Obsah (4)

§ 240§ 36§ 33§ 227

Väärteoasi 4-25-2516 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2025. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-2516 Kohtunik Kristiina Laas Väärte

) § 36 lg 6 ja § 33 lg 11 p 4. Väärtegu kvalifitseeriti

§ 240lg 1 järgi ning A.

Balkinit karistati rahatrahviga summas 400 eurot.

2. juunil 2025 esitas A. Balkin Viru Maakohtule kaebuse, milles palub rahatrahvi uuesti läbi vaadata, kuna tema hinnangul on trahv ebaõiglaselt suur ja ta on töötukassas registreeritud. Ta oli
3. juunil 2025 hooletu, kui hakkas autoga sõitma, kui tema poeg ronis esiistmelt tagaistmele. Tegevus toimus tanklas Mustvee, Tartu tn 74, tal ei olnud kavatsust teed jätkata. Ta selgitab, et mõistab turvavarustuse kasutamise olulisust sõidu ajal ja on liikluseeskirjade suhtes edaspidi tähelepanelikum.
4. Viru Maakohtu
5. juuli
6. a määrusega edastas kohus A. Balkini kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.
7. Tartu Maakohus edastas
8. juulil 2025 PPA-le seisukoha ja toimiku nõude.
9. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha ja toimiku
10. augustil
11. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul puuduvad alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks. Ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Süü on leidnud kinnitust, otsus on vormistatud nõuetekohaselt. A. Balkinile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud õiguseid ja kohustusi. Kiirmenetlust on kohaldatud õiguspäraselt. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega on

§ 240lg-s 1 kirjeldatud objektiivne koosseis tuvastatav.

Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud isiku süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikul on üks varasem väärteokaristus. A. Balkin oleks pidanud olema hoolikam ja tähelepanelikum, et laps oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Kohtuväline menetleja on nõus sellega, et menetlusalusele isikule saab määrata rahatrahvi ositi tasumise. Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
5. Käesolevas väärteoasjas heidetakse kiirmenetluses A. Balkinile ette seda, et ta juhtis
6. juunil 2025 kella 21.22 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõgeva-Mustvee
7. 2 kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz E200 registreerimismärgiga XXX XXX , milles sõidutas alla 16-aastast last, kes ei olnud sõites turvavöö või turvaseadmega nõuetekohaselt kinnitatud. 11.

§ 36

lg 6 kohaselt kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavöö, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet.

§ 33

lg 11 p 4 kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole § 30 lg 1 kohaselt turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lg 4 või § 36 lg 6 kohast turvavarustust, kui tegemist ei ole hädaseisundiga. 12.

§ 240

lg 1 kohaselt võib karistada sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et A. Balkin juhtis
2. juunil 2025 kella 21.22 ajal mootorsõidukit Mercedes-Benz E200 registreerimismärgiga XXX XXX ning tema autos oli alaealine (x-aastane) laps, kes ei olnud sõidu alustamise hetkel nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud.
3. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütluste ja tunnistaja J.V ütlustega on tõendatud A. Balkini teos

§ 240lg 1 objektiivne koosseis.

Menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuses kirjalikult selgitanud, et tanklast välja sõites ei jõudnud tema x-aastane poeg tagaistmele ronida. Kaebuses on A. Balkin tunnistanud, et ta oli hooletu, kui alustas sõitmist, kui ta poeg ronis esiistmelt tagaistmele. Tunnistaja J. V, kes on PPA ametnik, on andnud ütluseid, mille kohaselt ta oli tööl 24. juunil 2025 abipolitseinikuna ning liiklusjärelevalve käigus tuvastas patrull Mustvee linnas Jõgeva maakonnas kl 21.22 Tartu tn 74 asuvast tanklast väljasõitva sõiduki MB E200 reg nr XXX XXX, mis liikus Tartu tn 68c suunal ja kõrvalistmel oli näha väikest last, kes istus istme eesosas ja ei olnud turvavööga kinnitatud, ametnikud andsid sõidukijuhile peatumismärguande, juht peatus ja juhiks osutus A. Balkin. A. Balkin väitis esialgu, et ta poeg istus terve aja tagumisel istmel, kuid tunnistas hiljem, et laps ronis sõidu ajal esiistmelt tagaistmele. Menetlusalune isik selgitas, et tegemist on tema xxxxxxx pojaga. Sõidukis viibisid ainult juht ja kaasreisija. Tõendite pinnalt ei leia tuvastamist asjaolu, et rikkumise hetkel oleks olnud hädaseisundi olukord

§ 33lg 11 p 4 mõttes. 17. 15. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul on A. Balkin teo pannud toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. A. Balkin oleks pidanud enne sõidu alustamist veenduma, et tema kõrvalistmel istuval alla 16-aastasel lapsel on turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata. Kuna menetlusaluse isiku kinnitusel oli kõrvalistmel tema X-aastane poeg, ei saa nii väikselt lapselt oodata, et ta oleks suuteline ise turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitama, seega tuleb seda teha sõiduki juhil ja enne sõidu alustamist tuleb veenduda, et turvavarustus on piisav, et last nõuetekohaselt istmel hoida. 21. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Seega vastutab A. Balkin väärteo toimepanemise eest. Kohtu seisukoht karistuse osas 16. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistas kohtuväline menetleja A. Balkinit

§ 240lg 1 järgi 50 trahviühiku ulatuses ehk summas 400 eurot. 3 17. Kar

S § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 18. Kohus hindab järgnevalt, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus

§ 240lg 1 alusel on kohane ja vastab isiku süüle.

19.

§ 240

lg 1 kohaselt karistatakse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

1. Kohtuväline menetleja on määranud rahatrahvi keskmises määras, s.o 50 trahviühiku ulatuses.
2. Kohus leiab, et süü suuruse hindamisel tuleb võtta arvesse toimepandud tegu ja süüdlase isikut. Teo toimepanemise asjaolude osas märgib kohus, et nagu varasemalt tuvastatud, pani A. Balkin teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. A. Balkin ei olnud oma alaealise X-aastase poja osas piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning alustas mootorsõiduki juhtimist kontrollimata, kas tema poeg on nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Tunnistaja ütluste kohaselt ja kiirmenetluse otsuses kirjeldatud menetlusaluse isiku omakäeliste ütluste kohaselt ei tunnistanud A. Balkin esialgu, et tema poeg oleks eesistmelt teisele (tagaistmele) sõidu käigus liikunud. Kaebuses ning tunnistaja ütluste kohaselt on A. Balkin hiljem tunnistanud, et tema 3-aastane poeg liikus sõidu alustamise järgselt esiistmelt tagaistmele. Kuivõrd sedavõrd väike laps ei ole ise võimeline end turvavööga või turvavarustusega kinnitama, on selline kohustus sõiduki juhil. Tegemist oli lapsevanemaga, kes on teadlik oma lapse vanusest ning peab olema teadlik ka turvavarustuse kohustuslikkusest. Sõidukijuhi kohustuseks on veenduda, et sõidukis viibivatel kaassõitjatel oleks turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Seda enam peab sõidukijuht olema hoolikam, kui kaassõitjaks on alaealine laps, kes ei mõista turvavarustuse olulisust ja ei oska seda nõuetekohaselt kinnitada. Liiklusseadus on sätestanud, et sõidukijuhil on keelatud sõidutada isikuid, kes ei ole turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sõidukijuhi kohustus on tagada reisijate, sh ka iseenda turvalisus sõidu vältel, kuivõrd turvavöö kinnitamata jätmisel võivad autos viibijad liiklusõnnetuse toimumisel või äkkpidurduse toimel saada tervist või elu ohustavaid kahjustusi. Samuti võivad turvavööga kinnitamata jäänud reisijad tekitada vigastusi teistele autos viibivatele sõitjatele, kel on turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, mistõttu võib ohustatud olla ka sõidukijuht ise. Asjaolu, et A. Balkini väitel ei oleks ta sõiduga sellisel viisil jätkanud, ei ole võimalik kontrollida, kuna sõiduki pidas kinni patrullauto, nähes sõidukis turvavööga või turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitamata alaealist last. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
3. A. Balkinil on varasem kehtiv väärteokaristus

§ 227lg 2, § 242 lg 1 järgi, mille eest on talle määratud 8.

märtsil 2025 rahatrahv summas 360 eurot, karistus on karistusregistri väljavõtte kohaselt täidetud

1. märtsil
3. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü keskmine ning talle määratud rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. Kohtu hinnangul on rahatrahvi kohaldamine keskmises määras

§ 240lg 1 teo toimepanemise eest põhjendatud ja eripreventiivseid eesmärke täitev.

Kuigi A. Balkinil on varasem kehtiv väärteokaristus, on ta käesolevalt oma väärtegu tunnistanud ja lubanud edaspidi olla ettevaatlikum. Võttes arvesse, et turvavöö kinnitamata jätmisel oli ohustatud ka sõidukis viibiv laps, tuleb A. Balkinit eripreventiivsetel ning üldpreventiivsetel kaalutlustel karistada. Kuigi A. Balkin leiab, et rahatrahv on ebaõiglaselt suur, vastab rahatrahvi suurus kohtu hinnangul tema süüle. Lisaks selgitab kohus, et alates 1. jaanuarist 2025 vastab ühele rahatrahvi ühikule 8 eurot (varasemalt kehtis baastrahviühik 4 eurot). 4 24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Balkini kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas kohtunik 5