KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 12. august 2025, Rakvere 2-25-7859 Kohtuasi X hagi Yi vastu el
§ 100lg 4 kohaselt tuleb Yil väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada Yi poolt võimalike menetluse ajal tehtud elatise maksetega.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema 1
(3)esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-7859 X hagi Yi vastu elatise nõudes. Kostja ei ole hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja palub kostjalt alates 21.05.2025 (so hagi esitamisest) igakuise elatise 300 euro väljamõistmist. Elatis palutakse tasuda igakuiselt 15. kuupäevaks ning hageja seadusliku esindaja C arveldusarvele nr XXXXXXX, Swedbank AS. Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud isiklikult 14.06.2025, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 04.07.2025 kostja hagile vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseadus (
) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
§ 97
punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
§ 100
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
§ 101
lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
§ 101
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
§ 101alusel arvutatud summa.
Igakuise elatise arvutamise aluseks on
§ 101lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta 2
(3)tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub
§ 101
lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
§ 101
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Kohus mõistab alates 21.05.2025 Yilt välja X kasuks igakuise elatise 300 eurot kuni X täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx.
§ 100lg 4 kohaselt tuleb Yil väljamõistetud elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette.
Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada Yi poolt võimalike menetluse ajal tehtud elatise maksetega. Hagiavalduses palutakse kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatis tasuda hageja seadusliku esindaja C arvelduskontole nr XXXXXXX. TsMS § 445 lg-st tulenevalt määrab kohus, et elatis tuleb kostjal tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, kes teostab hageja suhtes ülalpidamist. Kohus ei märgi hageja seadusliku esindaja arvelduskonto numbrit, kuna arvelduskonto number võib aja jooksul muutuda. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2700 eurot (9 x 300= 2700 eurot). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas jätta poole endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3
(3)