2-25-14999/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-25-14999 Tsiviilasi A.S.-i hagi vähendamiseks Tsiviilasja hind 532,98 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.S. (isikukood XXX) Kostja K.S. (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja E.K. (isikukood XXX) Menetluse vorm Kirjalik menetlus K.S.-i vastu elatise RESOLUTSIOON
3. Rahuldada A.S.-i hagi.
4. Muuta tsiviilasjas number 2-19-12308 Tartu Maakohtu 25.10.2019 määrusega välja mõistetud elatise summat. Mõista A.S.-ilt K.S.-i kasuks välja igakuine elatis, mis on arvutatud järgmiselt: baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest. Otsuse tegemise hetkel on elatise suuruseks 301,74 eurot.
5. Otsuse punktis 2 nimetatud elatis on välja mõistetud alates 01.10.2025 kuni K.S.-i täisealiseks saamiseni.
6. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/.
7. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitama täidetavaks. Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte menetluskulud puuduvad. endi kanda. Kindlaksmääratavad Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
8. A.S. esitas 11.09.2025 Tartu Maakohtusse K.S.-i vastu hagi, milles palus vähendada K.S.-ile tasutava elatise suurust. Hageja palus välja mõista elatis alates 01.10.2025 muutuvas suuruses vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis käesoleval hetkel on 301,74 eurot kuus ning seda kuni K.S.-i täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Tartu Maakohtu 25.10.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12308 hageja ja kostja vahel kompromiss, mille kohaselt tasub hageja elatist kostja ülalpidamiseks 40,74% igaaastasest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
9. a oli see summa 220 kuus. Elatise nõude esitamisel nõuti elatist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kompromissiga lepiti kokku elatise maksmises väiksemas summas, kuid muutuva suurusena. Seega seoti väljamõistetud igakuise elatise suurus kuupalga alamääraga. Alates 01.01.2025 hakkas kehtima PKS § 101 uus redaktsioon, mis ei seo miinimumelatist enam kuupalga alammääraga. Seoses seadusemuudatusega peab hageja maksma kostjale igakuist elatist suuremas summas, kui ta peaks seda maksma kehtiva seaduse alusel. 301,74 euro asemel tuleb tasuda elatist 360,96 eurot kuus. Hageja majanduslik seis ei ole võrreldes
10. a paranenud ning hageja jaoks käib üle jõu jätkata elatise maksmist suuremas summas kui seaduses sätestatud miinimumelatis. Lisaks laekub riiklik lapsetoetus kostja ema arvele ning seda ei võeta elatise arvestamisel arvesse. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjal erivajadusi ning ei ole põhjendatuks kostjale elatise maksmist suuremas summas kui käesolev seadus ette näeb.
11. Kostja teatas kohtule 07.10.2025, et ta on nõus, et A.S. maksab K.S.-ile elatist edaspidi vähem nii nagu soovib. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13. Tartu Maakohtu 25.10.2019 määrusega tsiviilasjas number 2-19-12308 kinnitas kohus hageja ja kostja vahel kompromissi, mille kohaselt tasub hageja elatist kostja ülalpidamiseks 40,74% iga-aastasest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis mõisteti välja alates 01.10.2019 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Elatis tuli tasuda kostja seadusliku esindaja E.K. arveldusarvele.
14. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Praeguses asjas esitas hageja hagi elatise vähendamiseks seetõttu, et pärast kompromissi kinnitamist on muutunud seadusjärgse miinimumelatise alus (arvutamise kord), mitte aga oma varalise seisundi muutumise tõttu. Kohus leiab, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, mis alates 01.04.2025 on 301,74 eurot. 25.10.2019 tsiviilasjas nr 2-19-12308 kinnitatud kompromissi kohaselt tuleb hagejal tasuda elatist 360,96 eurot (40,74% kuupalga alammäärast, s.o 886 eurost). Kuna hagejalt ei ole 25.10.2019 määrusega kostja kasuks välja mõistetud elatist, mis oleks suurem kui seaduses ette nähtud miinimummäär, on tal õigus nõuda maksete suuruse muutmist.
15. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on hagi 07.10.2025 õigeks võtnud. Hageja on taotlenud elatise vähendamist PKS §-s 101 sätestatud määrani, s.o käesoleval ajal 301,74 euroni, kohus sõnastab otsuse resolutsiooni võimalikult selgelt. Tulenevalt PkS §-st 97 p 1 ja TsÜS §-st 8 lg 2 on elatis välja mõistetud kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumisel.
16. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
17. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et otsuse päises olev tsiviilasja hind on menetluslik märge ega tekita mitte kummalegi poolele kohustusi. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik