2-25-524/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Otsuse kuupäev 17.10.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-524 Tsiviilasi EdSolutions OÜ hagi Bonsu OÜ vastu agendilepingust tulenevas nõudes Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu 01.09.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik EdSolutions OÜ apellatsioonkaebus Asja hind ringkonnakohtus 11 261,04 € Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (apellant) EdSolutions OÜ (registrikood 16760227), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu Kostja (vastustaja) Bonsu OÜ (registrikood 16138924), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Võtta EdSolutions OÜ 01.10.2025 apellatsioonkaebus menetlusse.

2.TsMS § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3.Harju Maakohtu 01.09.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4.Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks 11 261,04 €.

5.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1. EdSolutions OÜ (hageja) esitas 12.01.2025 Harju Maakohtule hagi Bonsu OÜ (kostja) vastu 9978,32 € ja VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras viivise nõudes.

1.1. Pooled sõlmisid 26.06.2023 brändiagendilepingu „BONSU“ (nr Bonsu-Edsolutions/2606-2023, edaspidi: brändileping), millega kostja brändi omanikuna andis hagejale kui agendile õiguse ja loa otsida bränditoodetele ostjaid vastavalt välja töötatud meetoditele ja eetikareeglitele kooskõlastatud riikides (Venemaa, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan).

1.2. Brändilepingu järgi on agendi tasu 0,5% bränditoodete müügikasumist tema leitud ostjatele müüdud ja tasutud toodetest. Kostja pidi maksma hagejale tasu 5–7 tööpäeva jooksul pärast tasu summa ja hageja esitatud arve kinnitamist mõlema poole poolt. Teatavate toodete ja regioonide kohta lepiti kohta konkreetsed tasumäärad.

1.3. Hageja täitis brändilepingust tulenevaid kohustusi ja esitas kostjale 18.11.2024 arve nr 3 summas 9978,32 €. Hageja vahendas kostja toodete müüki BonDrinks Co LTD-le müügihinnaga 21 455,28 $ ja 22 848,48 $. Brändilepingus kokkulepitud tasumäära alusel pidi kostja maksma hagejale agenditasu 8178,75 €, millele lisandus käibemaks 22%. Arve tasumise tähtaeg oli 22.11.2024, millest alates hageja nõuab ka viivist. Hagi esitamise aja seisuga on hageja arvutuste kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis 170,17 €.

1.4. Hageja heitis menetluse kestel kostjale ette käitumist vastuolus hea usu põhimõttega, sest ta proovib vältida oma lepinguliste kohustuste täitmist. Hageja tugines mh poolte kirjavahetusele ja kostja 21.10.2024 teatele, mille kohaselt pidi brändileping lõppema 01.11.2024.

1.5. Hageja esitas 02.06.2025 seisukohas tingimusliku tunnistajataotluse puhuks, kui kohus otsustab pidada asjas kohtuistungi.

2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja arvelt ei nähtu, mille eest see on koostatud, samuti on tõendamata brändilepingu kui agendilepinguga taotletud tulemuse saavutamine. Menetluse kestel täiendas kostja oma algseid vastuväiteid ja selgitas, et brändilepingu p 3 järgi on tasu maksmise eeltingimus ostja poolt kauba eest kostjale tasumine. Kostja ei saanud tasu vaidlusaluste toodete eest. Algul soovis kostja asja läbivaatamist istungil, aga loobus sellest soovist 02.06.2025 seisukohas.

MAAKOHTU OTSUS 3. Maakohus jättis hagi 01.09.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatava menetluskulu summa. Maakohtu põhjendused hageja nõuete lahendamisel olid järgmised: - - põhinõude alus on 26.06.2023 leping, mille p 3 kohaselt on agenditasu saamise õigus sõltuv hageja vahendusel müüdud kaupade müügihinna tasumisest. Hagi alusega seotud müügitehingute vahendustasu määrade suurus on lepingu p 2 kohaselt täpsustatud lisas 2, aga see lisa ei muuda p 3 üldreeglit; kostja väitel ei ole ta hageja nõude alusega seotud müügitehingutest tasu kätte saanud; hageja ei väida vastupidist; seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tasu ja põhivõla puudumise tõttu on alusetu ka viivise nõue.

2 (5) APELLATSIOONKAEBUS 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

4.1. Maakohus käsitles poolte õigussuhet liiga lihtsustatult, jättes uurimata ja hindamata hageja tõendid ja kohaldamata agenditasu reguleeriva VÕS § 679 sätted. Samuti ei tegelenud maakohus lepingu tõlgendamisega, jättes kohaldamata vastavalt VÕS §-d 25, 26 ja 29. Kohtu järeldus, et hagejal pole alust kostjalt raha nõuda, on õiguslikult põhjendamata.

4.2. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus ostjalt kauba eest tasumise nõudmine on ainult kostja mõjusfääris, aga ta jätab sellega tegelemata ja samas keeldub hagejale kui agendile tasu maksmisest. Brändilepingu tingimus „müüdud ja klientide poolt täielikult tasutud“ ei vabasta kostjat kohustusest kliendiga suhelda ja kauba eest tasu sisse nõuda.

4.3. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja ei vaielnud vastu kostja väitele nagu oleks kauba eest tasumata. Hageja tugineb 11. ja 12.06.2024 e-kirjadele, mille kohaselt leidis ta juba kohtueelses suhtluses kostjaga, et ostja on kauba eest tasunud.

4.4. Maakohus ei kaalunud, kas sama nõuet saaks rahuldada kahju hüvitamise nõudena VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3).

Apellatsioonkaebuse alternatiivne taotlus rahuldatakse. Ühtlasi muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinda.

6.Maakohus jättis olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded.

6.1. Eelmenetluses selgitab kohus mh välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, samuti aga asja lahendamisele kohaldatava õiguse (TsMS § 392 lg 1 p-d 3, 4 ja 4¹). Eelmenetluse jooksul tuleb kohtul pooltele vajadusel selgitada tõendamiskoormise jaotust ja lahendada tõenditega seotud taotlused. Pooltele peab eelmenetluse käigus saama selgeks, milliseid asjaolusid nad peavad tõendama ja millised poole pakutud tõendid on kohus lugenud asjakohaseks.

6.2. Eelmises punktis kirjeldatud kohtu kohustused jäid käesoleva asja menetlemisel olulises osas täitmata. Maakohtu 16.04.2025 kirjast ei selgu, millisel konkreetsel õiguslikul alusel saaks hageja põhi- ja viivise nõuded rahuldada ning millised asjaolud tuleb selleks esile tuua ja tõendada. Kirjast on mõistetav, et kostja väited tootmiskulude kohta ei tarvitse olla asjakohased ja kostja vastuväide asjaolude ebaselguse kohta on liialt ebamäärane. Kirjast ei nähtu aga, et kohtu hinnangul peaks hageja veel mingeid asjaolusid esile tooma või tõendama.

Pärast kostja uut vastuväidet, et ta pole vaidlusaluste toodete eest raha saanud, ei teinud maakohus enam sisulisi eelmenetluse toiminguid.

6.3. Kohus peab tegema tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta määruse (TsMS § 463 lg 1 ls 1, § 238 lg 4). Ilma ei ole kohtul üldjuhul võimalik selgitada asjaolude tõendamise vajadust ja koormust, sest kuni pole teada, missugused tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka pooltele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid (RKTKKo 01.02.2019, 2-15-13216/93, p 3 (5)

15). Käesoleval juhul ei teinud maakohus ühegi tõendi vastuvõtmise või vastu võtmata jätmise kohta otsustusi, sh jäi lahendamata hageja tunnistajataotlus.

6.4. Asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamine, tõendamiskoormise selgitamise ja ka tõenditaotluste lahendamine on eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 351 lg 1).

Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust (RKTKo 07.05.2025, 219-19435/251, p 21).

7.Maakohus rikkus oluliselt otsuse põhjendamise kohustust.

7.1. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 8). Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Hagi alusena esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte seisukohtadega (nt RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134).

7.2. Eelmises punktis kirjeldatud kohtu kohustused on vaidlustatud otsuses täitmata. Maakohtu napid põhjendused hageja nõuete lahendamisel ei sisalda viidet ühelegi õigusnormile, st maakohus jättis poolte õigussuhte kvalifitseerimata. Nõude rahuldamist või rahuldamata jätmist ei saa põhjendada ilma nõuet õiguslikult kvalifitseerimata, sest hageja nõude õigusliku aluse kaudu saab kohus teha kindlaks, millised on nõude rahuldamise eeldused. Ühtlasi kohustab TsMS § 442 lg 8 ls 1 kohut otsesõnu märkima kohaldatud õiguse.

7.3. Kuivõrd maakohus ei otsustanud, kas brändileping vastab agendilepingu (VÕS § 670 jj) tunnustele, siis jäid paratamatult kohaldamata agenditasu reguleerivad sätted (VÕS §-d 678–

682). Eelkõige võib olla asja lahendamise vaatekohast oluline VÕS § 679 lg 5, mis sätestab, et agendil on õigus agenditasule ka juhul, kui käsundiandja lepingut ei täida ja see toimub käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 679 lg 7 välistab eelnevast agendi kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe kehtivuse. Kui isegi on õige ja piisavalt tõendatud kostja väide, et vaidlusaluse vahendatud tehingu eest on tal ostjalt tasu saamata, siis ikkagi tuleb pooltega arutada ning nende väidete ja asjakohaste tõendite põhjal kontrollida, kas tasu jäi saamata kostjast tuleneva asjaolu (nt tegevusetuse) tõttu.

7.4. Maakohus jättis tähelepanuta ja käsitlemata hageja väite hea usu põhimõtte kohta.

Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Brändilepingu p 3 tingimusele, et hageja saab tasu ainult ostjalt kostjale raha laekumise korral, tuginemine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega olukorras, kus kostja ei tee midagi ostjalt raha saamiseks. Maakohus pidanuks eespool p-ds 6.1 ja 7.1 loetletud menetlusreegleid järgides poolte eelmenetluses arutama ja asja lahendades kontrollima, kas kostja oli tegevusetu määral, mis välistab tema õiguse tugineda brändilepingu p 3 asjaomasele tingimusele.

7.5. Samuti on vaidlustatud otsuses asjaolud tuvastatud ja tõendeid hinnatud ebapiisavalt.

Otsusest ei selgu, milliste tehingute vahendamise eest hageja kostjalt tasu nõuab. Koostoimes eelmenetluse ülesannete täitmata jätmisega ei ole selge seegi, kas ja millises ulatuses pooled vahendatud tehingu üle vaidlevad. Kohus ei pööranud tähelepanu hageja väitele, et kostja olevat brändilepingu juba enne vaidlusaluse kauba vahendamise kohta arve esitamist üles öelnud. Asja lahendamise jaoks oluliste väidete hindamata jätmine ja asjas tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata jätmine on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses (RKTKKm 15.03.2023, 2-19-517/133, p 12; RKTKo 30.09.2020, 219-3645/39, p 10). Ühtlasi esineb otsuse põhjendamiskohustuse rikkumine üldjuhul alati 4 (5) olukorras, kus juba eelmenetluses on asja lahendamiseks tähtsad asjaolud jäänud välja selgitamata (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 17).

8.Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi oluliselt rikutud asja lahendamisel maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum vastab TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 tunnustele, andes aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule saatmiseks ainult kaebuse põhjal. Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-92-16, p 17; RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200/67, p 38). Seega ringkonnakohus rahuldab kaebuses teise võimalusena esitatud taotluse saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9.Maakohus märkis vaidlustatud otsuses tsiviilasja hinna 11 200 €. Otsusest ei nähtu, kuidas on see arvutatud. Hageja põhjendas hagiavalduse p-s 6, miks tema arvates on hagi hind 11 200,66 €. Tegelikult on hagi hind TsMS § 123, § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg 1 järgi 11 261,04 € (≈ 9978,32 + 170,14 + 9978,32 × 11,15%). Apellatsioonimenetluses on asja hind TsMS § 137 lg 1 kohaselt sama, sest hageja vaidlustas hagi rahuldamata jätmise tervikuna. Ringkonnakohus muudab TsMS § 136 lg 1 ja § 137 lg 1¹ alusel asja hinda. Asja hinna muutmine ei mõjuta hagilt ja kaebuselt tasuda tulnud riigilõivu suurust. Hageja maksis kaebuselt lõivu 60 € (= 900 – 840) ettenähtust rohkem, mille maakohus saab menetluse jätkumise korral hageja taotlusel tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

10.Menetluskulude jaotus ja vajadusel ka rahaline kindlaksmääramine otsustatakse uuesti asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5 (5)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.