) § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti
04.08.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A. M. samas väärteoasjas üldmenetluse otsuse. Väärteo kirjeldus, rikutud õigusnormid ja väärteo kvalifikatsioon on sama mis väärteoprotokollis kajastatu. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani toime temale inkrimineeritud väärteo ning väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Menetlusalune isik ega tema kaitsja vastulauset või muid tõendeid ei esitanud. Väärteo toimepanemine on tõendatud 07.07.2024 tunnistaja V. M. ja 07.07.2025 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja taatlustunnistusega. Kohtuväline menetleja leidis, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Kohtuväline menetleja võttis arvesse, et menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli väga suur (38 km/h, piiripeale
Mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud suurima sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Väärtegu oli toime pandud päevasel ajal, suure liiklustihedusega (Tallinn-Narva maanteel), mis omakorda suurendab 2/8 liiklusohtu. Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerida. Oma käitumisega seadis menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline menetleja arvestas sedagi, et menetlusalusel isikul on üks liiklusalane kiiruse ületamisega seotud väärteokaristus. Nimelt karistati menetlusalust isikut 10.07.2024 kohtuvälise menetleja otsusega
lg 3 järgi rahatrahviga 520 eurot, kõnealune väärtegu pandi toime 10.07.2024 ning rahatrahv tasuti 10.01.2025. Seega on tegemist juba teise suure kiiruse ületamisega aasta jooksul. Menetlusalusele isikule mõisteti
lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, s.o väiksem kui sanktsiooni keskmine määr. 12.08.2025 edastas menetlusaluse isiku Alexey Saykini kaitsja Ilya Zuev Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 04.08.2025 otsusele, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada juhtimisõigust äravõtmist puudutavas osas ning asendada see rahatrahviga ja määrata täiendav kohustus läbida täiendav liikluskoolitus. Kaebusest nähtuvalt menetlusalune tunnistab rikkumist, kahetseb siiralt, mõistab teo ohtlikkust ja kinnitab, et selline käitumine ei kordu. Menetlusalune isik on X OÜ juhatuse liige ja ainuomanik ning juhtimisõiguse kaotus peataks ettevõtte tegevuse täielikult, põhjustades majanduslikke raskusi ja vähendades riigile laekuvaid makse. Lisaks on märgitud, et Alexey Saykin on alaealise tütre isa ja igapäevane hooldaja ning laps vajab regulaarset ja turvalist transporti lasteaeda, huviringidesse, arsti juurde ja tagasi koju, mistõttu leitakse, et isikliku auto kasutamine on ainus praktiline lahendus arvestades lapse vanust ja vajadust pideva järelevalve ning turvalise liikumise järele. Ühtlasi tekitaks juhtimisõiguse äravõtmine Alexey Saykini töö- ja pereelule ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi. Alexey Saykin on valmis rahatrahvi kandma ja läbima analoogsete juhtumite vältimiseks, kohtu õiglasel äranägemisel täiendav liikluskoolitus. Karistuse asendamine rahatrahvi ja täiendava liikluskoolituse määramisega oleks antud juhul proportsionaalne, sest see vastaks karistuse eesmärgile mõjutada kaebajat edaspidi liikluses seaduskuulekalt käituma (eripreventsioon) ning avaldaks hoiatavat mõju ka teistele liiklejatele (üldpreventsioon). Selline lahendus väldiks ka ülemääraseid negatiivseid tagajärgi kaebaja töö- ja pereelule. Menetlusalune isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kaebusele oli lisatud ka menetlusaluse isiku motivatsioonikiri, millest nähtuvalt Alexey Saykin tunnistab, et sõitis lubatust kiiremini ning saab aru, et see oli tema poolt lubamatu ja ohtlik tegu. Ta on mõistnud oma eksimuse tõsidust ja võtab täieliku vastutuse toimunu eest. Motivatsioonikirjast nähtub, et selline käitumine ei ole tema tavapärane liikumisviis ja ta lubab, et see ei kordu. 05.09.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteo toimepanemise faktis vaidlus puudub ning puuduvad ka VTMS §-des 29 ja 30 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebuses märgitud põhjendused sellised, mis põhjendaks 04.08.2025 kohtuvälise menetleja otsuse muutmist. Kohtuväline menetleja hindab menetlusaluse isiku süüd keskmisest suuremaks ning kordab üldmenetluse otsuses märgitud asjaolusid, et menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli väga suur ning liiklusohtu suurendab omakorda asjaolu, et väärtegu pandi toime päevasel ajal, suure liiklustihedusega teel. Menetlusalune isik ületas suurel määral kiirust aasta jooksul juba teist korda, mistõttu varem määratud karistus samalaadse teo toimepanemise eest oma eesmärki täitnud ei ole. Nimetatud asjaoludele tuginedes ning juhindudes karistuse määramise mõistest, leiab kohtuväline menetleja, et on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine ainus loogiline jätk, korduva rikkumise puhul, kus eelnev karistus ei ole saavutanud oma eesmärki. Kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmise või selle tühistamise. Otsuse vastuvõtmisel kergendava 3/8 asjaoluna arvestati kaebuse esitaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 alusel, karistust raskendavaid asjaolusid väärteomenetluse käigus tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale määratud karistuse liik ja määr - karistusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks (s.o väiksem kui sanktsiooni keskmine määr) on vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvide ja riigikohtu lahenditega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et puudub seaduslik alus määrata menetlusaluse isiku taotlusel talle karistusena kohustus läbida täiendav liikluskoolitus, sest
lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ei ole karistusena antud karistuse liiki ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Otsustamaks, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne ja vastab menetlusaluse isiku süü suurusele, tuleb kohtul kõigepealt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Antud juhul heidetakse menetlusalusele isikule ette
Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Alexey Saykin juhtis kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Range Rover registreerimismärgiga XXX asulavälisel teel sõidukiirusega 112 km/h +/- 4 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus liikluskorraldusmärgiga on 70 km/h. Kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtuvalt menetlusalune isik kiiruse ületamist ei eita ning ka kohtule esitatud kaebusest ja selle juurde lisatud motivatsioonikirjast nähtuvalt menetlusalune isik tunnistab, et sõitis lubatust kiiremini. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et sõiduki kiirust mõõdeti 07.07.2025 kell 16.33 Tallinn-Narva mnt
S § 18 lg 3 mõttes. Isik sõitis kiirusega vähemalt 108 km/h. Antud teelõigul oli liikluskorraldusmärgi kohaselt suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Sõidukijuhil on kohustus jälgida liiklusmärke ja korrigeerida enda kiirust liikluskorraldusmärkides ette nähtud tingimustele vastavaks Kohus möönab, et rikkumise hetkel ei teadnud isik, et ta ületab kiirust ehk sõidab 70 km/h alal kiirusega vähemalt 108 km/h, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. Teisisõnu, liiklusmärke tuleks jälgida piisavalt hoolikalt, et neid näha õigel ajal. Antud rikkumine on kvalifitseeritav
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud. KARISTUS KarS § 56 lg-te 1 ja 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 5 p 1 kohaselt võib
lg-s 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Alexey Saykinile on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, mis on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus. Alexey Saykini teosüü on
Seda esiteks põhjusel, et
lg 2 näeb ette vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/ h vahemikus, kuid isik ületas kiirust 38 km/h võrra, s.o
Teosüüd suurendavaks asjaoluks on seegi, et isik pani kiiruseületamise toime suure 5/8 liiklustihedusega teel, millega omakorda suurendas liiklusohtu. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult (kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega) või ettevaatamatusest (kergemeelsusest või hooletusest) ning menetlusalune isik pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, on tegemist asjaoluga, mis teatud määral vähendab süü suurust võrreldes sellega, kui tegu oleks toime pandud tahtlikult. Samas arvestab kohus, et tegemist oli üheepisoodilise ohudeliktiga ja reaalset tagajärge ei ole tekkinud. See vähendab süü suurust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes kahetsust ja süü tunnistamist. Menetlusalune isik tunnistas oma viga ja kahetses tegu juba kohtuvälises menetluses ning ka kohtumenetluses ei püüdnud Alexey Saykin kuidagi enda süüd pisendada, avaldades kohtule, et tema tegu oli lubamatu ja ohtlik ning kinnitas, et mõistab oma eksimuse tõsidust. Rakendavaid asjaolusid ei ole. Kohus peab arvestama ka Alexey Saykinist tulenevaid eripreventiivseid kaalutlusi. Karistusregistri andmetel on menetlusalust isikut kiiruse ületamise eest varasemalt 1-l korral karistatud. Politsei- ja Piirivalveameti 10.07.2024 otsusega karistati Alexey Saykinit 10.07.2024
lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o 520 eurot. Asjakohane on kohtuvälise menetleja tähelepanek, et tegemist on juba teise suure kiiruse ületamisega aasta jooksul, millest saab järeldada, et menetlusalusele isikule 10.07.2024 määratud karistus rahatrahvi näol piisavalt mõju ei avaldanud, et isik loobuks lõplikult süütegude toimepanemisest. Küll aga ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Alexey Saykini teistkordse lubatud piirkiiruse ületamise puhul tuleks ainsa karistusliigina kõne alla vaid juhtimisõiguse ära võtmine ning seda ennekõike põhjusel, et mõlemad väärteod on toime pandud ühe aasta jooksul. Juhtimisõiguse äravõtmine ühe kehtiva väärteokaristuse pinnalt oleks ennekõike põhjendatud siis, kui on eelnevalt tuvastatud, et varasemalt määratud karistus isikule üldse mingit mõju ei avaldanud ja isiku käitumist tuleb hakata korrigeerima tõsisemalt. Kohtu hinnangul ei võimalda aga Alexey Saykini karistusandmed sellisele seisukohale asuda. Esiteks nähtub karistusregistrist, et Alexey Saykini näol ei ole tegemist nö süstemaatilise liiklusrikkujaga, kes vaatamata varasemalt mõistetud rahatrahvidele ikka ja jälle uuesti lühikeste perioodide tagant liiklussüütegusid toime paneb. Karistusregistrist nähtuvalt ületas menetlusalune isik esimest korda lubatud sõidukiirust 10.07.2024 ning käesolevalt temale ette heidetud lubatud sõidukiiruse ületamine on toime pandud 07.07.2025 ehk tegelikult oli viimasest lubatud sõidukiiruse ületamisest möödas juba peaaegu terve aasta (tõsi, mõned päevad jäid aasta täitumisest puudu). Viimasest saab järeldada, et Alexey Saykinile varasemalt määratud karistus siiski avaldas mõju, sest ta osales peaaegu aasta (11.07.202406.07.2025) jooksul liikluses eeskujulikult. Varasemalt määratud rahatrahvi oli isik tasunud enne uue väärteo toime panemist 10.01.2025. Seega varasema piirkiiruse ületamise eest määratud rahatrahv ikkagi täitis enda eesmärki, kuna isik tasus temale määratud rahatrahvi ning ta suutis peaaegu aasta osaleda liikluses nii, et temale ei heidetud sel perioodil ette teisi väärtegusid. Uus väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest ja isik kohe tunnistas oma tegu. See on oluline asjaolu, sest näitab, et isik saab probleemsest käitumisest aru ja ei eita reegleid tahtlikult. Kui varasemalt karistati isikut
lg 3 järgi, siis käesolevalt pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, millest saab järeldada, et ka tema teod ei ole ajas raskemaks muutunud. Ehk puudub süütegude intensiivne dünaamika. Eelneva pinnalt saab kohus prognoosida uute süütegude toime panemise riske menetlusaluse isiku puhul pigem madalaks, mistõttu kohtu hinnangul ei ole 6/8 kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi määramine sugugi välistatud. Lisaks võtab kohus arvesse, et menetlusalusel isikul on olemas töökoht, mis võimaldab tal rahatrahvi tasuda. Ka käesoleva väärteomenetluse raames tõusetunud juhtimisõiguse äravõtmise küsimus peaks olema andnud Alexey Saykinile piisava efekti, mille tulemusena menetlusalune isik oma käitumist edasiselt liikluses rohkem korrigeerib ning enam sarnaseid õigusrikkumisi toime ei pane, mis vähendab temast tulenevat ohtlikkust ühiskonnale veelgi. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil ei ole alati põhjendatud kõikide korduva lubatud sõidukiiruse ületajate liiklusest eemaldamine hirmutamaks teisi ühiskonnaliikmeid analoogsetest süütegudest hoidma. Normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele peaks näitama juba see, et isiku tegu avastatakse, seda menetletakse ning isikut teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiabki, erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et käesoleval juhul piisab menetlusaluse isiku karistamisest rahatrahviga. Puutuvalt kaebuses toodud väidetesse, et juhtimisõiguse äravõtmine tooks endaga kaasa tööalaseid, majanduslikke ja perekondlike ebamugavusi, selgitab kohus, et viimased ei mõjuta mitte mingil määral isiku süü suurust toimepandud teos. Tegemist on võimaliku tagajärjega, mis võib kaasneda isiku poolt väärteo toimepanemise eest mõistetud karistusega. Iga isik, kes rikub seadust, peab arvestama ka sellele järgneva karistusega, mis ei peagi olema isikule mugav kanda. Sealjuures võib karistuse kandmine endaga kaasa tuua ka olulisi elukorralduslikke muutusi, nt töökoha ja sissetuleku kaotus. Seega isiku jaoks, kelle jaoks on juhtimisõigus väga oluline, peab olema liiklusreeglite järgimisel eriti hoolas ja tähelepanelik ning tegema endast kõik sõltuva, et ta seadust ei rikuks. Vastasel korral tuleb arvestada ka võimalike ebameeldivate ning oluliselt isiku senist elukorraldust mõjutavate tagajärgedega. Küll aga juhib kohus Alexey Saykini tähelepanu sellele, et kui ta siiski edasiselt õiguskuulekalt ei käitu, siis järgmise liiklusalase rikkumise korral, kui karistussätte sanktsioon seda võimaldab, võib olla põhjendatud määrata talle juba põhikaristusena või lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse tähtajaline äravõtmine.
lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, see on summas kuni 800 eurot. Keskmine sanktsioon on seega 50 ühikut ehk 400 eurot. Kohtu hinnangul vastab 85 trahviühiku suurune rahatrahv summas 680 eurot Alexey Saykini süü suurusele ning eripreventsiooni vajadusele. Arvestades, et 680 euro suurune rahatrahv on küllaltki suur summa ühekorraga tasumiseks, peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine kuuele kuule. Ajatamisel lähtub kohus ennekõike Alexey Saykini poolt esitatud palgatulu andmetest ja faktist, et isikul on alaealine laps, keda on samuti vaja üleval pidada. Kaebuses on täiendavalt märgitud, et Alexey Saykin on lisaks rahatrahvile valmis läbima ka vastava liikluskoolituse, et vältida analoogsete sündmuste kordumise. Kohus tõdeb sarnaselt kohtuväline menetlejaga, et taolist karistuse liiki
Küll aga märgib kohus, et kui Alexey Saykin seda hetkel põhjendatuks ja vajalikuks peab, siis ei keela keegi tal seda läbida vabatahtlikult. KOHTU MEETMED 7/8 Alexey Saykini kaitsja esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 04.08.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025003544 tuleb rahuldada. Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse, mõistes Alexey Saykinile
lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 85 trahviühikut, s.o 680 eurot, kohustades teda rahatrahvi tasuma 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.