← Eesti

3-25-3121/10

Obsah (8)§ 151§ 77§ 79§ 2§ 165§ 268§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. november 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3121 Haldusasi Skarco

) § 37 lg 2 punkti 1 ja § 267 lg 1 nõuetele vastavat selget tühistamisnõuet. Kaebaja taotles vaid VAKO otsuse, kuid mitte hankija 01.08.2025 otsuse tühistamist. Läbi vaatamata jätmise aluseks on

§ 151lg 1 punkt 1 või lg 2 punkt 1.

Lisaks on tühistamisnõue VAKO otsuse osas ebaselgelt sõnastatud. 8.

  1. Kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. Kaebaja väide kohtute ja vaidlustuspraktika muutmisest on eksitav. VAKO tõlgendas RHAD-i õigesti. Kaebaja väited on ülejäänud osas samuti asjakohatud ja põhjendamatud. 8.
  2. Kaebaja saab konverterile seatud nõuetest ebaõigesti aru. KS16 seadme osas on RHAD-is tõesti märge „12x“, kuid see on ekslik. Õige olnuks „x“ asemel „G“, mis on andmemahu mõõtühik. Seda kinnitab vormilt 9 avatava näidistoote pilt, millel on tähis „12G“. See on hõlpsasti arusaadav igale antud valdkonda tundvale spetsialistile. 8.
  3. Kaebaja tekitab asjatult segadust, viidates VAKO otsuse punktile 14, kus lahendati hoopis kaebaja enda pakkumuse tagasilükkamise küsimusi. Kui kaebaja püüab väita, et VAKO lahendas kolmanda isiku pakkumuse vastavuse küsimust erinevalt oma otsuse punkti 14 käsitlusest, siis sellised etteheited pole põhjendatud. Kriitika kaebuse punktides 16 – 26 on põhjendamatu. 8.4.
  4. Vaadates VAKO otsuse punkte 20 ja 21 tervikuna, siis on põhjendamatu kaebaja väide, et VAKO otsus on senise praktikaga vastuolus. VAKO ei pidanud näidistoote omadusi tähtsamaks kui tähisega KS16 seadme omadused, vaid kasutas tõlgendamisel näidistoodet. Hankedokumentide eripära on ka selles, et kõikide vormil 9 loetletud seadmete kohta oli veerus J välja toodud näidistoode, seega on õige, et viide näidistootele pole tähenduseta. 7

(17)8.4.
  1. Eelneva tõttu on asjakohatu kaebuse punktide 20 – 21 arutluskäik pikaaegse kohtupraktika kohta, mis puudutab hanke alusdokumente kui eelhaldusakte. Hankija ja VAKO tõlgendasid hankedokumente viisil, mis on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. 8.4.
  2. Kaebuse punktis 23 mööndakse, et kohtupraktika lubab tõlgendada hankedokumente ning kõrvaldada selged ja vahetult äratuntavad vead. Arvestada tuleb hankelepingu eseme ja hankemenetluse olemusega. Kohtupraktikas on selgitatud, et hankedokumentide tõlgendamisel tuleb lähtuda tavapärastest tõlgendusmeetoditest ning juhinduda RHS § 87 lg-st 1 (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-1523, punkt 23). Seega pidi hindama valdkonnas tegutseva isiku arusaama, kuid kaebaja arusaam on ebaõige ja -loogiline. VAKO põhjendused on õiged. 8.4.
  3. VAKO tõlgenduse õigsust kinnitavad muudele sarnastele seadmetele (konverterid ja muundurid) vormil 9 kehtestatud nõuded, kus on samuti märgitud „12G“ ehk mõeldud on gigabitti. Pakkujatel oli vormi 9 ja hankedokumente tervikuna läbi vaadates võimalik hõlpsasti aru saada, mida number 12 tegelikult tähendab. 8.4.
  4. Põhjendamatu ja vastuoluline on kaebuse punktides 24 – 25 väidetu, et tähisega KS16 seadmele esitatud nõude sõnastus (12 x 4k SDI) on keeleliselt ja tehniliselt üheselt mõistetav ja valdkonnas laialt levinud. Kaebaja väidab nagu hankija olekski kaebaja väidetud omadustega toodet soovinud, kuid samas väitis vaidlustuses tõsikindlalt, et talle teadaolevalt turul selliseid tooteid ei pakuta. 8.
  5. Valdkonnas tegutsev pakkuja pidi seadme KS16 nõuetest õigesti aru saama. Ka sõna signals kasutamine ei vii teistsugusele järeldusele. Kaebaja väited on arusaamatud ja alusetud. Mitmuse kasutamine on loogiline, sest signaali konverteerimisel tuli signaali saata rohkem kui üks kord, ning sellest ei järeldu, et hankija soovis 12 liitega konverterit. 8.
  6. VAKO ei modifitseerinud kaebaja esitatut. Kaebaja pöördus algselt VAKO-sse väitega, et hangitavale seadmele on kehtestatud nõuded, mida pole võimalik täita ja tõi näiteid konverteritest, mis on hangitavale lähedased (vaidlustuse punkt 2.11). Hiljem väitis kaebaja vaidlustusmenetluses, et nõutavate omadustega seade on olemas, kuid maksab 15 000 eurot. Seega jääb arusaamatuks, miks kaebaja seda ise ei pakkunud. Vastuolu kaebaja argumentatsioonis näitab, et tema väited on otsitud ja ilmselgelt põhjendamatud. Lisaks ükski mõistlik pakkuja ei esita pakkumust, kui ta on arusaamal, et nõuetele vastavat pakkumust pole võimalik esitada, vaid sel juhul oleks mõistlik pakkuja esitanud selgitustaotluse või RHAD-i vaidlustanud. Kaebaja ise pakkus lahenduse, mis ei vajanud seadet tähisega KS16, kuid selline lähenemine oli ebaõige. Veel märgib kolmas isik, et tema ei pakkunud näidistoodet, vaid üht teist tähisega KS16 seadet, mille andmeedastuse maht oli 12G ja seda saab kasutada SDI süsteemis. 8.
  7. Kaebaja üritas pakkumust esitades saada ebaõiglast eelist ning esitab nüüd vastuolulisi väiteid. Kaebaja ise ei pakkunud mh seadet tähisega KS16 ja algselt tema arusaamise järgi sellist toodet turul polnudki. Seega oli kaebajal algusest peale kavatsus hankija ja teised pakkujad üle kavaldada teadmisega, et seadet KS16 pole võimalik pakkuda ja tema enda lahendus seda ei vajanudki. Tegevusplaan oli ka selline, et enda pakkumuse mitteedukaks osutumisel vaidlustab kaebaja eduka pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamist. Kuna kaebaja pakkumus siiski tagasi lükati, on kaebaja asunud väitma, et seadet KS16 oli siiski võimalik pakkuda. Kaebaja käitumine ei vasta hea usu põhimõttele. Kaebaja jättis teadlikult hanketingimuse kohta hankijalt selgituse küsimata. 8.
  8. Kaebaja tehnilise sisuga väited hangitava konverteri kohta on ebaõiged ja asjatundmatud. Kaebaja võrdlused tähe „x“ kasutamise kohta vormil 9 on asjakohatud, kuna võrreldud on 8
(17)võrreldamatuid asju. Samas seadmete juures, kus kaebaja käsitluse järgi tulnuks kordajana „x“ kasutada, seda tehtud pole. Kaebaja täiendavas seisukohas esitatud arutluskäik kaamera kohta on arusaamatu, kuna see ei seostu optikakonverteri kasutamisega. Samuti on kaebaja arusaam hankija soovitud terviklahendusest ebaloogiline, sest puudub igasugune vajadus selliseks võimekuseks, et konverteerida 288 signaali. KOHTU PÕHJENDUSED Menetluslikud taotlused
  1. Kolmas isik taotles 30.09.2025 vastuses kaebusele 1, et kaebaja eemaldataks tema VAKO menetluses esitatud 15.08.2025 vastuse lisade 5 ja 6 uurimisest ning et kohtumenetlus kuulutataks nende lisade osas kinniseks, sest tegemist on tema ärisaladusega. Kõnealused lisad 5 ja 6, mis esinevad digitaalses kohtutoimikus koduvalt2 esitas VAKO kohtule 25.09.2025 juurdepääsupiiranguga dokumentide koosseisus ning kohus ei teinud mh neid dokumente menetlusosalistele nähtavaks vastavalt kohtu 23.09.2025 määruse3 resolutsiooni punktile
  2. Kohus nõustub, et tegemist on ärisaladusega, kuna lisad 5 ja 6 sisaldavad andmeid kolmanda isiku pakutava seadme kohta. Sarnaselt kolmanda isiku viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2025 otsuses nr 3-25-246 toodule (põhjenduste punkt 6) peab kohus kolmanda isiku taotlust põhjendatuks. Seetõttu tuleb käesolevas haldusasjas menetlus kuulutada

§ 77

lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 punkti 6 alusel kinniseks osas, mis puudutab VAKO-le esitatud kolmanda isiku 15.08.2025 vastuse lisade 5 ja 6 uurimist, ning eemaldada nende dokumentide uurimisest kaebaja vastavalt

§ 79lg 1 punktile 5.

10. Kolmas isik taotles vastuses kaebusele ka kaebuse läbi vaatamata jätmist

§ 151

lg 1 punkti 1 või lg 2 punkti alusel põhjusel, et selles ei ole esitatud selget tühistamisnõuet hankija 01.08.2025 otsuse4 suhtes ning lisaks on VAKO otsuse5 tühistamise nõue ebaselgelt sõnastatud. 11. See taotlus jääb rahuldamata.

§ 2

lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistis kaebuse põhjenduste pinnalt kaebaja tahet ning võttis 23.09.2025 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada VAKO otsus ning hankija 01.08.2025 otsus osas, milles kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks. Kaebaja ei vaielnud kohtu sõnastatud nõudele vastu, vaid kinnitas vastuseks kolmandale isikule, et see vastab tema tahtele (kaebaja 08.10.2025 seisukoha6 punkt 38). Ka VAKO otsuse suhtes esitatud tühistamisnõudest on arusaadav, et kaebaja soovib VAKO otsuse tühistamist osas, milles temaga ei nõustutud, et kolmanda isiku pakkumus tunnistati vääralt vastavaks ja edukaks. Kokkuvõttes, kui kaebuse nõuded ei ole sõnastatud piisavalt täpselt või korrektselt, siis võib kohus ebatäpsused ületada tõlgendamise teel ning puudub põhjus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebuse sisuline lahendamine 1 Vt digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 607–613. Dtl 270–272, 320–322. 3 Dtl 39–43. 4 Sisu kaebaja osas nähtav kaebuse lisast 1, dtl 8–9. Täielik protokolliline otsus esitati VAKO toimiku koosseisus 25.09.2025, dtl 290–295. 5 Sisaldub kohtule 25.09.2025 esitatud VAKO toimikus (dtl 222–242). 6 Dtl 622–628. 2 9

(17)
  1. Vaidlus on selles, kas hankija tunnistas õigesti 01.08.2025 otsusega kolmanda isiku pakkumuse7 vastavaks ja edukaks. Nimelt leiab kaebaja, et kolmas isik ei pakkunud nõuetelevastavat keskset seadet, mille andmed ja nõuded olid RHAD-is järgmised8: Jrk nr Tähis Nimetus Toote tehnilised näitajad Näidistoode Tootja Toote link 16 KS16 SDI signaali konverter optiliseks ja tagasi koaksiaali 12 x 4K SDI signals to Optical (sm LC) and back to SDI optical fiber Blackmagicdesign Mini Converters – Tech Specs | Blackmagic Design Samad andmed hangitava seadme kohta nähtuvad ka faili „Pakkumuse esitamise ettepaneku lisa 1: tehniline kirjeldus“ punktis 7.
  2. toodud lingi kaudu leitavast Exceli tabelist „Konverentsi AV süst.seadmed“ (edaspidi tabel)9, kuid lisaks on seal tabelis lahter „F“ pealkirjaga „tk“, mille kohaselt soovitakse konvertereid tähisega KS16 hankida 24 tk.
  3. Nagu ka VAKO-s, on kohtus vaidlus tehnilise näitaja „12 x 4K SDI signals to Optical (smLC) and back to SDI“ mõistmises. Kaebaja leiab, et tingimusest tuleb lähtuda nii, nagu see on kirja pandud ehk tähistust „12 x“ arvestades peab konverter olema 12-kanaliline ja seega suutma samaaegselt konverteerida 12 erinevat 4K SDI-videosignaali optilisele meediale ehk „optical fiber“ (kasutades SM LC- single-mode LC-ühendust) ja konverteerida need tagasi optilisest meediast SDI-ks. Hankija aga selgitab, et konverteri tehnilise näitaja kirjapanekul on tehtud viga ning „12 x“ asemel mõeldi „12 G“, milles G tähistab andmemahu mõõtühikut gigabitti. Hankija soovis hankida ühekanalilisi konvertereid, mitte 12-kanalilisi, ja seda kinnitab vormil 9 ning tabelis sisalduv link näidistootele. Kolmas isik toetab hankija positsiooni ning ka VAKO on sellega vaidlustatavas otsuses nõustunud. Tingimuse tõlgendusest oleneb, kas kolmanda isiku pakkumus oli vastav, kuna kolmas isik pakkus ühekanalilist konverterit.
  4. Halduskohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega kolmanda isiku pakkumust puudutavas osas (vt sisulisi põhjendusi punktides 19–26) neid kordamata (

§ 165lg 2).

Ehkki vaidluse põhiküsimused ja -väited on võrreldes vaidlustusmenetluses käsitletutega samad, siis on menetlusosaliste põhjendused kohtumenetluses mõnevõrra põhjalikumad, mistõttu analüüsib kohus järgnevalt seadme KS16 tehnilise näitaja tõlgendamist ning vastab kaebaja väidetele.

  1. Kohtu- ja vaidlustuspraktika kohaselt tuleb riigihanke alusdokumente kui avalikkusele suunatud tahteavaldust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi. Sealjuures tuleb mõistlikuks isikuks pidada hankeesemega seonduva valdkonna spetsialiste. 10 Kohtupraktikas on ka rõhutatud, et hanke tingimusi ei saa alati tõlgendada ainult nende grammatilisele analüüsile tuginedes, kuna see võib viia tulemuseni, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse üldiste põhimõtetega.11 Lisaks kehtib põhimõte, et olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada 7 Sisaldub VAKO 25.09.2025 esitatud juurdepääsupiiranguga dokumentides, dtl 506–
  2. Vt kaebuse lisana 2 esitatud vorm 9 – Seadmete spetsifikatsioon. 9 Lingile vajutamisel nõutakse projektdokumentatsiooni nägemiseks sisselogimist, kuid kohtule on tabel kättesaadav VAKO poolt 25.09.2025 esitatud toimikust failina pealkirjaga „Konverentsi AV süst seadmed.xlsx“. 10 Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 otsuse nr 3-13-2040 punkt 21; VAKO 13.09.2019 otsus vaidlustusasjas nr 13719/208969, punkt
  3. 11 Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2017 otsuse nr 3-17-1063 punkt
  4. 8 10

(17)pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega.12
  1. Kohus nõustub VAKO otsuses (punkt 23) tooduga, et nõude sõnastamisel tegi hankija ilmse vea, märkides tähe „G“ asemele tähe „x“, millega tähisega KS16 SDI signaali konverterile kehtestatav tingimus läks vastuollu nii TK-ga kogumis kui näidistoote omadustega. Kohus möönab, et korrektsete hankedokumentide koostamine on hankija ülesanne ja vastutus ning on kahetsusväärne, et viga vormile 9 ning tabelisse sattus. Sellegipoolest, vaadates hankedokumente süsteemselt ning avades lingilt ka näidistoote, pidi vastava valdkonna spetsialist aru saama, et hankija soovis ühekanalilist konverterit andmemahuga 12 G. Nimelt on näidistoote lingi avamisel selle juures kirjeldus Connections 1xSD, HD and 12 G-SDI Video and 1x Optical Fiber Input ehk näidistootel on üks SDI sisend ja üks optiline väljund, tegemist on ühekanalilise konverteriga. Samuti on avanevalt näidistootelt näha ühik G:
  2. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et VAKO poolt näidistootele tähenduse andmine konverteri tehniliste näitajate nõude tõlgendamisel on vastuolus kehtiva praktikaga, mille kohaselt eritingimusi kehtestamata on näidistoote funktsioon üksnes abistav ja näidistoote tingimused ei ole osa tehnilisest kirjeldusest. Kaebaja viidatud VAKO 11.12.2018 otsuses nr 239-18/200648 oli tegemist olukorraga, kus hankija, pidades näidistoote parameetreid tehnilise kirjelduse osaks, lükkas pakkumuse tagasi näidistoote sellise parameetri alusel, mida polnud tehnilises kirjelduses isegi nimetatud. Praeguses vaidluses ei peeta näidistoodet TK osaks, vaid seda kasutatakse konverteri tehnilise näitaja tõlgendamisel. Kuna kaebaja väidab, et hankija soovis hankida 12-kanalilist konverterit, kuid hankija sõnul ühekanalilist, siis näidistoode kinnitab vaieldava parameetri osas, et konverter pidi olema ühekanaliline ning numbri 12 järel olema täht „G“, mitte „x“. Ka käesolevas asjas tehtud VAKO otsuse punktist 13.2, kus käsitleti kaebaja enda pakkumuse vastavust ning rõhutati hangitavate seadmete tehniliste näitajate olulisust, ei tulene, et näidistoodet ei saaks tõlgendamisel kasutada.
  3. Kuna näidistoode oli kättesaadav veebilingi kaudu, siis on kaebaja märkinud, et veebilingid ei ole osa tehnilisest kirjeldusest. Kohus nõustub sellega ning käesolevas asjas ongi veebilingil abistav funktsioon tõlgendamisel, veebilingi informatsioonile pole viidatud kui TK osale. Tuleb möönda, et veebilinkide kaudu ligipääsetav informatsioon võib ajas muutuda või kaduda, kuid puudub vaidlus, et seadme KS16 puhul on hankija viidatud näidistoode jätkuvalt hankija näidatud allikast kättesaadav ja samuti on see kohtule esitatud VAKO toimikus olemas pdf failina (nt dtl 109 – 118). Seega ei ole vajalik hinnata teoreetilist olukorda, kui näidistoote informatsioon oleks kadunud või muutunud. 12 Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2025 otsuse nr 3-24-3262 punkt
  4. 11
(17)
  1. Kaebaja leiab, et VAKO käsitlus on vastuolus ka pikaaegse kohtupraktikaga, mille kohaselt on RHAD eelhaldusakt ja selle tingimused on siduvad kõigile, olenemata sellest, kas need on õiguspärased, mõistlikud või isegi võimatud täita. Kohus märgib, et sellise praktika olemasolu ja õigsust ei seata kahtluse alla, kuid kohus on seisukohal, et hankija ja VAKO pole vastava kohtu- ega vaidlustuspraktikaga13 vastuollu sattunud. 19.
  2. Praeguses asjas ei väideta, et TK-s sätestatu ei kehtiks või et konverterile seatud nõudeid saaks hakata pärast pakkumuste esitamist muutma. Konverterile seatud tingimus kehtibki sellisena, nagu see on, kuid see ei välista tõlgendamist. Seda toetab ka kaebaja viidatud Tartu Halduskohtu 12.11.2023 otsuse nr 3-23-2155 punktis 8 märgitu: „Praeguses menetlusstaadiumis ei saa enam anda hinnangut sellele, kas tehnilise kirjelduse nõuded olid õiguspärased (

§ 268lg 4).

Tehnilisest kirjeldusest tuleb lähtuda sellisena, nagu see on. See ei keela vajadusel tehnilise kirjelduse tõlgendamist.“ Kaebaja käsitluse kohaselt ei oleks võimalik riigihanke alusdokumente üldse tõlgendada olukorras, kus tõlgendamine võiks viia teistsugusele järeldusele kui kirjapilt. Selline käsitlus ei ole õige, olles mh vastuolus ka eespool toodud praktikaga, et hanke tingimusi ei saa alati tõlgendada ainult nende grammatilisele analüüsile tuginedes. 19.

  1. Ka kaebaja viidatud lahendid, kus käsitletakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust, ei välistada tõlgendamist. Kaebaja viidatud Tartu Halduskohtu 02.08.2024 otsuse nr 3-24-1892 punktist 25 tuleneb, et kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused ja pakkumuse vastavuse kontrollimisel on hankija seotud RHAD-is kehtestatuga ning nendele tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebaja osundatud Euroopa Kohtu lahendites14 rõhutatakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning läbipaistvuskohustust ja sealt tuleneb, et pakkujatele peavad kehtima samad tingimused ning neil peavad olema võrdsed võimalused. Kohus märgib, et pakkujatele kehtisidki samad tingimused ja samas jääb arusaamatuks, kuidas kaebajat ebavõrdselt koheldi. Kaebaja jättis oma pakkumuses pakkumata neli seadet, sh konverteri tähisega KS16, põhjendusega, et hankija soovitud SDI protokollil põhineva lahenduse asemel pakkus tema NDI protokollil põhinevat lahendust, millisel juhul ei ole mh konverteri tähisega KS16 kasutamine otstarbekas (vt VAKO põhjendustes osa „Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus“). Kaebaja ei väida, et ta jättis konverteri tähisega KS16 pakkumata põhjusel, et tema hinnangul nõuti 12-kanalilist konverterit ja seda polnud võimalik pakkuda. Vastuseks kaebaja täiendava seisukoha punktile 9 (s.o kaebajal ei lubatud pakkuda TK-st erinevat lahendust, kuid kolmandal isikul lubatakse) leiab kohus, et kaebaja ja kolmas isik olid praeguses asjas pakkumuste vastavuse kontrollimisel erinevas olukorras, kuna kaebaja jättis osad asjad üldse pakkumata. Kolmas isik, erinevalt kaebajast, pakkus aga mh konverterit tähisega KS16, ning selle osas on tõusetunud vaidlus tõlgendamises. 19.
  2. Kaebaja viide kaebuse punktis 21, nagu Tartu Halduskohtu otsuse nr 3-24-1892 punktist 37 tuleneks, et RHAD-is sõnastatud siduvat tehnilist tingimust ei ole lubatav asendada näidistoote põhjal tuletatud alternatiivse tõlgendusega, jääb arusaamatuks. Selles lahendis ei käsitleta näidistoote temaatikat ja punktis 37 leitakse hoopis, et kui pakkumuses olid osad veerud täitmata, siis hankija ei pidanud täitmata veergude sisu ise tuletama hakkama. Eelnevat arvestades on kohtul keeruline kaebaja väitele sisuliselt vastata. 13 Sh kaebaja poolt kaebuse punktis 20 ja täiendava seisukoha punktides 6 ja 7 toodud lahendid. Euroopa Kohtu 06.11.2014 otsus asjas C-42/13 (punktid 42 – 44, 46, 50), 12.03.2015 otsus C-538/13 (punkt 33), 29.04.2004 otsus C-496/99 P (punktid 37 – 38), 11.05.2017 otsus C-131/16 (punktid 25 – 26), 25.04.1996 otsus C87/94 (punkt 54), 12.12.2002 otsus C-470/99 (punkt 93). 14 12

(17)19.
  1. Kaebaja tõi veel esile, et VAKO tõlgendust ei saa õigustada viitega „ilmsele eksimusele“, sest kohtupraktika kohaselt on lubatav kõrvaldada üksnes sellised selged ja vahetult äratuntavad vead, mis ei muuda RHAD-i sisu ega tähendust. Kaebaja sõnul eksimuse parandamine ei tohi viia olukorrani, kus algselt siduv tingimus kaotab oma mõtte või asendub sisuliselt teistsuguse sisuga tingimusega. Kohus leiab, et sarnaselt eespool leituga on kaebajale vastuseks tõdemus, et vormil 9 ning tabelis toodud tehniline näitaja kehtib jätkuvalt, kuid küsimus on selle tõlgendamises.
  2. Kaebaja toob välja, et tingimuse 12 x 4K SDI signals to Optical (smLC) and back to SDI sõnastus on tehniliselt ja keeleliselt üheselt mõistetav ja see ei jäta ruumi kahtluseks, et nõutakse 12 eraldiseisva 4K SDI signaali paralleelset konversiooni. Seevastu 12G-SDI tähistab andmesagedust ehk 12 gigabitti sekundis ühe SDI-signaali kohta ning on seotud ühe lingi läbilaskevõime, mitte kanalite arvuga. Seega „x“ ja „G“ tähistavad olemuselt täiesti erinevaid näitajaid ja sisulise erinevuse tõttu ei saa võtta seisukohta, et tegemist oli pelgalt trükiveaga. Kohus nõustub hankija ja kolmanda isikuga, et hankedokumente süsteemselt vaadeldes pidi valdkonna spetsialistile olema arusaadav, et konverteri puhul mõeldi andmemahtu 12 G. Nimelt nähtub vormilt 9 seadmete tähisega KSE4, TSAB4, KPAB4 ja KPAB5 ja LPAB 4 osas, mis on konverterid ja muundurid, et nende nimetustes ja toote tehnilistes näitajates kasutatakse samuti „12 G“ ehk mõeldud on gigabitti. On tõsi, et vormil 9 kasutas hankija tähist „x“ osade seadmete puhul ka kordajana (nt KS3 – KS6), kuid tegemist oli videomiksrite ja mikrofonide järgimissüsteemiga. Kohtu hinnangul peaks valdkonna spetsialist mõistma, et seadme näitajaid on loogiline võrrelda sarnaste seadmete näitajatega. Ka oli vormist 9 nähtav, et koguste näitamiseks ei kasutatud tingimata just „x“ tähist, kuna näiteks seadme KS1 puhul oli asjaolu, et hangitakse 40 sisendiga seadet, tähistatud kui „40 12G-SDI Inputs“ ehk ilma kordajata. Samuti kasutati koguste näitamiseks sõnu: nt 2 kanalit; 4 sisendit ja väljundit (seadmed KS8, KPAB11). Seega ei saa nõustuda, et tehniliselt ja keeleliselt on kaebaja tõlgendus ainuõige.
  3. Kuigi kaebaja väljendas kohtumenetluses korduvalt pahameelt selles, et menetlusosalised ja VAKO tuginesid kaebaja poolt 11.08.2025 vaidlustuse15 punktis 2.11 märgitule, et talle teadaolevalt hankida soovitavad 12-kanalilised konverterid turul puudusid, nõustub kohus, et sellel väitel on jätkuvalt tähtsus. 21.
  4. Vaidlustuse esitamisel ja ilmselt ka eelnenud hankemenetluse ajal oli kaebajal teadmine, et 12-kanalilist konverterit pole turul saadaval. Täiendavas, 22.08.2025 seisukohas 16, märkis kaebaja punktis 2.15: „Vaidlustaja on tuvastanud, et hankija on hankedokumentides kehtestanud tingimuse, millise tingimuse täitmine on küsitav või kui on täidetav siis maksumuselt märkimisväärselt kallim, kui kolmanda isiku pakkumus saaks olla. Näiteks maksab Fieldcasti selline seade umbes 15 000 eurot, mis 24 seadme puhul tähendaks maksumust 367 000 eurot.“ Kohtus 08.10.2025 esitatud täiendavas seisukohas leidis kaebaja, et nii 6, 8, 10, 12 kui 16 väljundiga konvertereid on olemas „juba täna turul“, ja viitas Evertzi raamile, millele on võimalik panna väljundeid nii palju kui soovitakse, kuid kuni
  5. Lisaks, kuna hankija ei ostnud riiultoodet, siis kaebaja arvates võinuks keegi hanke jaoks spetsiaalselt 12-kanalilise konverteri toota. Sellest, et turul siiski on olemas mitmete kanalite arvuga konvertereid, ja hankelepingu eeldatava maksumuse märkimata jätmisest hankija poolt, järeldas kaebaja täiendavas seisukohas, et kaebaja ega teised pakkujad ei saanud kahtluse alla seada asjaolu, et tõesti soovitakse mitmete väljunditega konvertereid. 15 Sisaldub kohtule 25.09.2025 esitatud VAKO toimikus, failis „11.08.msg“ (dtl 57 – 63). Sisaldub kohtule 25.09.2025 esitatud VAKO toimikus, failis „22.08.2025 vako Skarcon OÜ seisukoht ja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks riigihankes nr 294834“ (dtl 202 – 205). 16 13
(17)21.
  1. Kohtu hinnangul ei moonutanud VAKO kaebaja seisukohti, tuues otsuses välja, et kaebajale teadaolevalt puudub turul selline konverter, mida hankija soovis (otsuse punktid 19 ja 21). Vaidlustuse punktis 2.11 selline väide esitati ning täiendava seisukoha punktist 2.15 pole tegelikult isegi arusaadav, millist 15 000 eurot maksvast toodet kaebaja käsitleb ning et tema arvamus võrreldes esialgses vaidlustuses esitatuga on muutunud. Kohtu arvates on asjaolul, et kaebaja algselt märkis, et talle teadaolevalt hankija soovitav konverter turul puudub, ka tähtsus, kuna sel põhjusel on mh väär tema toodud järeldus, et pakkujad ei saanud kahtluse alla seada hankija soovi hankida mitmete väljunditega konvertereid. Eelnev näitab otsest vastuolu, st kui kaebaja mh RHAD avalikustamise ning pakkumuste esitamise ajal arvas, et 12-kanalilised konverterid turul puuduvad, siis ta ikkagi pidi kahtlema, kas hankija mittesaadaolevaid konvertereid hankida sooviks. Sellest asjaolust koosmõjus näidistoote ja vormil 9 toodud teiste konverterite (ning muundurite) näitajatega pidi kaebaja kui valdkonna spetsialist aru saama, et hankija soovis hankida 12 G konvertereid, mitte 12-kanalilist konverterit. Lisaks on ka näidistoote hinda 185 USD arvestades ebaloogiline, et hankija oleks soovinud eriseadet, mida praktiliselt pole turul saada, ja kui on, siis maksaks see 15 000 eurot (ehkki kaebaja viidatud Fieldcast seade polnud 12-kanaliline, vt 11.08.2025 vaidlustuse punkti 2.11).
  2. Kohus juhib tähelepanu kaebaja 11.08.2025 vaidlustuse punktis 2.23 esitatud skeemile, mille kaebaja esitas teabevahetuse korras 12.05.2025 hankijale ja küsis, kas ta on hankija soovist käesolevas riigihankes õigesti aru saanud. Kaebaja lähtus skeemi koostamisel tehnilisest kirjeldusest ja seadmete nimekirjast17 ja skeemilt nähtub selliste elementide nagu „Converter Optical Fiber 12G“ kasutamine, mis viitab, et kaebaja sai tegelikult konverteri nõudest aru nii, nagu hankija ja kolmas isik.
  3. Kaebaja on teinud etteheite selle kohta, justkui peaks ta hakkama põhistama, et hankija vajab 12-kanalilisi konvertereid. See väide on seostatav VAKO otsuse punktiga
  4. 23.
  5. Kohus nõustub VAKO-ga, et tõusetunud tõlgendusvaidluse kontekstis oli asjakohane märkida, et hankijal ei olnud mõistlikku vajadust 24 konverteri järele, millel on 12 kanalit, ja ka kaebaja (kui valdkonna spetsialist) ei ole sellist vajadust selgitanud. Lisaks tõi VAKO välja, et kaebaja sõnul turul vastavat seadet ei olnudki. Õige on küll kaebaja märgitu, et hankija peab ise teadma, mida ta soovib hankida, kuid praeguses vaidluses oligi hankija oma seisukoha avaldanud, millele vastuseks oleks kaebaja saanud selgitada, miks tema arvates 12-kanaliline konverter vajalik on. 23.
  6. Kohtumenetluses 08.10.2025 esitatud täiendavas seisukohas (punktid 29–33) on kaebaja tegelikult seda võimalust ka kasutanud ja selgitanud, miks 12-kanalilised konverterid võisid hankijale vajalikud olla. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et punktides 30 ja 31 kirjeldatud probleemi lahenduseks näib olevat konverter HDMI-st SDI-ks (kuna kaebaja sõnul tuleb võtta HDMI pesas olev 4K signaal ja muundada see 12G-SDI signaaliks). Eelnevast ei järeldu aga, et hankija vajab 12-kanalilist konverterit. Samuti jääb arusaamatuks punktis 32 toodu, et kui ruumi on vaja vähemalt 4 konverterit (1 esitlusseadme ja 3 kaamera jaoks) ja võib-olla võidakse ruumis kasutada ka rohkem ekraane või kaameraid, siis on veel rohkem väljundeid vaja, mistõttu võis hankija vajada 12-kanalilisi konvertereid. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et arutluskäik, mille kohaselt iga ruum vajab 4 konverterit, kuid igaks juhuks võiks olla võimekus 48 signaali (4x12) konverteerimiseks, on ebaloogiline. Kui kokku peaks 24 konverteri puhul võimekus olema 288 signaali konverteerimiseks (24x12), siis see on täiesti ebamõistlik, kuna ruume on kokku neli ja konvertereid vajatakse neist kolmes, kusjuures igas ruumis on neli seadet ehk ka nelja konverteri KS16 vajadus. 17 Kuvatõmmis riigihangete registrist, sisaldub juurdepääsupiiranguga VAKO dokumentides (dtl 598). 14
(17)
  1. Asjas on tõusetunud vaidlus veel VAKO otsuse punktis 23 märgitust, mille kohaselt: „Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Nõude sõnastamisel tegi Hankija ilmse vea, märkides tähe „G“ asemele tähe „x“, millega tähisega KS16 SDI signaali konverterile kehtestatav tingimus läks vastuollu nii TK-ga kogumis kui Näidistoote omadustega. Taunitav on asjaolu, et KS16 SDI signaali konverterit pakkunud pakkuja(d) ei juhtinud sellele ka Hankija tähelepanu, mistõttu Hankija ei muutnud ilmselt ekslikku Nõuet, vaid esitasid pakkumused lähtudes Näidistootest.“ Lugedes tähelepanelikult teist lauset, siis VAKO ei teinud etteheidet kaebajale, vaid pakkujatele, kes KS16 konverterit pakkusid. Kaebaja jättis oma pakkumuses mh selle seadme pakkumata. Seega on kaebuse punktist 33 tõusetunud asjatu vaidlus, mis põhineb valel arusaamal VAKO otsusest, ning kohus ei pea vajalikuks seda põhjalikumalt käsitleda. Samuti ei nähtu kohtule, et VAKO oleks kaebajale ette heitnud RHAD vaidlustamata jätmist (kaebuse punkt 26).
  2. Kaebaja viitas kaebuse punktis 33 Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2025 otsuse nr 3-24-3262 punktile 22, milles põhjendati: „ /…/ Hanketingimuste ega hankija küsimuste ebaselguse või üldsõnalisusega seotud riske ei saa jätta pakkuja kanda. /…/ Ringkonnakohus on varasemas praktikas selgitanud, et olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1639, p 14). Ettevõtja osaleb riigihankes üheselt hankija seatud tingimustel ega pea hankija tegelikku tahet ennustama rohkem, kui see oleks keskmisele mõistlikule ettevõtjale ilmne.“ Seega kaebaja viidatud lahendist tuleneb samuti, et keskmine mõistlik ettevõtja peaks hankija tahet mõistma ulatuses, milles see on ilmne. Praegusel juhul ongi esitatud mitmeid argumente, mis kinnitavad, et hankija tegi vea ja ilmne oli tema tahe hankida ühekanalilisi 12 G konvertereid. Samuti toetab osundatud lahend seisukohta, et kui on võimalikud erinevad tõlgendused, siis tuleks tingimust pakkujatele soodsamalt tõlgendada. Kuna kolmas isik mõistis hankija tahet nagu see oli ja pakkus ühekanalilisi konvertereid, siis ei tohiks teda seada kehvemasse olukorda põhjusel, et hankija tegi hankedokumentides vea.
  3. Kaebaja väidetu osas, et hulk pakkujaid võis jätta pakkumuse esitamata, kuna ei saanud või ei soovinud sellist (s.o 12-kanalilist) seadet pakkuda, leiab kohus, et kui potentsiaalsed pakkujad pidasid tingimust liiga piiravaks, oleksid nad saanud RHAD-i vaidlustada.
  4. Puutuvalt sõna signals kasutamisse seadme KS16 tehniliste näitajate juures on iseenesest arusaadav kaebaja käsitlus kaebuse punktides 27–31, et ühekanalilise konverteri puhul edastatakse seda üht ja sama signaali ehk signaal peaks olema ainsuses. Lisaks tuleb möönda, et vaadates seadme KS16 nimetust ja tehnilist kirjeldust, siis siin esineb omakorda vastuolu, kus nimetuses on kasutatud eesti keeles sõna „signaali“ ainsuses ning inglise keeles signals mitmuses. Samas on loogiline ka VAKO käsitlus (otsuse punkt 22), et kuna signaali tuleb saata rohkem kui üks kord (kõigepealt konverteerida optiliseks ja seejärel tagasi koaksiaali), siis on mitmuse kasutamine mõistetav. Kohtu arvates võibki olla vaieldav, kas tehniliselt korrektne on kasutada ainsust või mitmust, kuid isegi, kui ainsus on ühekanalilise konverteri puhul korrektsem, siis see ei määra igatahes käesoleva asja lahendust. Pelgalt sõnast signals ei tulene, et hankija soovis 12-kanalilisi konvertereid, arvestades ka muid selle järelduse vastu esitatud argumente.
  5. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaebaja viited kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusele on alusetud. Hangitavad seadmed tähisega KS16 pidid olema ühekanalilised ja andmemahuga 12 G, mitte 12-kanalilised. Kohus kontrollis esitatud konfidentsiaalsete lisade 5 ja 6 alusel, et kolmanda isiku pakutud konverterid on hankija seatud tehnilistele näitajatele 15
(17)vastavad. Seega puudub põhjus tühistada hankija 01.08.2025 otsust kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. Samuti on alusetu VAKO otsuse tühistamise nõue. Kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud 29. Hankeasjade menetlemist reguleeriv

28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab

11. ptk-s sätestatud, korras.

§ 108

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1) ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (lg 8).

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Selle sätte tähenduses ei ole vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, punkt 29; 29.11.2023 otsus nr 3-23-2037, punkt 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, punkt 41 ja neis viidatud kohtupraktika). Lisaks on kohtu hinnangul VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika). 30. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

  1. Vastustaja taotles kaebajalt menetluskulu 4136 euro väljamõistmist (käibemaksuta) 18 ning kaebaja esitas taotlusele vastuväite, paludes menetluskulu vastustaja enda kanda jätta.19 31.
  2. Järjepideva kohtupraktika kohaselt, kui vaidlus ei välju vastustaja põhitegevuse raamidest, ei tule vastustaja õigusabikulusid kaebajalt välja mõista (nt Riigikohtu 10.01.2023 otsuse nr 320-1280 punkt 15 ja seal viidatud lahend). Kohtupraktikas on aga ka korduvalt mööndud, et riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena, kuna riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, punkt 33 ja 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, punktid 30-31). Seega hankija põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine kaebajalt pole välistatud. 31.
  3. Kohus ei pea praeguses asjas siiski põhjendatuks ega õiglaseks vastustaja menetluskulusid kaebajalt välja mõista (

§ 109lg 6, § 108 lg 11).

Vaidlus, millega kaebaja pärast VAKO menetlust kohtu poole pöördus, oli tõusetunud hankija enda eksimusest hanke alusdokumentides. Ehkki kohus pidas hankija tõlgendust vaidlusaluse konverteri tingimuse osas õigeks, siis võinuks vaidlus hankijapoolse veata olemata olla. Seega on põhjendatud jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 18 19 Dtl 664 – 669. Dtl 671 – 672. 16

(17)
  1. Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 3201,50 eurot (käibemaksuta)20 ja kaebaja vaidles nende põhjendatusele vastu.21 VAKO menetluses taotles kolmas isik menetluskulude hüvitamist summas 2403,50 eurot ning VAKO pidas sellest põhjendatuks välja mõista 1900 eurot. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis üldjuhul ei peaks VAKO menetlusega võrreldes kohtumenetluses kulud tõusma. Arvestada tuleb ka, et vaidlustusmenetluses vaieldi nii kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kui ka kolmanda isiku pakkumuse vastavuse üle ning seega võis hinnanguliselt pool kolmanda isiku taotletud menetluskulust olla seotud konverteri tingimuse tõlgendamise vaidlusega. Vaidlus on kohtumenetluses jäänud sisuliselt samaks, ehkki kohati on muutunud põhjalikumaks. Lisaks oli kohtu hinnangul põhjendamatu taotleda kaebuse läbi vaatamata jätmist. Kõike eelnevat arvestades mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks kohtumenetluses kantud menetluskulu 1000 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) 20 21 Dtl 657 –
  2. Dtl 671 –
  3. 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.