) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses
§-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning 2 2-23-1597 kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt
lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada ja vähendada edasikaebamise tähtaeg kuni ühe päevani vastavalt menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppele. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on Viru Maakohtule hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 185 eurot. Hageja on taotlenud käesolevaga poole riigilõivu tagastamist, s.o summas 87,5 eurot. Kohus tagastab hagejale pool hagimenetluses tasutud riigilõivust. Menetluskulud
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale hageja õigusabikulud summas 120 eurot, muus osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostjale on 08.08.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-10200 antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, käesoleva paragrahvi lõigetes 3– 6 nimetatud kohtulahendis ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna pooled on kokku leppinud, menetluskulud jäävad poolte endi kanda, peaks hageja kandma ise oma menetluskulusid. Kohus leiab, et arvestades, et pooled sõlmisid kokkuleppe, siis on põhjendatud jätta hageja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Arvestades hageja majanduslikku seisu ning asjas saavutatud kompromissi, 3 2-23-1597 leiab kohus, et hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigi õigusabi kulud määrab kohus rahaliselt kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.