) § 484 2 alusel. Avalduse kohaselt on kostja tasunud võlgnevuse (põhiosa) pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ja hageja on loobunud sissenõudmiskulude sissenõudmisest. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. 3. Arvestades, et kostja on hagejale põhivõlgnevuse tasunud, mõistab kohus hageja 01.09.2025 taotlust hagist loobumisena. 4.
lg 1 teise lause alusel võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab tsiviilasja 2-25-117265 menetluse. Kohus selgitab, et tulenevalt
ei saa menetluse lõpetamise tõttu hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 5.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lg 5 täpsustab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Praegusel juhul tuleb kohtu hinnangul arvestada sellega, et kostja ei ole tasunud hageja sissenõude kulu nõuet, mistõttu jaotab kohus
lg 4 ja 5 alusel menetluskulud vastavalt hageja kogu nõude suuruse ja kostja tasutud summa suurusele. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse kohaselt on hageja nõude suuruseks kokku 75 eurot, millest 55 eurot on kostja hagejale tasunud. Seega jäävad menetluskulud 73% ulatuses kostja ja 27% ulatuses hageja kanda (55*100/75). 6.
Tsiviilasja toimikust selgub, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot. Arvestades, et hageja ei saa nõuda maksekäsu kiirmenetluses tasutud poole riigilõivu tagastamist riigilt, määrab kohus riigilõivu suuruse kindlaks 65 euro ulatuses. Lisaks määrab kohus kindlaks hageja menetluskulu 20 euro ulatuses
Seega vastavalt menetluskulude jaotusele on kostjalt hageja kasuks hüvitatavate menetluskulude summa kokku 62,05 eurot. Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja, mistõttu kohus määrab kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. 7.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 8.
lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seega ei ole käesolev kohtumäärus vaidlustatav osas, milles kohus määras kindlaks menetluskulud. 2/3 2-25-117265 /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.