← Eesti

3-25-3175/5

Obsah (11)§ 124§ 152§ 46§ 47§ 71§ 150§ 155§ 43§ 104§ 108§ 175

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3175 Haldusasi X. X kaebus Sotsia

) § 203 lg 1, § 155 lg 5). Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-25-3175

  1. X. X seaduslik esindaja Y. Y esitas 27.04.2025 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega lapse toetuse määramiseks.
  2. SKA 16.05.2025 otsusega nr P26-2025-298303 tuvastati X. Xl raske puude raskusaste kestusega 03.07.2025-02.07.2026 ning määrati puudega lapse toetus 161,09 eurot kuus kestusega 03.07.2025-02.07.
  4. Y. Y esitas SKA 16.05.2025 otsusele vaide, mis jäeti 19.06.2025 vaideotsusega nr 5.23/15723-2 rahuldamata.
  5. X. X seaduslik esindaja Y. Y esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2025 kaebuse SKA 16.05.2025 otsuse nr P26-2025-298303 osaliselt ning 19.06.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/157232 tervikuna tühistamise ja vastustaja kohustamise nõuetes. Koos kaebusega on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus järgmiste põhjendustega. Kaebaja seadusliku esindaja hoolduskoormus on väga suur, kuivõrd septembris 2025 ei olnud kohalik omavalitsus taganud lapsele kooli kohta ning laps viibib kodus. Lisaks ei olnud kaebaja seaduslikul esindajal võimalik kaebetähtaega järgida, kuivõrd ootas SKA-lt ja õiguskantslerit vastust oma avaldustele. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 124

lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt

§ 152lg 1 punkt 2).

Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124lg 4).

6. Käesoleval juhul on vaidlustatud SKA 16.05.2025 otsust osas, milles tuvastati kaebaja raske puude raskusaste üheks aastaks, aga mitte kauemaks. Koos tühistamisnõudega on esitatud ka vastustaja kohustamisnõue lahendada taotlus uuesti. Tulenevalt

§ 46

lg-st 1 võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vastavalt

§ 47

lg-le 2, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul on kaebaja läbinud vaidemenetluse, mistõttu tühistamis- ja kohustamiskaebus tuli esitada kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebajale tehti teatavaks vaideotsus.

  1. Kaebaja kinnitas kohtule 29.10.2025 kirjaga, et on saanud SKA 19.06.2025 vaideotsuse kätte selle tegemise kuupäeval, s.o 19.06.
  2. Seega oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt 19.07.
  3. Käesolevalt on kaebus esitatud 26.09.2025, s.o kaks kuud hiljem. Järelikult puudub vaidlus, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. 8.

§ 71

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi seaduses sätestatud menetlustähtaja mööda, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tegemist peab olema objektiivsete põhjustega. Mõjuv põhjus on näiteks liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus (vt

§ 150lg 1).

Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (vt Riigikohtu 16.10.2002 otsus asjas nr 3-3-1-41-02, p 11). 9. Koos kaebusega on esitatud tähtaja ennistamise taotlus ning selgitatud, et tähtaja ületamise tingisid pere eriline olukord – suurenenud oli hoolduskoormus ning kaebaja ootas vastuseid 2

(3)3-25-3175 oma avaldustele SKA-st ja õiguskantslerilt. Kohus selgitab, et soov lahendada vaidlust kohtuväliselt, ei ole paraku mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Ka juhul, kui kaebaja soovis saada oma avaldustele enne kaebuse esitamist õiguskantslerilt ja SKA-lt vastust, ei lükanud see kaebetähtaja kulgemist edasi. Ühtlasi ei takistanud see ka kaebuse tähtaegselt esitamisest, sest takistusi kaebuse esitamiseks ei esinenud. On täiesti mõistetav, et seadusliku esindaja hoolduskoormuse suurenemine mõjutab pere igapäevaelu. Küll aga ei saa ka nimetatud asjaolu pidada selliseks objektiivseks takistuseks, mis välistaks kaebuse tähtaegse esitamise. Kohtule kaebuse esitamiseks piisaks ka ainuüksi vaidlusaluse otsuse märkimisest ja lihtsast põhjendusest, miks kaebus esitatakse. Kuivõrd halduskohtumenetluses on kohtul uurimispõhimõte ning selgitamiskohustus, siis saab kohus vajadusel kaebajalt täiendavalt asjaolusid küsida ning selgitada, millised kõrvaldatavad puudused kaebuses esinevad. 10. Kokkuvõtlikult ei nähtu kohtule, et käesoleval juhul on esinenud olulised ja kestvad objektiivsed takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul. 11. Kohtu hinnangul ei esine seega aluseid kaebetähtaja ennistamiseks ning sellest tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab

§ 152lg 1 p 2 ning § 152 lg 3 alusel haldusasja nr 3-25-3175 menetluse.

Vastavalt

§ 152

lg-le 3 kui

§ 152

lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. 12. Juhindudes

§ 155

lg-st 4 selgitab kohus, et

§ 155

lg 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 13.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Käesoleval juhul ei ole kaebuselt riigilõivu tasutud, mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu. 14. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist. RLS § 22 lg 2 punkti 2 kohaselt on käesolev kaebus lõivuvaba, mistõttu jätab kohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata. 15.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Arvestades, et kohus ei ole veel vastustajat menetlusse kaasanud, ei saanud vastustajal ka menetluskulusid tekkida. Sellest johtuvalt jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. 16. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja ja tema seadusliku esindaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.