lõiget 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise osas, milles pole kokku lepitud teisiti. Pooled on lisaks kokku leppinud, et mistahes muud kõrvalkulud jäävad samuti poolte endi kanda. 1.
lõike 2 alusel jõustunud kohtumääruses hageja nimi ja andmed initsiaalide või tähemärkidega.
lg 1 p 4 ja
§-s 432 sätestatud 2 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled ei pea vajalikuks käesoleva kompromissi kinnitamist kohtuistungil ja paluvad, et kohus kinnitaks kompromissi kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled paluvad kompromissi kinnitavas määruses kajastada kompromissis toodud tingimused. Pooled paluvad
lõike 2 alusel asendada jõustunud kohtumääruses hageja nime ja andmed initsiaalide või tähemärkidega. Pooled kinnitavad, et neil on kõik õigused allkirjastada kompromiss ja nad on kompromissi tekstiga hoolikalt tutvunud ning mõistavad kompromissi sisu, tähendust ja tagajärgi. Kohtu põhjendused 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse,
3.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 3 7.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda, va milles pole kokku lepitud teisiti. 8.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.