lg 1 p-s 4 ning
§-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on tasunud hagimenetluse riigilõivu summas 250 eurot. Kooskõlas
lg 2 p 1 ja lg 4 palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust, st 125 eurot, B „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arvelduskontole nr XXX SEB Pank AS, selgitusega 1296560-KO, tsiviilasi nr 2-25-109550. Kostja on riigilõivu tagastamisega nõus. Pooled on kooskõlas
) § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.
lg 2 kohaselt üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Kostja pärija A S esitas kohtule taotluse, milles taotleb luba astuda kostja asemel tsiviilasja nr 2-25-109550 menetlusse. A S on B S üldõigusjärglane. A S taotlus on põhjendatud ja tuleb lubada juhindudes
Menetlusosalised sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on kindlustusandja ja korteri omanik. Kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Lähtuvalt
lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi, komproimissi on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi. Lähtuvalt
lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis leppisid pooled kokku Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. menetluskulude jäävad poolte kandmises. endi kanda. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine Hageja palub tagastada talle pool hagimenetluses tasutud riigilõivu summas 125 eurot.
lg 8 kohaselt maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Seega ei ole kohtumäärus riigilõivu tagastamise osas edasikaevatav. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.