Obsah (6)

§ 52§ 120§ 37§ 121§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-3039 Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla peale Menetlusosalised Kae

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebusest nähtub, et X soovib vaidlustada Tartu Vangla
3. juuli
4. a protokollilist otsust, millega otsustati jätkata tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja hinnangul ei ole vangla suutnud põhjendada ega tõendada temast tulenevat ohtu, mis tingiks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise. Kaebaja märgib järgmist. Väited ohu olemasolu kohta on paljasõnalised ja meelevaldsed. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 3-25-3039 jätkamise eesmärk on panna kaebaja halvemasse olukorda ning kahjustada tema heaolu. Julgeolekuabinõude kohaldamise protokoll tuleb tunnistada õigusvastaseks ja tühistada. Kaebaja esitas
5. augustil 2025 vanglale vaide nr 2-25/2-2/9702, mis on jäetud vangla poolt õigeaegselt menetlemata. Kaebaja soovib vaide rahuldamist. Kaebus sisaldas ka menetlusabi taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
6. Kohus leidis, et X-i 37-l leheküljel esitatud kaebus on põhjendamatult mahukas ega vasta selliselt

§ 52lg 1 nõuetele.

Kohus jättis kaebuse

1. septembri
2. a määrusega käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuse uuesti sõnastamiseks (maksimaalselt 10-l leheküljel). Kaebaja esitas samal päeval kohtule vastuse/uues sõnastuses kaebuse 11-12 leheküljel (dtl 41-52.), kuid samal päeval esitas ta ka määruskaebuse ringkonnakohtule, milles märkis: “Ringkonnakohus on sama käskkirja protokolli vaidlustamise kaebuses teinud otsuse, et ka mahuka sisuga kaebusest on võimalik aru saada, mida kaebaja taotleb.“ Tartu Ringkonnakohus tagastas selle määruskaebuse
3. oktoobri
4. a määrusega läbivaatamatult. Riigikohus jättis
5. oktoobri
6. a määrusega menetlusse võtmata kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu
7. oktoobri
8. a määruse peale. KOHTU SEISUKOHT Vaidluse ese 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus mõistab, et kaebaja soovib käesolevas asjas vaidlustada Tartu Vangla

1. juuli
2. a protokollilist otsust, millega otsustati tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid jätkata. Kaebaja leiab, et protokoll on õigusvastane ning soovib selle tühistamist (

§ 37lg 2 p 1).

Kohus ei käsita eraldi nõudena kaebaja soovi, milles ta palub rahuldada vaide. See taotlus ei ole asjakohane, sest Tartu Vangla on kaebaja vaide juba lahendanud

1. augusti
2. a otsusega nr 1-8/2-25/131-4 ning kaebaja vaidlustab käesolevas asjas vaide esemeks olevat haldusakti. Praegusel juhul puudub seega vajadus vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks, mille kohaselt tuleks vaide osas teha uus otsus (sh ei saaks kohus vanglale teha definitiivset ettekirjutust vaide rahuldamiseks, sest tegemist on vangla kaalutlusotsusega). Kaebuse tagastamine 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohtupraktika kohaselt loetakse

§ 121

lg 1 p 3 mõistes kaebus kohtu menetluses olevaks ka juhul, kui kohus ei ole kaebust veel määrusega menetlusse võtnud (vt nt Tartu Halduskohtu

1. märtsi
2. a määrus asjas nr 3-25-787,
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-25-2034,
5. juuli
6. a määrus asjas nr 3-25-2215). 2 3-25-3039
7. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad haldusasjas nr 3-25-2709 esitatuga. Kaebaja esitas
8. augustil 2025 (s.o pärast Tartu Vangla
9. augusti
10. a vaideotsuse nr 1-8/2-25/131-4 tegemist) kohtule haldusasjas nr 3-25-2709 kaebuse, milles väljendab samuti rahulolematust sellega, et tema suhtes jätkati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Kaebaja leiab, et vastav protokoll on õigusvastane ning tuleb tühistada. Kuigi kaebaja ei ole asjas viidanud protokolli kuupäevale, siis arvestades, et kaebaja on varasemaid protokollilisi otsuseid vaidlustanud teistes kohtuasjades (vt nt haldusasjad nr 3-25-737 (märtsi protokolliline otsus), nr 325-1948 (aprilli protokolliline otsus), nr 3-25-2475 (mai protokolliline otsus) ja nr 3-25-2540 (eelduslikult juuni protokolliline otsus)), saab järeldada, et kaebaja peab haldusasjas nr 3-25-2709 silmas Tartu Vangla
11. juuli
12. a protokollilist otsust, mida soovib vaidlustada ka käesolevas asjas. Kohtu hinnangul tuleb seega asuda seisukohale, et praeguses asjas esitatud hilisem kaebus on korduv. Ka kaebaja ise märgib enda
13. septembri
14. a avalduses kohtule (pealkirjastatud määruskaebusena; dtl 53 ja 54), et tegemist on „sama protokolli vaidlustamise kaebusega“.

§ 43

lg 1 p 3 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohus märgib, et kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta haldusasjas nr 3-25-2709. 7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121

lg 1 p 3 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
2. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebajal on olemas aastatepikkune halduskohtusse pöördumise kogemus, mistõttu on kohus veendunud, et kaebaja saab vaidlustes vanglaga enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Riigi õigusabi andmist ei tingi ka viited sellele, et kaebajal on palju kohtuasju, mida ta ei suuda hallata. Seda argumenti ei ole kohus juba mitmetes haldusasjades pidanud kaebajale riigi õigusabi andmise aluseks ning kohus jääb varasemates asjades esitatud seisukohtade juurde (vt nt Tartu Halduskohtu
3. mai
4. a määrus asjas nr 3-25-1454 ja
5. juuni
6. a määrus asjas nr 3-25-1461). Lisaks, arvestades kaebaja arvukaid kohtuasju, ei ole usutav, et kaebaja terviseseisund on selline, mis takistaks tal iseseisvalt kohtumenetluses osalemist.
7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3