3-25-2099/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene

1. november 2025, Tartu 3-25-2099 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X. Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. augusti
5. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. X.X. esitas Tartu Vanglale hüvitisenõuded nr 2-25/2-2/4632, 2-25/2-2/4653, 2-25/22/
7. Kaebaja selgitas, et laia madratsi tõttu libises see öörahu ajal kõrvale ja kaebaja kukkus voodi ülemiselt narilt põrandale ja vigastas ennast. Kaebaja selgitas, et vangla ei ole suutnud aastatega likvideerida narilt kukkumise ohtu. Kaebaja soovis, et vangla hüvitaks talle tekitatud mittevaralise kahju.
8. Tartu Vangla jättis
9. juuni
10. a otsusega nr 1-9/25/171-3 kahjunõude rahuldamata. Vangla selgitas, et kaebaja esitas mitu samasisuliste nõuet ja seega lahendab vangla need koos. Vangla oli seisukohal, et vanglale ei ole omistatav kohustuste rikkumine ega õigusvastane tegevus. Vangla ei ole ühegi õigusakti alusel kohustatud kinnipeetavatele piirdega voodit tagama. Kaebajale on vangla poolt väljastatud ka nõuetekohane madrats, mis võtab arvesse nii tema pikkust kui ka kehakaalu.
11. X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja taotles riigi õigusabi ja riigilõivu vabastust kaebuse esitamisel. Kaebaja selgitas, et vangla väljastatud madrats on ülemisele voodikohale liiga lai. Vangla ei ole teinud pingutusi, et olukord kontrolli alla saada.
12. Tartu Halduskohus jättis
13. augusti 2025.a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates määruse jõustumisest tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 90 eurot. Riigi õigusabi taotlus jättis halduskohus rahuldamata. 4.
14. Halduskohus selgitas, et kaebaja taotleb talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 3000 eurot (riigilõiv sellelt on 90 eurot s.o 3% 3000-st). Kaebaja taotles menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1, füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kinnipeetava isiku puhul tema sissetulekust maha arvamisele kuuluvad rahaliste nõuete täitmiseks minevad ja vabanemis- ja nõuetefondi kinni peetud summad ning elektriseadmete kasutamise kulud. Kinnipeetavate isikute puhul eeldatakse, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused (hügieenitarbed ja muud erakorralised kulutused) ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata. Alates
15. aastast on kuutasu alammääraks 886 eurot (s.o 5% 886 eurost ) kokku 177,2 eurot. 4.
16. Kaebaja esitas kohtule menetlusabi taotluse
17. juunil
18. Seega, arvestades § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, on kaebaja majanduslikku seisundit kontrollitav periood
19. veebruar 2025 kuni
20. juuni
21. Sellel perioodil oli kaebaja sissetulek kokku 796,33 eurot. Kaebajal on tehtud väljamaksed nõuete fondi ja väljamaksed elektri tarbimise eest kokku 382,8 eurot. Sellest tulenevalt on kaebaja keskmine kahekuine sissetulek 118,17 eurot (s.o (796,33-177,2382,8)/4x2)). Järelikult on kaebaja suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu 90 eurot. Sellest tulenevalt jätab kohus menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustab kaebajat tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu 90 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
22. X.X. esitas halduskohtu
23. augusti
24. a määruse peale määruskaebuse. Kaebaja selgitab, et tema majanduslik seisund on halvenenud, mistõttu ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda. Kaebaja palub võimaldada temal riigilõivu tasumine kolme kuu jooksul osamaksetena või siis arvestada tema uut majanduslikku seisundit ja jätta riigilõiv riigi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
26. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.
27. Halduskohus on vaidlustatud määruses tõlgendanud, et kaebaja taotleb Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 3000 eurot ning märkinud, et kaebuse esitamise eest tuleb tasuda riigilõivu 90 eurot. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kaebaja aga ei nõustu halduskohtuga, et menetlusabi taotlust tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja on suuteline tasuma kaebuselt riigilõivu 90 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel viidanud asjakohasele kohtupraktikale ja 2 õigusnormidele ning nõustub halduskohtu resolutsiooniga, ent peab vajalikuks osaliselt muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
28. HKMS § 68 lg 4 kohaselt vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigeks ajaks esitatuks, kui see on tähtpäevaks üle antud asjakohasele asutusele. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotlust sisaldavale ümbrikule on valvur märkinud kuupäevaks
29. juuni 2025 (dtl 5, 9). Järelikult tuli HKMS §-i 112 lg 1 p 1 kohaselt taotluse lahendamisel arvestada perioodi
30. veebruarist kuni
31. juunini
32. Halduskohus aga on ekslikult märkinud, et menetlusabi taotlus esitati
33. juunil 2025 ja sellest lähtuvalt võtnud kontrollitavaks perioodiks
34. veebruar kuni
35. juuni 2025 (dtl 26). Kuigi halduskohus on eksinud, ei muuda see järeldust, et menetluskulud (riigilõiv 90 eurot) ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Ajavahemikul
36. veebruarist kuni
37. juunini 2025 oli kaebaja sissetulek kokku 776 eurot. Kaebajal on tehtud väljamaksed nõuete fondi ja väljamaksed elektri tarbimise eest kokku 390,90 eurot. Muid väljaminekuid, mida saaks sissetulekutest maha arvata, arvestatud perioodil tehtud ei ole. Kaebaja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 103,95 eurot s.o (776-177,2-390,90) ÷4×
38. Järelikult HKMS §-st 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt kaebajale menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole lubatud ning halduskohus jättis õiguspäraselt menetlusabi taotluse rahuldamata.
39. Kaebaja on määruskaebuses avaldanud soovi riigilõivu tasumiseks osamaksetena. HKMS § 112 lg 4 sätestab, et kui menetlusabi taotluse läbivaatamisel ilmneb, et taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi andmiseks, kuid kohus leiab, et tasumisele kuuluva riigilõivu korraga tasumine takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isiku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtusse, võib kohus menetlusabi korras määrata, et kaebuse eest tasutakse riigilõiv osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kaebaja ei ole halduskohtult taotlenud riigilõivu tasumist osamaksetena ja halduskohus ei ole sellist taotlust ka lahendanud, ei pea ringkonnakohus võimalikuks lahendada taotlust riigilõivu tasumiseks osamaksetena. Kaebajal tuleb vastav taotlus esitada halduskohtule.
40. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt) 3