) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja ning kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (
Kohtutoimikust nähtub, et asjas ei ole kostjal tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata, mistõttu ei edastanud kohus hageja 24. oktoobri 2025 avaldust ka kostjale seisukoha võtmiseks. Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks põhjusel, et pooled on saavutanud kokkuleppe, tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada (
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
).
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna hageja on hagist loobunud, kuna pooled on saavutanud kokkuleppe ning reeglina jäävad alaealise lapse ülalpidamisasjas menetluskulud poolte endi kanda (
Jaotusest tulenevalt pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.