KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg 16. oktoober 2025 Tsiviilasja number 2-25-4197 Tsiviilasi R.U. hagi Finnair Oyj vastu kahju hüvitamiseks Ts

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras alates 17.

oktoobrist 2025 kuni põhivõla tasumiseni.

1. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
2. R.U. esitas Finnair Oyj vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 539,54 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 19,39 eurot ja viivise

§ 113

lg 1 määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 21-22.11.2024 ära antava pagasiga lennupiletid Tartust läbi Helsingi Brüsselisse. Hageja soovis osaleda Riigikohtu esindajana Brüsselis The Judicial Network of the European Union (JNEU) correspondents iga-aastasel kohtumisel. Ürituse ajakava kohaselt oli

1. novembri õhtul ametlik pidulik vastuvõtt ja õhtusöök ning
2. novembril ettekanded ning lõunasöök. Eeldati, et mehed kannavad ülikonda koos triiksärgiga. Brüsselisse jõudes selgus, et kostja jättis hageja ära antava pagasi Helsingisse maha. Hageja käsipagasis oli ainult elektroonika, kõik vajalikud riided (k.a ülikond, triiksärk, hügeenitarbed jne) olid ära antavas pagasis. Hageja ostis Brüsselis asendusasjad kokku 1154,44 euro eest (dtl 4). Hageja sai oma kohvri kätte 22.11.2024 Brüsseli lennujaamas, kui hakkas tagasi Eestise lendama. Kostja oli nõus hüvitama ainult 115 eurot. Hageja kindlustusandja hüvitas 500 eurot (maksimum hüvituspiir), hagejale tekkinud kahju jääk on 539,54 eurot. Hageja leiab, et kostja rikkus reisijaveolepingut ning peab

§ 830p 3 alusel hüvitama tekkinud kahju.

Hageja kahju jääb Montreali konventsioonis sätestatud hüvituspiiride alla. Hageja leidis vastuseks kostja väidetele, et ilmastik ei takistanud pagasi vedu. Kostja ei tõendanud, et ilmaolud oleksid olnud halvad ning pagasit saab ühest lennukist teise transportida ka lendamiseks sobimatutes tingimustes. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks rakendanud vajalikke meetmeid kahju vältimiseks. Hommikul oli Helsingi lennujaamas väga vähe lendude hilinemisi ning need ei puudutanud hageja lende. Hageja esimene lend Tartust Helsingisse lahkus plaanitust kaks minutit varem ning jõudis Helsingisse 13 minutit enne 2/7 graafikut. Jätkulend Brüsselisse pidi väljuma kell 07.40, kuid lahkus kell 08.

1. Seega oli kostjal pagasi edastamiseks aega 50 minuti asemel 99 minutit. Hageja on 203 cm pikk ning tema jaoks ülikonna leidmine on keeruline, hageja ei ostnud kõige kallimaid asju. Mahajäänud pagasis oli Hugo Bossi ülikond. Hagejal oli kotti vaja selleks, et panna sinna ostetud esemed ja JNEU ametlikul kohtumisel jagatud materjalid. Hageja ei teadnud, et pagas on Brüsseli lennujaamas, lisaks saab seal hilinenud pagasit kätte 09.00–17.
2. Hageja teavitas kostjat oma nõudest 24.11.2024 ja sellest ajast tuleb hakata arvestama viivist. KOSTJA VASTUVÄITED
3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt jõudis hageja pagas Brüsselisse 21.11.2024 kell 19.50 kohaliku aja järgi. Kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Hageja on õigusekspert ja väga kogenud lendaja. Reisijate veole õhus ei kohaldu

reisijaveolepingu sätted, vaid Montreali konventsioon. Konventsiooni artikkel 19 järgi ei vastuta kostja kahju eest, kuna hageja pagas hilines Brüsselisse lumetormi tõttu. Helsingis oli 20.-21.11.2024 suur hulk sademeid (15-25mm), mis kujutasid endast algselt lund ning hiljem vihma ja lörtsi. Tuul oli väga tugev ja puhanguline (13 kuni 20 m/s). Soome Meteoroloogia Instituut andis Helsingile 21.11.2024 oranži taseme hoiatuse ning lääne-Soome merealadele haruldase punase taseme hoiatuse. 21.11.2024 tühistati 10% kõigist Helsingi lennujaama saabuma pidanud lendudest ning 64% kõigist sinna saabunud lendudest. Pagasite transportimine ja lennukitele laadimine oli tehniliselt oluliselt raskendatud. Paljude lendude hilinemine tähendas, et transportimist ja lennukitele laadimist vajas tohutu hulk pagaseid. Kõik protsessid olid Helsingi viidatud perioodil lennujaamas häiritud ja kostjale ei saa mõistlikult ette heita hageja ära antava pagasi hilinemist. Hageja tehtud kulutused ei olnud mõistlikud. Hageja ostis pintsaku ja püksid luksusbränd Hugo Boss poest hinnaga kokku 698 eurot. Täishinnaga ülikonna saab soetada juba 399,99 euro eest. Poest 4minutilise jalutuskäigu kaugusel asub näiteks La maison de maîtres, kust saab ülikondi rentida hinnaga 20 eurot/päev. Rentida oleks saanud ka pintsaku juurde käiva särgi. Hageja oli Brüsselis ainult kaks päeva ning jääb arusaamatuks, miks tal oli T-särke vaja. Hageja ostis endale 22.11.2024 koti hinnaga 229 eurot Samsoniti poest, mis on kallis ja mainekas pood. 22.11.2024 oli hagejale teada, et tema pagas on juba Brüsselis ning ta vajas kotti üksnes asjade lennujaama transportimiseks. Hageja satuks kahju hüvitamise järgselt paremasse olukorda kui enne kahju tekkimist ning rikastuks. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et tema pagas ning esemed olid ostetud asjadega samas hinnaklassis. Hagejale hüvitas mõistlikud kulutused 500 eurot tema kindlustusandja. 3/7 Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on tõendamata ning sissenõutavaks muutunud viivisenõue on utreeritud. Hagejal on hagi rahuldamisel sissenõutavaks muutunud viivisenõue kõige varem alates 10.12.2024. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  hageja lendas kostjaga 21.11.2024 Tartust läbi Helsingi Brüsselisse ja 22.11.2024 tagasi;  hageja andis minnes ära pagasi;  hageja pagas jõudis Brüsselisse 21.11.2024 kell 19.50 kohaliku aja järgi ning pagasi sai ta kätte Brüsseli lennujaamas 22.11.2024;  hageja ostis Brüsselis asendusasjad kokku 1154,44 euro eest;  kostja on hüvitanud sellest 115 eurot ja hageja kindlustusandja 500 eurot. Seega oli poolte vahel sõlmitud veoleping. Hageja nõuab kostjalt hüvitamata kahju 539,54 euro väljamõistmist. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid 40 eurot ja viiviseid seadusjärgses määras. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest ning kas kogu hagejale tekkinud kahju on põhjendatud. 4. Reisijate rahvusvahelist vedu õhus reguleerib Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon (Montreali konventsioon, EUR-Lex 22001A0718

§ 824

lg 3 järgi kohaldatakse konventsiooniga reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses reisijaveolepingu kohta sätestatut. Konventsiooni artikkel 19 sätestab, et vedaja vastutab kahju eest, mis tulenes reisijate, pagasi või lasti hilinemisest õhuveol. Vedaja ei vastuta hilinemisest tulenenud kahju eest, kui ta tõendab, et tema, tema teenistujad ja esindajad võtsid kõik vajalikud meetmed kahju vältimiseks või et temal, tema teenistujail või esindajail ei olnud võimalik asjakohaseid meetmeid võtta. Kostja soovis tõendada, et Helsingi lennujaamas valitseva ilma tõttu ei olnud kostjal võimalik pagasit Tartust tulnud lennukilt õigel ajal ümber laadida Brüsselisse minevale lennukile. Kostja on esitanud METAR raportid, mille kohaselt kell 06.50 ehk 13 minutit peale hageja esimese lennu Helsingis maandumist oli tuule kiirus 20 sõlme (puhanguti 33 sõlme), nähtavus 9999 m, esines kerge vihma- ja lumesadu, temperatuur oli +2 kraadi; 07.20 ehk 20 minutit enne hageja teise lennu planeeritud väljumisaega oli tuule kiirus 16 sõlme, nähtavus 6000 m, esines kerge lume- ja vihmasadu ning temperatuur oli +1 kraad. Kell 07.50 ehk 10 minutit peale hageja teise lennu planeeritud väljumisaega 4/7 oli tuule kiirus 20 sõlme (puhanguti 32 sõlme), nähtavus 4000 m, esines lume- ja vihmasadu ning temperatuur oli +1 kraad (dtl 77, 190). Kohus leiab, et arvestades Helsingi asukohta ning seda, et lennatakse ka talvel, ei ole kostja välja toodud ilmaolud erakordsed. Kostja ei ole tõendanud, et sellist tuule kiirust või temperatuuri tavapäraselt ei esine. Kohtule ei tundu usutav, et kerge lume- ja vihmasadu ning temperatuur +1 kraad on Soomes asuva lennujaama jaoks midagi erakorralist. Soome Meteoroloogia Instituudi 19.11.2024 hoiatustest (dtl 79) ei ole samuti aru saada, et 21.11.2024 olid lennujaamas erakorralised ilmastikuolud. Väljumiste nimekirja kohaselt on ridamisi lende väljunud nii õigel ajal kui hilinenult (dtl 94 jj). Kohus peab võimalikuks, et lendude hilinemine võis tekitada segadust pagasi ümber laadimisel. Samas ei ole kostja tõendanud, et kostja tegi kõik, et kahju vältida või et kostjal ei olnud võimalik rohkem midagi teha. Lendude hilinemine ei saa olla nii harv olukord, et juba hommikul kella 7-8 vahel ei suuda lennujaam seetõttu pagasit õigetele lendudele laadida. Lisaks on hageja viidanud sellele, et kui tavapäraselt oli kostjal pagasi edastamiseks aega 50 minutit, siis jätkulennu hilinemise tõttu oli kostjal aega 99 minutit. Reisijaid ei saa panna olukorda, kus pagas jõuab õigeks ajaks õigesse kohta ainult ideaalsete ilmastikutingimuste puhul. Kohus leiab, et lennufirma vastutab praegusel juhul pagasi hilinemise eest. 5. Konventsiooni artikli 22 p 2 kohaselt on kostja vastutus piiratud 1000 Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuga (SDR) reisija kohta, 21.11.2024 seisuga oli summa 1247,51 eurot. Hageja on oma kahjude summaks nimetanud 1154,44 eurot. See tähendab, et konventsioon hüvitise nõuet ei välista.

§ 824lg 2 alusel tuleb hüvitisele kohaldada töövõtulepingu kohta sätestatut.

Kahju hüvitamise regulatsiooni kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127jj).

Kahju peab olema põhjuslikus seoses kahju tekitanud sündmusega. Kohus leiab hageja nimetatud kulutusi hinnates, et riiete, pesu ja hügieenivahendite ostmine oli piisavalt põhjendatud. Hageja on tõendanud, et nii ametlik pidulik vastuvõtt kui teise päeva ettekanded eeldasid ülikonna ja triiksärgi kandmist (dtl 135 jj, 163 jj). Olukorras, kus hagejal tuleb saabumise päeva õhtuks leida ülikond ning osaleda ametlikul vastuvõtul ei saa eeldada, et hageja kulutab tunde kõige odavama ülikonna otsimisele. Sellises olukorras ei saa ka eeldada, et hageja rendib omale ülikonna. Kostja väide, et hageja soetas omale luksusbrändi riided, on hinnanguline ning ei tõenda kulutuste ebavajalikkust. Kohtul puuduvad eriteadmised selle kohta, millised kaubamärgid olid hagejale Brüsselis kättesaadavad ning parajad ja milline on tavapäraselt selliste ürituste jaoks vajalike riiete hinnaklass. 5/7 Viited Eesti kaubandusele ei ole asjakohased. Kohus peab hageja kulutusi mõistlikeks. Hageja kinnitusel sai ta 22.11.2024 kell 11:13 teada, et kohver asjadega on Brüsselis ning ta sai kohvri kätte enne kella

1. Ostukviitungi kohaselt ostis hageja seljakoti 22.11.2024 kell 15:33 (dtl 22). Kohus leiab, et kuna hageja sai arvestada oma kohvri kätte saamisega, ei olnud seljakoti ostmine enam põhjuslikus seoses kohvri hilinemisega. Hagejal oli vaja viia asjad hotellist lennujaama ning selleks 229 euro suuruse kulutuse tegemine ei ole põhjendatud. Hagejale teada olevalt oleks ta saanud lennukisse minna oma kohvriga. See, millise asja hüvitiseks hageja kindlustusandja hagejale hüvitise välja maksis, ei ole hetkel asjakohane. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et kindlustushüvitis on välja makstud just seljakoti eest. Kostjal on õigus esitada vastuväiteid kõigi hageja nimetatud kulutuste kohta. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb 229 euro ulatuses jätta rahuldamata. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 310,54 eurot.
2. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

§ 113

lg 1 alusel viivist seadusjärgses määrast, s.o

§ 113

lg 1 teises lauses nimetatud ulatuses.

§ 113lg 2 alusel tekkis kostjal viivise tasumise kohustus 24.11.2024.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse kuulutamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 30.45 eurot ning alates kohtuotsuse kuulutamisest viivised seadusjärgses ulatuses. 7. Hageja on lisaks põhivõlale palunud välja mõista sissenõudmiskulud.

§ 113

¹ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Lõike 1 alusel esitatava nõude suuruseks on fikseeritud 40 eurot. Nimetatud säte vähendab võlausaldaja tõendamiskoormist, kuna kahju tekkimist ja selle ulatust ei pea tõendama. Kuivõrd kostjal on kohustus tasuda hagejale viivist, on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid. Rohkemat ei pea hageja tõendama ning kohus rahuldab selles osas hagi.

1. Kohus jätab tähelepanuta viited hageja õigusalastele teadmistele ja lendamise kogemustele. Kostja vastutab ühtemoodi nii juristi kui õigusteadmisteta isiku pagasi hilinemise eest. Asjakohased ei ole viited sellele, kas hageja maksis ära antava pagasi eest ning poolte võimelikele varasematele vaidlustele. Kõik need ei muuda hüvitise maksmise kohustust.
2. Menetluskulud Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi umbes pooles ulatuses, s.o summas, millega hageja oleks olnud kompromissi sõlmimisel nõus. Kompromissi sõlmimisel oleks poolte menetluskulud jäänud eelduslikult poolte endi kanda. 6/7 Kohus arvestab ka sellega, et tegemist on lihtmenetlusega ning poolte menetlusdokumendid võiks sellisel juhul olla võimalikud lühikesed ja selged. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7/7