseks üheksa aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loetakse Z.E vahistamise aeg 01.oktoobr 2005.a. 30.aprilli 2008.a seisuga jääb Z.E-l kanda 6 (kuus) aastat 5 (viis) kuud 1 (üks) päev vangistust. 30.3.Ringkonnakohus tunnistab V.S-U süüdi KarS § 113 järgi ja karistab teda vangistusega üheksaks aastaks. Karistuse kandmise algusajaks loetakse V.S-U vahistamise aeg 01.oktoober 2005.a. 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.