Obsah (9)

§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 416§ 4062§ 403§ 94§ 82

act OÜ hagi A.J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1736 eurot 60 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) lepinguline esindaja: Pille Mart

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

6.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu nr 117721251115 krediidi kulukuse määr 51,30% aastas ja lepingu nr 27941374878 krediidi kulukuse määr on 51,11% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (10 – 11 märtsil 2024) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% (kolmekordne määr seega 52,08%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 7. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on kostjale laenu andes järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034 lgst 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 403

4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste 3 kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
2. Hageja on hagi p-s 2.10 ja 3.10 selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja täidetud taotluses esitatud teavet ning esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte alusel. Esialgne võlausaldaja on teada saanud, et kostja igakuine sissetulek oli 538 eurot 38 senti ja kohustused 143 eurot. Igakuisteks majapidamiskuludeks arvestati 304 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskoor. Aktiivsed maksehäired puudusid. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
3. Kohtu hinnangul on esialgne võlausaldaja oma analüüsis kostja igakuiste kulutuste ja sissetulekute osas olnud pealiskaudne. Võlausaldaja on jätnud kontrollimata kostja ülalpeetavate olemasolu ja arvu. Kostjal oli seisuga
4. märts 2024 neli alaealist last, kelle suhtes oli tal ülalpidamiskohustus. Kohutu jaoks ei ole eluliselt usutav, et sissetulekuga ca 558 eurot kuus oli kostjal võimalik juba olemasolevaid kohustusi, võlausaldajaga sõlmitud lepingute alusel võetud uusi kohustisi ning nelja lapse ülalpidamiskohustust täita. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
2. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla 4 tasumist (

§ 416

lg-d 1 ja 2).

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Hageja on

1. septembril 2025 esitatud nõude ümberarvestuses märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kõik kostja järelmaksu lepingu nr 117721251115 maksed (78 eurot 98 senti) ning krediidikonto lepingu nr 27941374878 maksed (30 eurot 81 senti) arvestada põhinõude katteks ning intress ja viivis tuleb arvestada seadusjärgses määras. Seega on hageja nõue järelmaksu lepingu nr 117721251115 osas 771 eurot 89 senti, s.o järelmaks 800 eurot – 78 eurot 98 senti = põhinõue 721 eurot 02 senti, millele lisandub intress 7 eurot 61 senti (perioodil 16.06.2024 – 13.09.2024) ning viivis 43 eurot 26 senti (perioodil 14.09.2024 – 18.03.2025). Hageja nõue krediidikonto lepingu nr 27941374878 osas on 503 eurot 87 senti, s.o krediiti 500 eurot – 30 eurot 81 senti = põhinõue 469 eurot 19 senti, millele lisandub intress 6 eurot 68 senti (perioodil 18.05.2024 – 14.09.2024) ning viivis 28 eurot (perioodil 15.09.2024 – 18.03.2025). Hageja ei ole kohtule esitanud ümberarvestatud ja kostjale esitatud nõuete maksegraafikut, ühtlasi on märkimata, et millisest osamaksest alates on kostja ümberarvestuse tulemusena viivituses ning kas lepinguid saab lugeda ülesöelduks. Kuigi hageja ei ole vaatamata kohtunõudele ja hoiatusele, et kohus ei arvuta hageja eest tema nõudeid välja, esitanud nõuetekohast ümberarvestust, siis asub kohus seisukohale, et arvestades hageja poolt
2. septembril 2025 kohtule esitatut ei saanud kostja olla kummagi laenulepingu alusel
3. augustil 2024 kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses ning hagejal ei olnud

§ 416lg 1 kohaselt õigust lepinguid 14.

septembril 2024 üles öelda. Eeltoodust tulenevalt ei ole laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks (

§ 82lg 7).

Seega ei saa kohus võtta hagi rahuldamisel aluseks hageja väljatoodud summasid. Ilma korrektselt ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi ka osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hagejal oli võimalik esitada kohtule nõuetekohane ümberarvestus. Ka Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-24-10856

1. aprilli 2025 lahendis selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on muuhulgas tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtu ülesanne ei ole aidata hagejal ümberarvestuses esinevaid puudusi kõrvaldada. Seda enam, et hagejal on menetluses lepinguline esindaja, kellelt saab oodata juba esimese menetlustoiminguna nõuetele vastava hagiavalduse esitamist. Hageja saab valida, millal ta hagi esitab. Seega on hagejal võimalik valmistada oma nõue ette selliselt, et menetlus ei peaks keskenduma hageja dokumentides 5 esinevate puuduste kõrvaldamisele, mis oleksid muidu hõlpsasti ära hoitavad kohtumenetluses osalemiseks nõutava piisava ettevalmistusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
2. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal eelduslikult menetluskulud puuduvad, kuna ta ei ole hagile vastanud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu
4. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja
5. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6