← Eesti

2-25-114819/11

Obsah (8)§ 428§ 429§ 444§ 174§ 168§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-114819 Tsiviilasi AS ÜHI

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

  1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 30.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N V-Ki (kostja) vastu 80 euro saamiseks. 03.06.2025 tegi kohus makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.06.2025 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse ning 21.07.2025 määrusega saatis Viru Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
  2. Hageja esitas 01.07.2025 kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 40 euro, sissenõudmiskulu 15 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 13,24 euro ja alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduk pargitud hageja opereeritavale parkimisalale aadressil Kaarli pst 2, Tallinn. Kostja parkis 21.06.2022 sõiduautot parkimiskorralduse nõudeid rikkudes ning sai leppetrahvi summas 40 eurot.
  3. Harju Maakohus võttis 12.08.2025 määrusega hagi menetlusse.
  4. Kostja teavitas 17.08.2025 kohule, et on tasunud põhivõla 40 eurot ning sissenõudmiskulu ja viivist tasunud ei ole.
  5. 16.09.2025 esitas hageja kohtule hagist osalise loobumise avalduse, millega loobub põhivõla 40 euro nõudest. Vastuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja: 1) viivis perioodi 07.07.2022 kuni 08.09.2025 eest summas 14 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot; 2) menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kohustada kostjat tasuma 2 viivist väljamõistetud menetluskulude jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused
  6. Kohus leiab, et hageja poolt 16.09.2025 esitatud avaldus hagist osaliselt loobumiseks on võimalik vastu võtta ning menetlus võlgnevuse (põhivõla) 40 euro osas lõpetada. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud

§ 429lg-s 4 sätestatud asjaolusid.

Kohus peab vajalikuks osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 428

lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse hageja hagis kostja vastu võlgnevuse (põhinõude) 40 euro osas seoses hageja nõudest osalise loobumisega. 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 35 eurot ja õigusabikulud 358 eurot (ilma käibemaksuta), kõik kokku seega 458 eurot.

§ 168

lg 2 järgi kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Tulenevalt

§ 168

lg-st 4 kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul on kostja pärast hagi esitamist tasunud hagejale põhivõla nõude, ülejäänud nõuete osas jätkus kohtus menetlus. Tulenevalt eelnevast jätab kohus hageja põhjendatud menetluskulud kostja kanda.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 358 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 120 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 100 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 100 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. 3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.