Obsah (6)

§ 30§ 29§ 120§ 132§ 123§ 133

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2025, Jõgeva Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-25-2637 Sandra Kallas Ain Valu kaebus Keskkonnaamet

) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Ain Valu kaebus osaliselt.
2. Tühistada Keskkonnaameti
3. juuni
4. a üldmenetluse otsus ning lõpetada

§ 30

lg 1 p 1 alusel menetlus Ain Valu väärteoasjas nr 940025000147 metsaseaduse § 68 lg 1 järgi, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik

1. Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgeva- ja Tartumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Anette Kuuse koostas
2. mail 2025 A. Valule väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940025000147 selles, et A. Valu, XXX XXX XXX, organiseeris
3. aasta veebruaris metsateatiseta metsaraie XXX Kaldaääre maaüksusel (katastritunnusXXX ). Metsaraie käigus raiuti Põltsamaa Vallavalitsusele kuuluval kinnistul kasvavast puistust vähemalt 40,7 tihumeetrit puitu. A. Valu tööülesanne XXX XXX XXXina oli ette valmistada Kaldaääre maaüksuse metsateatise taotlus ja organiseerida raie. Kuigi A. Valu esitas
4. veebruaril 2025 planeeritava raie kohta metsateatise taotluse, teostas raie enne raiet lubava märkega metsateatise registreerimist. Selle teoga rikuti metsaseaduse § 41 lg 1, mis sätestab, et metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta. Raietöölised teostasid A. Valu organiseerimisel ebaseadusliku raie, mis kvalifitseerub metsaseaduse (MS) § 68 lg 1 järgi.
5. Keskkonnaamet tegi
6. juunil
7. a väärteoasjas nr 940025000147 üldmenetluse otsuse, millega karistas A. Valu MS § 68 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot.
8. A. Valu esitas
9. juulil 2025 kaebuse väärteootsusele (kaebuses kuupäev ekslikult
10. juuni 2025). Põhilised vastuväited on järgmised: Kaebaja ei ole MS § 41 lg-s 1 sätestatud kohustust rikkunud, sest kaebaja esitas Põltsamaa valla esindajana
11. veebruaril 2025 Keskkonnaametile metsateatise, mida Keskkonnaameti metsaosakonna töötaja soovitusel korrigeeriti ja
12. veebruaril 2025 esitas parandatud metsateatise Põltsamaa xxxx K.K. Raieteatise esitas ja raietöid organiseeris maaomanikuna Põltsamaa Vallavalitsus. Kaebaja tegutses vaid talle antud volituste piires Põltsamaa Vallavalitsuse nimel. Seega ei ole kaebajat kui füüsilist isikut põhjendatud karistada. Eeldusel, et raietööde organiseerimine on karistatav, tulnuks väärteomenetlus algatada Põltsamaa Vallavalitsuse suhtes. Karistuse määramisel ei ole täpsustatud, millise MS § 68 lõike alusel on karistust kohaldatud. MS § 68 näeb ette väärteokaristuse metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest, mida kaebaja isiklikult ei teinud. Seega puudub kaebaja tegevuses MS §-s 68 ettenähtud teokoosseis. Kaebaja andis raiet teostanud Põltsamaa Haldusele korralduse raiuda 20 tm puitu, millise koguse võib maaomanik langetada raieteatist esitamata. Et tegelikult raiuti rohkem, sai kaebaja teada
13. veebruaril 2025, mil Keskkonnaameti metsaosakonna ametnik talle helistas. Pärast seda pani kaebaja raietööd seisma. Kaebajal ei olnud seadusest ega ametijuhendist tulenevat kohustust raietööde vältel kogu aeg kohapeal viibida. Seega ei ole ebaseaduslik raietegevus talle ka etteheidetav. Menetluse käigus ei ole kontrollitud kaebaja väidet, kas raietööde käigus soovitas metsateatist menetlev Keskkonnaameti ametnik sanitaarraide asemel lageraide teha. Ei ole tuvastatud, kes tegelikult võttis vastu otsuse ja andis korralduse raiuda Kaldaääre kinnistul puitu rohkem kui 20 tm ja on lubatud raiemahu ületamise eest vastutav. Kohapeal vesteldi küll traktoristiga, kuid tema isik jäeti kindlaks tegemata. Samuti ei ole kindlaks tehtud isikuid, kes raietöid tegelikult teostasid ja võiksid anda selgitusi selle kohta, kellelt said nad korraldusi.
14. Seega on menetleja jätnud asjas olulist tähendust omavad asjaolud välja selgitamata ja mõistnud kaebaja süüdi kahtlusi kõrvaldamata. Kahtlused tuleb tõlgendada tema kasuks. Seetõttu palub kaebaja tühistada Keskkonnaameti
15. juuni
16. a otsuse väärteoasjas nr 9400025000147 ja lõpetada menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Keskkonnaamet esitas
2. augustil 2025 kohtule kirjaliku seisukoha, milles palus jätta A. Valu kaebus rahuldamata ja üldmenetluse otsus muutmata. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse väidetega ning põhilised vastuväited on järgmised: Väärteo lühikirjelduses on korrektselt viidatud rikkumisnormina MS § 41 lg-le 1, mis seab kohustuse esitada metsateatise. Kuigi käesolevas menetluses on tuvastatud, et A. Valu esitas metsateatise Põltsamaa Vallavalitsuse esindajana, ei oodanud A. Valu enne raietööde korraldamise algust ära nimetatud metsateatise registreerimist ehk Keskkonnaametilt lubava märkega metsateatise saamise. Seega rikkus A. Valu kohustust omada raie teostamiseks kehtivat 2 metsateatist ehk registreeritud metsateatist. Otsuses on karistuse põhjendustes ja väärteo kvalifikatsioonis toodud välja MS § 68 lg
3. Keskkonnaameti otsustuses on jäänud lõige toomata näpuvea tõttu. Nimetatud puudus aga ei ole selline, mis on toonud kaasa üldmenetluse otsuse toodud järelduste ebaõigsuse. Keskkonnaamet leiab, et väärteomenetluse käigus kogutud infost nähtub, et raietööd korraldas Kaldaääre maaüksusel A. Valu. Samuti nähtub, et ka metsateatise taotluse esitas metsaregistri kaudu A. Valu. A. Valu ütlustest ega ka kaebusest ei nähtu, et ta sai Põltsamaa Vallavalitsuselt käsu või korralduse organiseerida või korraldada Kaldaääre maaüksusel raietöid enne metsateatise osas kinnituse saamist. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et tema tööülesandeks oli teha metsateatise taotlus ja organiseerida raiet. Kaebuses toodud väited, et hoopis Põltsamaa Vallavalitsus organiseeris ja mitte A. Valu ning seetõttu on vääralt karistus määratud A. Valule, on alusetud. Isiku ütlustest nähtub, et A. Valu käis kohapeal, näitas ette töölistele, milliseid puid raiuda ning lepiti kokku, et kokku raiutakse 100 tm puid, kuid tema ei jälginud, et nad enne metsateatise registreerimist rohkem kui 20 tm ei raiuks. Sellest nähtub, et raietööd korraldas ja hoidis oma kontrolli all A. Valu. A. Valu on etteheidetava teo, ebaseadusliku metsaraie, pannud toime vahendliku täideviimise kaudu, kasutades selleks Põltsamaa Haldus töötajaid, kellele ta raietöödeks korraldusi jagas. Seega on, arvestades tõendikogumit õigesti omistatud ebaseadusliku raietööde korraldamine A. Valule, kellel oli vastavalt tööülesannetele kohustus vastutada raietööde organiseerimise eest ja seega oli tal ka kohustus tagada, et raietööd teostatakse vastavalt kehtivatele metsaseaduse nõuetele. Menetluses puuduvad kõrvaldamata kahtlused, mis tuleks menetlusaluse kasuks lugeda. Väärteomenetluse raames on kogutud tõendeid vastavalt nõuetele ning asja lahendamiseks ning etteheite aluseks olevad asjaolud on välja selgitatud piisava kvaliteediga, et isikule ette heita teo toime panemist. Väärteomenetluse raames on üle kuulatud menetlusalune isik, kes tunnistas, et tema korraldas Kaldaääre kinnistul raietöid ning, et raietööd viisid läbi Põltsamaa Haldus töötajad. Seega on väärteomenetluses vastupidiselt kaebuses väidetule välja selgitatud kes korraldas ja andis juhiseid raietööde teostajatele ning ka see, milline asutus on raietöid läbi viinud.
4. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse otsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele, menetluses ei ole rikutud menetlusnorme ning otsuse tühistamiseks puuduvad alused. Üldmenetluse otsuses on karistuse määramisel lähtutud kehtivast korrast, arvesse on võetud KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü ning karistusmäära valikul on arvestatud nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht 7.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

§ 123

lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus leiab, et kaebust on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3
2. Kohus leiab tõendeid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, väljavõte metsaregistrist) kogumis hinnates, et
3. aasta veebruaris toimus XXX Kaldaääre maaüksusel registreeritud metsateatiseta metsaraie. Tegelikult nimetatud asjaolu üle vaidlust ei olegi.
4. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse kohaselt kuulub Kaldaääre maaüksus (katastritunnus XXX ) Põltsamaa Vallavalitsusele. Kohus kontrollis avalikust kinnistusraamatust Kaldaääre maaüksuse (katastritunnus XXX ) kuuluvust ning tegi kindlaks, et see kuulub ja kuulus ka
5. aasta veebruaris Põltsamaa vallale.
6. Tunnistaja S.V kohtuvälises menetluses antud ütluste (edaspidi ütluste) kohaselt teostas ta
7. veebruaril 2025 koos vaneminspektor Anette Kuusega Keskkonnaametile laekunud teate kontrolli XXX Kaldaääre maaüksusel. Teate kohaselt Põltsamaa vallale kuuluval Kaldaääre maaüksusel on raiutud ilma metsateatiseta üle 20 tm puistut. Kohapeal tuvastasid, et Kaldaääre kinnistul on raiutud hall-lepa enamusega puistut. Vaatasid välitööarvutist, et kinnistul ei ole kehtivat metsateatist ega takseerandmeid. Raieala suuruse kindlaks tegemiseks kõndisid koos välitööarvutiga raiealale ringi peale ja fikseerisid raieala välitööarvuti metsaregistri käigujoonega. Said raieala suuruseks hinnanguliselt 0,67 ha. Raiealal oli peamisel raiutud hallleppa ja üksikuid kõvalehtpuid. Kaldaääre maaüksuse kirdepoolses osas oli ümarmaterjali ja raidmete virnad. Kontrollimise hetkel toimus metsamaterjali kokkuvedu. Ümarmaterjali virnas olid peamiselt hall-lepad ja üksikud kõvalehtpuud (vahtrad, saared).
8. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt on
9. veebruaril 2025 vaadeldud sündmuskohta XXX Kaldaääre maaüksusel (katastritunnus XXX ). Sündmuskohal kasvavate leppade juures on näha kokkuveoteid ja kände. Välitööarvuti metsaregistrist nähtub, et kinnistul ei ole kehtivat metsateatist. Raiealale tehti päripäeva ring peale ning tuvastati ala, kus puid raiuti (fotod 1-2). Käigujoone (raieala skeem lisa 1) ja metsaregistri põhjal hinnati raieala pindalaks 0,67 ha. Raiealal on kännud, kändude lõikepinnad on heledad, näha on langetussälk ja pideriba (fotod 3-5). Kontrolli hetkel liigub raiealal metsaväljaveo traktor, mis teostab metsamaterjali kokkuvedu Julius Kuperjanovi tänava äärde ja Kaldaääre kirdeosas olevale lagedale alale. Lagedal alal on näha metsamaterjali virna (fotod 6-8). Virnas on hall-lepad ja üksikud kõvalehtpuud. Julius Kuperjanovi tänava ääres on näha raidmete virna (foto 9). Sündmuskoha vaatluse teostas A. K ning vaatluse juures viibis S. V
11. veebruari 2025 väljavõte metsaregistrist tõendab samuti, et Kaldaääre kinnistu katastritunnusega XXX kohta metsateatist ei ole registreeritud.
12. Kohtu hinnangul on tunnistaja S. V ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolli märgituga – raiealal asusid heledate lõikepindadega kännud, sündmuskohal liikus metsaväljaveo traktor, mis teostas sündmuskohal metsamaterjali kokkuvedu Julius Kuperjanovi tänava äärde, kus oli raidmete virn, ja Kaldaääre kirdeosas olevale lagedale alale, kus oli metsamaterjali virn – kahtlusteta tõendatud, et lähiajal oli toimunud Kaldaääre kinnistul metsaraie.
13. Ka menetlusaluse isiku A. Valu kohtuvälises menetluses antud ütlused (edaspidi ütlused) tõendavad, et
14. aasta veebruarikuus toimus Kaldaääre maaüksusel metsaraie ning A. Valu oli teadlik registreeritud metsateatise puudumisest. A. Valu sõnul esitas ta esimese metsateatise taotluse
15. veebruaril
16. Kuna ta pani esmalt metsateatise taotlusesse lisaks leppadele ka teisi puid (toomingad jt), soovitas Keskkonnaameti metsaosakonna töötaja, et ta esitaks uue taotluse. Parandatud taotlus sai esitatud
17. veebruaril
18. Teatise taotluse allkirjastas Põltsamaa vallavanem, sest temal on allkirjastamise õigus. Raietöid teostas Põltsamaa Haldus. Nad alustasid raietöödega Kaldaääre maaüksusel järgmise nädala keskel, kui ilm läks külmaks. 4 Kui Keskkonnaameti metsaosakonnatöötaja talle helistas, sai ta teada, et on raiutud üle 20 tm. Peale seda panid raie seisma ja saatis raietöölised ära. Raiutud metsamaterjali lasi Põltsamaa Haldusel välja vedada. Viimane raietööde päev oli
19. veebruaril 2025, kui Keskkonnaameti inspektori kinnistul raietöid vaatamas käis. Tema ega Põltsamaa Halduse välitööde juht ei jälginud otseselt kohapeal, et enne metsateatise saamist nad üle 20 tm ei raiuks. Viimati öeldust saab kohtu hinnangul järeldada, et A. Valu oli teadlik, et Kaldaääre kinnistul toimus raie ilma registreeritud metsateatiseta.
20. MS § 41 lg 14 sätestab, et metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tm puitu kinnisasja kohta aastas, mistõttu on oluline Kaldaääre maaüksusel raiutud metsa kogus. Kohus leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja S. V ütlustega on usaldusväärselt tõendatud, et raiutud metsamaterjali kogus tehti kindlaks MS § 39 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri
21. novembri
22. a kinnitatud määrusele nr 64 „Puidu mõõtmise ja mahu määramise meetodid, mõõtmistäpsusele ja mõõtmistulemuste dokumenteerimisele esitatavad nõuded“. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist ja tunnistaja S. V ütlustest, et mõõdulindiga mõõdeti ära) ümarmaterjali virn ja raidmete virn (pikkus, laius, kõrgus) ning saadi järgmised tulemused koos mõõtemääramatusega. Ümarmaterjali virna mõõtmed on 12,5 x 3 x 1,8 m ja raidmete virna mõõtmed 24,1 x 6,6 x 3,9 m. Tunnistaja S. V ütluste kohaselt said nad ümarpuidu virna mahuks 67,5 rm, mille arvutasid ümber tihumeetriteks, korrutasid läbi virna täiuse baaskoefitsiendiga (60%) ja said tulemuseks 40,5 tm.
23. Kohus kontrollis ümarmaterjali virna mõõtmisel teostatud arvutuskäiku (korrutas pikkuse, laiuse ja kõrguse mõõtmed ning virna täiuse baaskoefitsiendi) ning sai ümarpuidu virna suuruseks 40,5 tm puitu, mis kattub tunnistaja S. V ütlustega. Seega pole väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud puidu kogus 40,7 tm päris täpne, õige on 40,5 tm. Kohtu hinnangul on tegemist väheolulise ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuna
24. aasta veebruaris raiuti Kaldaääre kinnistul rohkem kui 20 tm puitu, pidi sellise raie teostamiseks olema registreeritud metsateatis.
25. A. Valu on kaebuses esile toonud, et ta andis raiet teostanud Põltsamaa Haldusele korralduse raiuda 20 tm puitu, millise koguse võib maaomanik langetada raieteatist esitamata. Et tegelikult raiuti rohkem, sai kaebaja teada
26. veebruaril 2025, mil Keskkonnaameti metsaosakonna ametnik talle helistas. Pärast seda pani kaebaja raietööd seisma. Kaebajal ei olnud kohustust raietööde vältel kogu aeg kohapeal viibida. Samuti ei ole tuvastatud, kes tegelikult võttis vastu otsuse ja andis korralduse raiuda Kaldaääre kinnistul puitu rohkem kui 20 tm ja on lubatud raiemahu ületamise eest vastutav. Erinevalt menetlusalusest isikust leiab kohus, et käesolevas asjas olemasolevad tõendid on piisavad asja õigeks ja õiglaseks lahendamiseks.
27. Menetlusaluse isiku A. Valu ütluste kohaselt on ta XXX XXX XXX ning vastutab looduskaitseseaduse § 45 kohaselt tiheasustusalal asuvate üksikpuude raie eest ning lisaks valla heakorratööde eest. Tema ülesanne oli ette valmistada Kaldaääre maaüksuse metsateatise taotlus ja organiseerida raiet. A. Valu käis ise kohapeal, kui tööd algasid, ning näitas töömeestele, milliseid puid tuleks eemaldada (need puud mis on teiste najal rippuvad ja surnud). Raiet teostas Põltsamaa Haldus. Kohe alguses sai räägitud, et kokku raiutakse kinnistul 100 tm puitu. Metsateatist tuli kinnistule kohapeale menetlema Keskkonnaameti metsaspetsialist, kes soovitas teha kinnistul lageraie. Nemad seda ei soovinud, vaid soovisid sanitaarraie teatist.
28. Kohtu hinnangul on just A. Valu enda ütlustega tõendatud, et tema andis Põltsamaa Halduse töölistele korraldused, millised puud ja millises mahus tuleb raiuda. Kuigi A. Valu on kaebuses eile toonud, et tema andis korralduse raiuda 20 tm puitu, nähtub tema ütlustest, et kohe alguses oli juttu 100 tm puidu raiumisest. Kui A. Valu oleks andnud mingeid muid korraldusi, 5 oleks ta ka vastavaid ütluseid enda ülekuulamisel andnud. Tõendiks on A. Valu ütlused, mitte tema kaebuses märgitud selgitused. Et raietöid korraldab A. Valu, kinnitas ta ise tunnistaja S. Vle sündmuskohal. Tunnistaja S. V ütluste kohaselt saabus kinnistule ka XXX XXX XXX A. Valu, kes kinnitas, et tema korraldab kinnistul raietöid. Ta lisas, et on Keskkonnaametile esitanud metsateatise taotluse, kuid metsateatise menetlemine on veel pooleli. Kuna ilmad olid külmaks läinud, otsustas ta raietöödega alustada enne metsateatise saamist. A. Valu lisas, et on teadlik, et metsateatiseta ei tohi raiuda üle 20 tm. Kohus leiab, et isegi kui A. Valu tegelik soov oli, et kuni metsateatise registreerimiseni raiutakse 20 tm puitu, pidi ta vastavad korraldused andma ka raietöölistele või kontrollima sündmuskohal raiemahtu. On ju A. Valu ise kinnitanud, et raietöid korraldas just tema. S. V ütluste kohaselt vestlesid nad sündmuskohal ka metsaveotraktori juhiga, kuid kuna tema isik on kindlaks tegemata ja teda pole üle kuulatud, ei arvesta kohus S. V ütlustega selles osas, mida metsaveotraktori juht neile rääkis.
29. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga selles, et A. Valule ei ole põhjendatud ette heita MS § 41 lg 1 rikkumist, mis näeb ette, et metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise kavandatava raie kohta (p 1), sest A. Valul oli
30. veebruaril 2025, mil tehti kindlaks, et on raiutud 40,5 tm puitu, metsateatis esitatud, kuid raiet lubavat metsateatist ei olnud metsaregistris registreeritud.
31. Riigikohus on selgitanud (RKKKo nr 3-1-1-5-15, p-d 9-10), et süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik

§ 133

p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. /… / süüdlase teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi seega iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd

§ 133

p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt RKKKo nr 3-1-1-71-13, p 7 ja nr 3-1-1-75-03, p 7).

1. Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga väärteoprotokollis toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Kohtu hinnangul on A. Valu käitumise puhul põhjendatud rääkida MS § 41 lg 13 rikkumisest, s.o metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Kohus leiab, et A. Valu rikkumise sisustamisel MS § 41 lg 1 asemel MS § 41 lg-ga 13 ei riku kohus A. Valu õigusi ega halvenda tema olukorda. Nii väärteoprotokollis kui väärteootsuses on faktilistes asjaoludes vastav rikkumine kirjeldatud – kuigi A. Valu esitas
2. veebruaril 2025 planeeritava raie kohta metsateatise taotluse, teostas raie enne raiet lubava märkega metsateatise registreerimist. Pealegi on MS § 41 lg 1 ja MS § 41 lg 13 rikkumised mõlemad kvalifitseeritavad MS § 68 lg 1 järgi.
3. A. Valu on kaebuses esile toonud, et isegi kui raietööde organiseerimine on karistatav, tulnuks väärteomenetlus algatada Põltsamaa Vallavalitsuse kui raietööde organiseerija suhtes, mitte kaebaja kui füüsilise isiku suhtes, kes vallaametnikuna täitis oma tööülesandeid ja organiseeris tööandjale kuuluval kinnistul raietöid. 6
4. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 356 lg 1 (puude ja põõsaste ebaseaduslik raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale) ei näe teo toimepanijana ette erilise isikutunnusega isikut, s.o näiteks kinnistu omanikku (RKKKo nr 3-1-1-66-10, p 9). Maakohtu arvates on see nii ka näiteks MS § 68 korral. Ent asjaolu valguses, et Kaldaääre kinnistu omanik on Põltsamaa vald ja MS § 41 lg 13 näeb ette metsaomaniku kohustuse, tekib küsimus, kas XXX XXX XXX füüsilise isikuna saab üldse kanda vastutust MS § 41 lg 13 rikkumise eest. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 22¹ on sätestatud, et juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on kohustatud korraldama esindatava muuhulgas metsaseadusest ning selle seadusega reguleeritavate valdkondade Euroopa Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Kohtu arvates on A. Valu XXX XXX XXXina temale antud tööülesannete raames Põltsamaa valla pädev esindaja. A. Valu on oma ütlustes ise kinnitanud, et tema ülesanne oli ette valmistada Kaldaääre maaüksuse metsateatise taotlus ja organiseerida sel kinnistul raiet. Viimati viidatud sättest ja A. Valu tööülesannetest tulenevalt kohus leiab, et XXX XXX XXX A. Valu füüsilise isikuna saab kanda vastutust MS § 41 lg 13 rikkumise eest. Pealegi sätestab KarS § 14 lg 4, et selles paragrahvis sätestatut ei kohalda kohaldata riigile, riikidevahelisele organisatsioonile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
5. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et A. Valu, XXX XXX XXX, organiseeris
6. aasta veebruaris metsateatiseta metsaraie XXX Kaldaääre maaüksusel (katastritunnus 61801:001:0491). Metsaraie käigus raiuti Põltsamaa vallale kuuluval kinnistul kasvavast puistust vähemalt 40,5 tihumeetrit puitu. A. Valu tööülesanne XXX XXX XXXina oli ette valmistada Kaldaääre maaüksuse metsateatise taotlus ja organiseerida raie. Kuigi A. Valu esitas
7. veebruaril 2025 planeeritava raie kohta metsateatise taotluse, teostasid raietöölised raie A. Valu organiseerimisel enne metsateatise registreerimist. Selle teoga rikkus A. Valu MS § 41 lg-t
9. A. Valu vastutust ei välista see, et tema isiklikult puid ei raiunud. Raietööd korraldas ja hoidis oma kontrolli all A. Valu. A. Valu andis korralduse, kui palju ja milliseid puid tuleb raiuda. A. Valu on andnud ütlusi, et alguses oli kohe juttu, et raiutakse 100 tm. Seega ei saanudki Põltsamaa Halduse töötajad teada, et nad esialgu üle 20 tm ei tohi raiuda. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et A. Valu on etteheidetava teo, ebaseadusliku metsaraie, pannud toime vahendliku täideviimise kaudu, kasutades selleks Põltsamaa Halduse töötajaid, kellele ta raietöödeks korraldusi jagas. Kuigi väärteoprotokollis ja kaevatavas otsuses ei ole otsesõnu märgitud, et A. Valu pani süüteo toime vahendlikult, viitavad süüteo vahendlikule toimepanemisele neis märgitud faktilised asjaolud – raietöölised teostasid A. Valu organiseerimisel ebaseadusliku raie. Seega pani A. Valu väärteo toime vahendlikult KarS § 21 lg 1 alt 2 tähenduses.
10. Kaevatavas otsuses on leitud, et A. Valu pani süüteo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 tähenduses. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. A. Valu alustas raietööde organiseerimist enne raiet lubava märkega metsateatise registreerimist. Seni võis A. Valu korraldada kuni 20 tm metsa raie ning ta oleks pidanud vastavad korraldused edastama ka raietöölistele või nt jälgima kohapeal, et rohkem kui 20 tm ei raiutaks. A. Valu sõnul sai ta teada, et raiutud on rohkem kui 20 tm alles siis, kui Keskkonnaameti metsaosakonna töötaja talle helistas. A. Valu oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et kui ta ei anna raietöölistele konkreetseid korraldusi raiuda metsateatise registreerimiseni kuni 20 tm, võivad nad raiuda rohkem, sest tööde alustamisel oli juttu 100 tm raiumisest mitte mingist muust kogusest.
11. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. A. Valu on süüdi MS 41 lg 13 rikkumises ning ta vastutab MS § 68 lg 1 järgi. 7 30.

§ 30

lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

1. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku A. Valu süü on keskmisest väiksem. Kuna metsateatise andmed on metsaregistrist kõigile avalikult kättesaadav teave, kontrollis kohus metsaregistrist Kaldaääre kinnistu metsateatise andmeid. Metsaregistrist nähtub, et kinnistu katastritunnusega XXX kohta on
2. veebruaril 2025 esitatud metsateatis sanitaarraieks 100 tm ning see on Keskkonnaameti poolt kinnitatud
3. märtsil
4. Kohtu hinnangul vähendab A. Valu süüd asjaolu, et A. Valu korraldusel teostatud raie vastas metsateatise tingimustele (tehti sanitaarraiet, mille käigus raiuti kuni 100 tm puitu), mistõttu oleks selline raie iseenesest lubatav. Ent A. Valu korraldatud raie muudab lubamatuks asjaolu, et raie toimus enne metsateatise registreerimist. Veel vähendab A. Valu süüd asjaolu, et ta ei tekitanud oma tegevusega kahju.
5. A. Valu on oma ütluses selgitanud, et raietöödega alustati, kui läks külmaks. Üldiselt teadaolevalt oli möödunud talv pigem soe, temperatuur kõikus pidevalt (kord alla nulli, kord üle nulli), mis tähendab, et metsas oli pinnas märg ja pehme. Paraku ei soosi sellised ilmastikutingimused raie teostamist, sest märjal ja pehmel pinnasel on metsaveosõidukitel raske liikuda (vajuvad pinnasesse, jäävad kinni jms). Seega on inimlikult mõistetav A. Valu käitumine, et ta andis korralduse alustada raiega ajal, mil ilmad olid külmaks läinud ning metsa pinnas võimaldas sel vajalikel sõidukitel liikuda, ära ootamata metsateatise registreerimist. See aga ei vabanda A. Valu rikkumist. A. Valu oleks pidanud korraldama raietöid selliselt, et enne metsateatise registreerimist ei raiutaks rohkem kui 20 tm.
6. Karistusregistri teatis tõendab, et A. Valu on varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata isik. Kohtu hinnangul näitab see, et A. Valu on seni elanud õiguskuulekalt, mis samuti räägib väärteomenetluse lõpetamise poolt

§ 30lg 1 p 1 alusel.

1. Kohus leiab, et asjas puudub ka avalik menetlushuvi, sest A. Valu taotletud tingimustel metsateatis registreeriti metsaregistris
2. märtsil 2025 ning A. Valu korraldusel teostatud raie vastas metsateatise tingimustele (tehti sanitaarraiet, mille käigus raiuti kuni 100 tm puitu), kahju ei tekitatud. Kohus usub, et A. Valu ei soovinud oma käitumisega halba, kuid ta oleks pidanud olema hoolsam. Arvestades teo olemust ja toimepanemise asjaolusid, ei ole põhjendatud jaatada avalikku menetlushuvi. Seetõttu esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 p 1 alusel.

1. Kokkuvõtvalt tühistab Tartu Maakohus Keskkonnaameti
2. juunil
3. a üldmenetluse otsuse ning lõpetab

§ 30lg 1 p 1 alusel menetluse A.

Valu väärteoasjas MS § 68 lg 1, kuna tema süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 36.

§ 30

lg 13 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Kohtule teadaolevalt selles väärteoasjas menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 8