Obsah (5)

§ 75§ 200§ 65§ 871§ 3314

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.septembril 2020, Valga Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ainar Koik Kriminaalasja

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid.

V.C peab:    elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;    saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 7 kohaselt kohustada V.C-d käitumiskontrolli kestel:  mitte tarvitama alkoholi;  otsima endale töökoha või registreerima ennast töötuna Töötukassas 10 kalendripäeva jooksul pärast käitumiskontrolli algust ja  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud perekonnaliikmed.

1. Käitumiskontrolli rakendamiseks peab V.C ilmuma vangla kriminaalhooldusosakonna teavituse alusel kriminaalhooldusosakonda.
2. Määrus saata süüdimõistetule, prokuratuurile ja Tartu vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V.C tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 07.09.2017 otsusega

§ 200

lg 2 p 8 järgi ning

§ 65

lg 2 ja § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva. Karistuse kandmise algus oli 07.09.2017 ja lõpp on 17.11.2020 25.08.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid V.C-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab vangla kinnipeetav V.C suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD V.C selgitas istungil, et tema jaoks on see käitumiskontroll mõttetu asi, sest nädal peale vabanemist sõidab ära Soome tööle. On olnud juba veebruarist saati probleemideta avavanglas. Prokuröri hinnangul tuleks isiku suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vangla poolt pakutud tingimustel. Kuigi V.C selgitab, et vabanedes soovib lahkuda Soome, siis reaalset töölepingut esitanud pole. Vangla iseloomustusest nähtub, et poeg saab ema juures elada ning elamistingimused on head. KOHTU SEISUKOHT Kohus kohaldab V.C suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli ja seda järgmistel kaalutlustel.

§ 871

lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli esimene eeldus see, et isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine. V.C on karistatud tahtliku kuriteo eest

§ 200

lg 2 p 8 järgi ehk võõra vallasaja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Samuti kannab ta ära

§ 871

lg 1 p 2 kohaselt mõistetud vangistuse täies ulatuses.

§ 75lg 1 p 1 kohaselt eeldab käitumiskontroll seda, et inimesel on elukoht.

See on vajalik seepärast, et riik saaks käitumiskontrolli läbi viia: kui inimesel pole elukohta või kui riik inimesel olemas olevat elukohta ei tea, on süüdimõistetu käitumise efektiivne kontrollimine keeruline. Ka Riigikohus on lahendis asjas nr 3-1-1-45-16 leidnud, et kui kinnipeetaval elukoht puudub, ei ole tema suhtes võimalik käitumiskontrolli – mis hõlmab endas möödapääsmatult

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet – kohaldada.

V.C puhul on eeltoodud tingimus kohtu hinnangul täidetud. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul võimalik elama asuda vabanemise järel aadressil aadressil xxx, kus kinnipeetav elas ka enne käesolevat vangistust ning kus temal on rahvastikuregistrijärgne sissekirjutus. Tegemist on rahuldavas seisukorras talumajaga, kus on kaks tuba ja köök. Ema M. S. on avaldanud nõusolekut, et V.C vabanedes tema juurde elama asub. Vabanemise järgses elukohasrohkem elanikke ei ole. Eeltoodu tähendab, et formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud. Järgnevalt analüüsib kohus karistusjärgse käitumiskontrolli sisuliste eelduste täidetust. Karistusjärgset käitumiskontrolli tuleb kohaldada siis, kui esineb oht, et isik paneb toime uusi kuritegusid. Seda ohtu vaagides tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine (

§ 871lg 1 p 3).

Kohus leiab, et uute kuritegude toime panemine V.C poolt võib olla üsnagi tõenäoline. V.C on minevikus sooritanud kuritegusid korduvalt, mistõttu on kõigiti loogiline uskuda, et ta teeb seda edaspidigi. Kõik tema poolt sooritatud kuriteod on olnud vägivaldsed, kasutanud on nuga, kuid vigastusi õnneks tekitanud pole. Käesolevalt kannab kolmandat reaalset vangistust röövi toime panemise eest. Varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi eest elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Üks karistatus on kustunud. Soodusteguriks on impulsiivsus ja kesised sotsiaalsed oskused, mida võimendab alkoholijoove. Võib sattuda raskustesse oma tegude seletamisel. Teod on toime pannud kavatsetult, kuid midagi konkreetselt planeerimata. Korduv enese kehtestamine vägivalla abil ja normide eiramine viitab lugupidamatusele nii teiste isikute kui ühiskonnareeglite suhtes ja seetõttu ka risk uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks olemas. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub kinnipeetaval vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht. Isikul töökohti on olnud palju ja töötamist peab vajalikuks, kuid on töötanud peamiselt mitteametlikult. Ametliku töötamise vahel on pikad perioodid, kus teeb juhutöid. Töökogemust omab puidutööstuse valdkonnas, saekaatris ning on töötanud ka metsa väljaveol. Töötuse korral on teda toetanud rahaliselt ema, kes on ka käesolevalt valmis poega toetama. Käesolevalt vanglas olles keegi materiaalselt ei toeta (soovib enda sõnul ise hakkama saada). Tartu Vangla 19.08.2020 K-Raha andmetel tasumata rahalisi nõudeid 22 722,91 eurot ja vabanemisfondis 974,23 eurot. Töökoha puudumine suurendab kinnipeetava retsidiivsusriski, kuivõrd kinnipeetaval on rohkem sisustamata aega ja vähem rahalisi vahendeid, mis tagaksid majandusliku toimetuleku, ema abi ei saa pidada jätkusuutlikuks viisiks. Kindel töökoht minimeerib riski, et varavastaseid tegusid (röövimisi) toime pannud V.C hakkaks neid majanduslike raskuste tõttu uuesti sooritama. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada isikut

§ 75

lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 10 päeva jooksul pärast vabanemist. Kohtule süüdlane avaldas, et lahkub nädal pärast vabanemist Soome Vabariiki tööle, kus on juba ees ka sugulasi ja tuttavaid, kes tegelevad töölepingu sõlmimisega hetkel. Tõendeid Soome tööandjaga läbirääkimiste kohta ja/või juba sõlmitud töölepingu sõlmimise kohta ta ei esitanud, neid pole kohtul tänaseni. Seega on süüdlase esitatud väited töö- ja elukoha olemasolu kohta Soome Vabariigis paljasõnalised ja tõendamata ning võivad olla kantud soovist vabaneda ilma karistusjärgse käitumiskontrolllita, mistõttu kohus jätab need arvestamata. Kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on murekohaks ka alkohol. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, alkohol vallandab vägivaldse käitumise. Isikul diagnoositud alkoholisõltuvus, käesolevalt remissioonis. Kanget alkoholi tarbib harva, peamine jook oli lahja õlu 2-liitrises pudelis. On tunnistanud, et joob tsüklitena ja saab aru, et see pole hea - sest mõjub tervisele. Enda sõnul on pikim periood ilma alkoholita 3,5 aastat (vangla, käitumiskontroll). Vabaduses on suutnud kaine olla järjest 3-4 kuud. Tunnistab, et paar korda ikkagi rikkus alkoholikeeldu kriminaalhoolduse ajal. Hetkel isik mõistab ka ise vajadust alkoholi tarbimisest loobuda. Isiku sõnul on ta ise selleks motiveeritud ja usub, et tuleb sellega toime. Seetõttu on lisaks eelpool käsitletud

§ 75

lg 4 märgitud kohustusele äärmiselt oluline kinnipeetava edasise seadusekuulekuse huvides, et V.C hoiduks alkoholi tarvitamisest. Seetõttu tuleb isiku seadusekuulekuse huvides keelata tal ka alkoholi tarvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 2 p 2 järgi.

Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtu hinnangul võrrelda

1. a)olukorda, kus V.C vabaneb vangistusest käitumiskontrolli alla ja
2. b)olukorda, kus ta vabaneb vangistusest ilma käitumiskontrollita. On selge, et käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem: riik hoiab V.C-l silma pea ja võib teda ka aidata (nt kriminaalhooldaja nõustamise kaudu, suhtluskeelu kaudu kriminaalkorras ja/või alkoholi tarbivate isikutega, töökohustuse kaudu). Käitumiskontroll sunnib süüdlast käituma rohkem kontrollitult ja seeläbi kinnistab positiivseid muutusi, mida on käesolev vangistus isikule kaasa toonud. Kohus loodab, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Käitumiskontrolli kohaldamine annaks ka V.C-le endale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et V.C-le on vaja kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, sest tema poolt toimepandud teod näitasid, et ta ei austa täiel määral ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, kuna sooritas vägivaldseid kuritegusid. V.C on vabaduses probleemide ja konfliktide lahendamisel kasutanud pidevalt vägivalda enese kehtestamiseks. Alkoholijoobes võib tõlgendada teiste sõnu ja tegevusi meelevaldselt ja sattuda konflikti. Isiku käitumine viitab impulsiivsusele. Korduv enese kehtestamine vägivalla abil ja normide eiramine viitab lugupidamatusele nii teiste isikute kui ühiskonnareeglite suhtes ja seetõttu ka risk uue ohtliku kuriteo toimepanemiseks olemas. Samas on näha, et V.C on käesoleva karistuse ajal end siiski püüdnud kokku võtta ja muuta oma elukorraldust, eeskujulik käitumine avavanglas viitab sellele. Nende positiivsete muutuste toetamiseks vabanemisjärgselt peab kohus õigeks minimaalmääras käitumiskontrolli kohaldamist. Ilma käitumiskontrollita vabanemine võib tuua kaasa kiire tagasilanguse vanade eluviiside ( alkohol, vägivaldus ) juurde. Pikem käitumiskontroll aga frustreeriks kinnipeetavat, mitte ei aitaks tal kohanduda, ning kaotaks kinnipeetava suhtes oma positiivse mõju kui ebaproportsionaalne meede. Kohus selgitab viimaks, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule (

§ 871

lg 4).

§ 3314

aga sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik